Valeriy Erofeev - Reseyding Samara qalasynda túratyn ólketanushy. Samara tarihyna qatysty birneshe kitaptyng avtory. Á.Bókeyhanovtyng Samaradaghy sayasy qyzmeti  turaly habardar zertteushi. Jaqynda V.Erofeevten  súhbat aludyng sәti týsken edi.

- 5 nauryzda Álihan Bókeyhanovtyn  tughan kýni. Sol kýn qarsanynda, eger Siz qarsy bolmasanyz, bizge shaghyn súhbat berseniz.

- Sonda Bókeyhanovtyng tughanyna qansha jyl bolady?

- 145 jyl.

- Yaghni, 1866 jyldyng 5 nauryzynda  tughan ghoy?

- IYә.

- Onyng naqty datasyn qay derekterden bildinizder?

- 1937 jyly Mәskeude tútqyndalghanda  toltyrghan anketasynda Á.Bókeyhan  tughan kýnin 5 nauryz, 1866 jyl dep kórsetken.

- Á.Bókeyhanov jóninde menen ne súramaqsyz?

- Á.Bókeyhanov jer audarylyp, 1908-1917 jyldar aralyghynda ýi-ishimen Samarada túrghan. Álihannyng sol Samaradaghy sayasy qyzmeti jóninde qazaq alashtanuynyng ghylymy ainalymyna týspegen qanday qúndy derekteriniz bar?

Valeriy Erofeev - Reseyding Samara qalasynda túratyn ólketanushy. Samara tarihyna qatysty birneshe kitaptyng avtory. Á.Bókeyhanovtyng Samaradaghy sayasy qyzmeti  turaly habardar zertteushi. Jaqynda V.Erofeevten  súhbat aludyng sәti týsken edi.

- 5 nauryzda Álihan Bókeyhanovtyn  tughan kýni. Sol kýn qarsanynda, eger Siz qarsy bolmasanyz, bizge shaghyn súhbat berseniz.

- Sonda Bókeyhanovtyng tughanyna qansha jyl bolady?

- 145 jyl.

- Yaghni, 1866 jyldyng 5 nauryzynda  tughan ghoy?

- IYә.

- Onyng naqty datasyn qay derekterden bildinizder?

- 1937 jyly Mәskeude tútqyndalghanda  toltyrghan anketasynda Á.Bókeyhan  tughan kýnin 5 nauryz, 1866 jyl dep kórsetken.

- Á.Bókeyhanov jóninde menen ne súramaqsyz?

- Á.Bókeyhanov jer audarylyp, 1908-1917 jyldar aralyghynda ýi-ishimen Samarada túrghan. Álihannyng sol Samaradaghy sayasy qyzmeti jóninde qazaq alashtanuynyng ghylymy ainalymyna týspegen qanday qúndy derekteriniz bar?

- Samara oblystyq múraghatyndaghy Samara guberniyasy jandarm basqarmasynyng qorynan men Á.Bókeyhanovqa qatysty 30 betke juyq qújat taptym. Búl qújattardyng týgelge derligi 1915-16 jyldary Álihandy andyghan jandarm  tynshylarynyng bayandamalary. Ony arnayy súratqan son, fotogha týsirip, foto kóshirmelerin әlihantanushy S.Aqqúlyúlyna joldadym. Sol qújattardyng arasynda Álihannyng búryn sizderge beymәlim bolyp kelgen bir fotosureti de bar.

Anyqtama. Á.Bókeyhan 1906 jyly Reseyding I Dumasyna deputat bolyp saylanady. Patsha Dumany shúghyl taratqan son, onyng deputattary Finlyandiyanyng Vyborg qalasyna jinalyp, halyqqa ýndeu jariyalaghan. Sol ýndeudi jariyalaghandardyng biri retinde Á.Bókeyhanovty Patsha ókimeti әueli qamap, sosyn Omby qalasynan Samaragha jer audarghan. Á.Bókeyhan Samarada 1917 jylgha deyin túrdy. Sol jyldary Kadet partiyasy Ortalyq komiyetinin, partiyanyng Samara guberniyasy komiytetining mýshesi bolghan.

V.Erofeev úsynghan suretten alynghan Álihan fotoportreti (1-suret) S.Aqqúlyúlynyng qúrastyruymen shyghyp jatqan Á.Bókeyhan kóptomdyghynyng besinshi tomynyng tituldyq betine salynghan.

- Ol fotony Siz qaydan taptynyz?

- Búl foto (2-suret) Samara oblystyq ólketanu múrajayynda saqtauly. Ol Býkilreseylik Qalalar odaghynyng Samara oblystyq komiyteti mýshelerining fotosy.

