Keshe keshki uaqytta Almaty oblysyna qarasty Shelek auylynan suyq habar jetti. Kýieuin Qytaydyng jergilikti basshylyghy esh sebepsiz ústap otyrghan Kerimhan Namazhanqyzy deytin azamatsha qaytys bolypty. Býtin bir otbasynyng basyna týsken auyr qayghyny bizding rekdaksiyamyzgha et-jaqyn tuystary habarlap aitty.

Kerimhan Namazhanqyzynyng janazasy býgin Shelek auylynda shygharylyp, denesi jer qoynyna tapsyryldy.

Atalghan jaydy estip, marqúmnyng janazasyna biz de bardyq. Qayghynyng batpan jýgin arqalaghan qariyamen sóilesip, mәselening mәn-jayymen jiti tanystyq.  Endi atalghan jaygha qatysty derekterdi ret-retimen bayandayyq.

Qaytys bolghan kelinshekting esim-soyy – Kerimhan Namazhanqyzy. Ózi 44 jasta. 1974 jyly tughan. Qytay azamatshasy bolghan. Qazaqstanda jýrip-túrugha berilgen yqtiyarhaty bar.

1 jyl búryn býkil otbasymen birjola Qazaqstangha kóship kelgen. Ata-enesi, eki balasy osy Qazaqstanda túryp jatyr. Kýieui Qytaydaghy ýiin satyp kelmek bolyp,  shekaradan ekinshi mәrte ótkende, ýlken úly ekeuining pasportyn jergilikti biylik tartyp alghan. Sodan beri 8 ay ótken. Sayasy ýirenu lagerine týspegen. Týrmege jabylmaghan. Pasporttary joq. Qytay aumaghynan shyghugha bolmaydy degen qatang baqylauda.

Qytayda qalghan azamattyng esim-soyy – Ály Sylqymbayúly. Ýlken úly Qaynar Áliúy 20 jasta. Ol da әkesimen birge Qytaydan shygha almay qalghan.

Shelektegi ýide 95 jastaghy әkesi men 87 jastaghy sheshesi jәne mektepte oqityn eki balasy qaldy.

Marqúm Kerimhan Namazhanqyzy otbasymen Qazaqstan azamattyghyna qújattar jinap jýrgen eken. Qazaqstandaghy eki bala analarynyng yqtiyarhatyna tirkelgen. Ata men apa da Qytay azamattary. Olardyng da yqtiyarhattary bar.

Kishi Býldirshin Áliqyzy 5-synypty ayaqtady. Býldirshinning qytaylyq pasportynyng jaramdylyq merzimi ótip ketken. Ony pasportyn janartu ýshin Qytay konsuldyghyna birneshe mәrte barghanymen, jana  pasport alu ýshin әkesining qoly kerek bolghan. Konsuldyq Áliyding Qytayda ekeni turaly anyqtama súratqan. Al Qytaydaghy jergilikti basshylar onday anyqtama bermegen. Sóitip, qyzdyng qújaty qabyldanbaghan.

Ortanshy úly Qayrat Áliyúly 8-synypty ayaqtady. Ekeui de qazaq mektebinde oqidy. Qayrattyng da pasportynyng jaramdylyq merzimi ótuge tayau. 12-ayda jaramdylyq merzimi ayaqtalady. Búl balalar azamattyqqa tapsyru ýshin әkesi boluy kerek.

Ýidegi qariya kisiler ózdiginen jýrip-túra almaydy. Kisi kómegine zәru. Al múnda Qytayda jerlesteri bolghan birli-jarym adam ghana bar demeseniz, eshbir tuysy joq. Olargha qarap otyrghan kelinderi (Kerimhan Namazhanqyzy) qayghydan qúsa bolyp, aqyry miyna qan qúiylghan.

87-jastaghy apanyng aituynsha, Oraza aittyng ekinshi kýni, ait dastarhanyn jayyp qoyyp, kórshi-qolandy qonaqqa shaqyrypty. Týsten keyingi uaqytta ýige kelgen kórshisi kórgen. Aua jetpey, keudesine su býrkip túrghan eken. Sodan sol jerde qúlaghan. Dәriger shaqyrtqan. Shelektegi auruhanagha jetkizgende belgili bolghan. Miyna qan qúiylypty. Sodan ainaldyrghan 3 saghattyng ishinde qaytys bolghan.

Marqúm Kerimhannyng ana-enesining aituynsha, deni sau, búryn esh shaghymdanbaghan eken. Tek kýieui men ýlken úlynyng Qytayda tútqynda otyrghanyna qúsa bolyp jýrgen.