- Yaghni, Á.Bókeyhanov Samaranyng sayasy elitasymen tyghyz aralasqan ghoy? Siz byltyrghy bir әngimenizde Á.Bókeyhanov pen A.Kerenskiyding de osy Samarada qúpiya kezdeskenin, Samaradaghy masondyq úiym turaly aitqan ediniz. Tipti,  Á.Bókeyhanovty masondyqqa Kerenskiy әkelgen degen joramal jasaghansyz...

- Á.Bókeyhanov Samaranyng býkil sayasy túlghalarymen aralasqan. Alayda, Sizderding oqyrmandarynyz ol familiyalardyng eshqaysysyn estimegen.

- Nege? Esesine ol esimderdi qazaq tarihshylary biledi. Tarihshy emespiz, degenmen, Bókeyhanov turaly qúndy estelik qaldyrghan G.Elshindi jaqsy bilemiz.

- Kerenskiy jónine kelsek, Samarada Bókeyhanov ekeui kezdesti dep naqty aita almaymyz. Biraq, kezdesu yqtimaldyghy óte joghary. Al, Elshinmen Bókeyhanovtyng kezdeskeni anyq. Mine, Kadet partiyasynyng mýshesi, Samaranyng revolusiyagha deyingi sayasy qayratkeri A.G.Elshin bylay dep jazady: «Mausym aiynyng basynda (1914 jyl - V.E.) Samaragha A.F.Kerenskiy men N.V.Nekrasov keldi. Olar Saratov pen Pan (qazir Frunze jәne Leningrad - V.E.) kósheleri qiylysyndaghy «Nasional» qonaqýiine týsti, men olardyng nomerlerinde boldym. Onda men shaqyrtumen bardym jәne esimde: olar alystan oraghytyp, Reseyding býkil progressivti partiyalaryn qamtyp otyrghan әldebir sayasy úiym turaly әngime bastady. Men olardyng ózimdi sol úiymgha tartqysy keletinin birden týsindim. Sosyn, olar maghan erteng tanerteng keletin bolyp kelistik.

Kelesi kýni olar maghan kelip, әngime odan әri terendey týsip, býkil sóz masondyq jóninde ekeni anyq boldy. Men súmdyq tang qaldym, óitkeni búl úiym ózining býkil әdet-ghúrpymen bayaghydan beri kelmeske ketken dep esepteushi edim. Bizding әngimemiz mening masondyqqa kiruge uәde etuimmen ayaqtaldy. Qabyldau rәsimi knyazi Kugushev pәterinde - Qazan kóshesi (qazirgi A.Tolstoy kóshesi - V.E.), №30, Subbotinder ýiinde ótedi dep belgilendi.

Men ýshin Álihan Bókeyhanovtyng da osy bauyrlastyqta ekeni kýmәnsiz edi. Óitkeni, ol әu basynda  menimen Kerenskiy jәne Nekrasov arasynda dәneker rolin atqardy...

Anyqtama. A.Kerenskiy - 1912 jyldan Reseyding IV Dumasy deputaty.  1917 jylghy Uaqytsha ýkimetting aldymen Ádilet ministri, keyinnen tóraghasy bolghan. 1912 jyldan «Resey halyqtarynyng Úly Shyghysy» mason úiymynyng mýshesi.

N.V.Nekrasov - Resey Memlekettik III jәne IV Dumasynyng deputaty. Kadet partiyasy Ortalyq komiytetining mýshesi. «Resey halyqtarynyng Úly Shyghysy» mason úiymynyng mýshesi. Uaqytsha ýkimetting Jol qatynastary ministri.

... Kelesi kýni tanerteng men Kugushevterdikine keldim. Álihan meni balkony aulagha qarap túratyn týpki bólmege ertip әkeldi de, «jarghy erejesi boyynsha» mening әzirge jinalghan bauyrlardyng eshqaysysyn kóre almaytyndyghymdy aitty. Sodan song ol maghan - ózime, otbasyma, qoghamgha, memleket pen adamzatqa kózqarasymdy anyqtaugha arnalghan saual paraghyn әkeldi de, jazba týrde jauap beruimdi súrady. Ózi shyghyp ketti.

Biraz uaqyttan song Bókeyhanov kelip, men oghan ózim toltyrghan paraqty berdim. Ol mening jauaptarymdy bauyrlar qarap, kózqarastaryma qaray qabyldau-qabyldamau mәselesin sheshetinin aitty. Saghattyng tórtten birindey mezgil ótkende, ol qayta kelip, qabyldau tәrtibi ary qaray jalghasady dedi.   Ol mening kózimdi baylap, osylay az uaqyt kýte túruymdy, kózimdegini sheshpeudi ótindi. Biraz uaqyttan song bólmege kirgenderding tyqyry bilindi de, sodan song Kerenskiy mening mason bauyrlastyghy Jogharghy Kenesining delegasiyasy aldynda túrghanymdy mәlimdedi. Birneshe súraq qoyyldy, sosyn men týregep túrghan boyy Kerenskiy aitqan antty qaytaladym.

Odan song mening kózimdegi baylaudy sheshti. Meni ýsheui de qúttyqtady (Kugushevting ózi sol sәtte Samarada bolmaghany esimde) jәne bәrimiz bauyrlarsha qúshaqtastyq. Aytpaqshy, sol jerden birden «Kavkaz jәne Merkuriy» qoghamynyng parohodyna bardyq, onymen Kerenskiy men Nekrasov Saratovqa ketti. Búl 1914 jyldyng 12 mausymy bolatyn».

Elshinning búl jazbasy Samara oblystyq Memlekettik Múraghatynda saqtauly. Múnda biraq, Kerenskiy men Bókeyhanov anyq kezdesti degen sóz joq. Kezdeskenin mәtinning astarynan andaugha bolady. Al, Bókeyhanovty masondyq úiymgha kim әkelgenin tolyq zertteu kerek.

- Osynday «otqa da kýigen, sugha da týsken» túlghagha 145 jyl. Biraq, Ýkimet pen resmy mekemeler ýnsiz.

- Týsinbedim. Kimning ýkimeti ýnsiz?

- Bizdin. Bizde Ýkimet qaulysymen múnday túlghalardyng tek 100, 125, 150 jyldyghy ghana toylanady. Al 140 jyldyghy kezinde biz sóz etip otyrghan Á.Bókeyhanovty qaysybir aghayyndar «terrorist» atandyryp jibergen. Bókeyhanov qazaqtyng qalyptasqan alghashqy demokraty emes pe?

- Mening oiymsha, qazaqstandyq ýkimet ózining tarihyna, atap aitqanda, Bókeyhanov siyaqty qaytalanbas ghajap túlghagha óte az kónil bóledi.

- Onyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Sebebi tarihty, onyng ishinde tarihtaghy ghajayyp túlghalardy jete baghalamauda. Meninshe, «Kim ózining ótkenin bilgisi kelmese, sonyng bolashaghy joq» dep beker aitylmaghan.

- Ángimenizge rahmet.

- Oqasy joq. Aytpaqshy, eger Sizderge qajet bolsa, mende Bayqonyr turaly de óte myqty jazbalar bar.

Súhbat orys tilinen audarylyp berildi. Súhbattasqan - Bolat Mýrsәlim

«Abay-aqparat»

1-suret. Álihan Bókeyhan. 6 nauryz, 1916 jyl.

2-suret. Býkilreseylik Qalalar odaghynyng Samara oblystyq komiyteti. Foto 1916 jyly 6 nauryzda Samara qalalyq basqarmasynyng ghimaratynda týsirilgen. Soldan ongha qaray. Otyrghandar: P.P.Podbeliskiy, senim berilgen alqager; K.G.Glyadkov, senim berilgen alqager; A.G.Elshiyn, senim berilgen alqager; V.V.Teys, qalalyq Duma aghzasy; P.L.Kuzimiyn, qalalyq Duma aghzasy, S.E.Permyakov, Samaranyng qala basy, komiytet tóraghasy; V.P.Ushakov, qala basqarmasy mýshesi; V.A.Tyrtov, otstavkadaghy general-leytenat; S.A.Elachich, «V deni» gazetining shygharushysy; Túrghandar: Á.N.Bókeyhanov, Birinshi Memlekettik Duma deputaty; A.V.Teyteli, guberndik zemstvo basqarmasynyng agronomy; IY.S. Anisimov, senim berilgen alqager; M.N.Lapushkiyn, qalalyq basqarmanyng tehniygi; N.M.Skulyara, qalalyq komiytetting Armiyany jaraqtandyru jәne jabdyqtau jónindegi bas injeneri; A.V.Matuliskiy, sol komiytetting bas dәrigeri; N.F.Nikolaevskiy, qalalyq basqarma hatshysy; V.A.Kugushev, knyazi, qalalyq Duma aghzasy; M.P.Sidorov, senim berilgen alqager; L.S.Kravuov, senim berilgen alqager; Jerdegiler: Stoyanovskiy, oblystyq komiytet tehniygi; M.S.Ryabikiyn, senim berilgen alqagerding kómekshisi; V.A.Kuzimiyn, oblystyq komiytet hatshysy; N.IY.Bogolubov, senim berilgen alqagerding kómekshisi. Foto Samara oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayynan alyndy.

3-suret. Valeriy Erofeev, samaralyq ólketanushy.