Sylqymbay Torghayúly, 95 jasta. Marqúmnyng atasy:

- Atym Sylqymbay. Ózim 95 jastamyn. Kempirim, mine 87-de. Osy kelinning arqasynda bilinbegen eken. Endi bildik. Ketip qalyp qiyn boldy ghoy. Ne kiyim tauyp kie almaymyz, ne tamaq tauyp ishe almaymyz. Qayran balam-ay. Úlym Qytayda qaldy. 8 ay boldy, kele almay ol otyr. Qasynda ýlken úly bar. Ol bir júmysshy da emes. Qaryz-qúryzy da joq. Qúlja qalasyna qaraytyn Múnghylkýre audany, 77-tuәn alanynda eken qazir. Myna qayghyly habardy estirttik. Tipti telefon arqyly suretin de jiberdik. Sonda da Qytay jibermey qoyypty. Endi kórgen kýnimiz mynau boldy. Kelinim mine, uayym-qayghy oilap jýrip ketti ghoy.

Shәken Qasenqyzy, 87 jasta. Marqúymnyng enesi:

- Myna eki mýsәpir adam, qaldyq, qargham. Bizdi qarap, kýtip-baghyp otyrghan kelinim edi. 3 balasy bar edi. Ýlkeni әkesimen birge Qytayda qaldy. Onan son, myna úl men qyz bizding qasymyzda. Mektepte oqidy. Qytaydaghy balam men nemerem qamauda emes. Ekeuining de pasporttaryn tartyp alghan. Qazaqstangha shygharmay otyr. Kelin qaytys bolghan son, «vichat» arqyly habar jibergen edik. Qayyr bolmady. Qayyrymsyzdar, qazagha da jibermedi.

Gýlzat Esmolda, tuysy:

- Men, qaytys bolghan kisining qayyn sinilisi bolamyn. «Vichat» arqyly aghama osy habardy jiberdik. Ol kisi baryp, әielining qaytys bolghanyn, qart ana-anasyna qaraytyn adam joq ekenin aitsa da ol jaqtyghylar pasportyn qaytaryp bermegen. Ata 95 jasta, apa 87 jasta.  Ózdikterinen jýrip-túra almaydy.  Jengem eshqanday auru-syrqausyz, osy kisilerdi kýtip-baghyp jýrgen. Qytaylar kýieui men ýlken balasynyng pasportyn alyp qoyyp, jibermey jatqanyna 8 ay boldy. Sony uayymdap jýrip-aq, qúsadan qaytyp otyr. Áytpese, sap-sau adam. Aytyn jasap, kisisin kýtip otyrghan. Ayaq-astynan jyghyldy. Auruhanagha aparghan. Uayym-qúsadan miyna qan qúiylyp, sol jerde qaytys boldy. Endi, mine, búl ýlken kisilerge de qaraylasatyn adam joq. Búl jaqta tuystary da joq. Osy kishkentay eki bala ghana qaldy.

Qayrat Áliyúly, ortanshy úly:

- Men 16 jastamyn. Mektepte oqimyn. Qazir demalysqa shyqtym. Sheshem qaytys boldy. Endi әkem men aghamdy qaytaryp berse eken.

Býldirshin Áliqyzy, qyzy:

- Jasym 12-de. Ákem men aghamdy Qazaqstangha, bizge әkelip berse eken. Atam men apama, bizge qaraytyn eshkim joq qazir.

A, aitpaqshy, marqúmdy jetkizgen Shelektegi ortalyq auruhana qyzmetkerleri, qaytys bolghany turaly anyqtama bermegen.

Týiin. QHR Syrtqy ister ministrligining nazaryna!

Qúrmetti Qayrat Qúdaybergenúly!

95 jastaghy Sylqymbay ata men 87 jastaghy Shәken apanyng qoldarynda yqtiyarhaty bar. Degenmen, Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin qújat tapsyra almaydy. Sebebi, oghan fizikalyq mýmkindigi joq. Kisi kómeginsiz jýrip-túra almaydy.

16 jastaghy Qayrat Áliyúlynyng qytaylyq pasporty biyl jeltoqsan aiynda jaramsyz bolyp qalady. 12 jastaghy Býldirshin Áliqyzynyng pasportynyng merzimi ótip ketken. Jaramsyz. Búl balalar marqúm analarynyng yqtiyarhatyna tirkelgen. Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin Qytaydaghy әkesi kelui kerek.

Qart kisilerge qaraytyn kisi joq. Eki bala mektep jasynda. Júmys istemeydi. Shelek auylynda túrghylyqty baspanalary bar. Qytay biyligi sayasy sebepterdi syltauratyp, elden shygharmay otyrghan Ály Sylqymbayúlyn Qazaqstangha aldyrtpaghan jaghdayda býtin bir otbasynyng shanyraghy opyrylyp ortasyna týspek.

Kisi kómegine múqtaj qariyalardyng barar jeri - qarttar ýii, mektep jasyndaghy qos balanyng bolashaghy jetimder ýiinde ótpek. Búl azamattardy eshqayda jibermey, qaraylasady deytin tuystary da joq. Tipti, atasy men apasynyng qolyndaghy Qayrat pen Býldirshin Qytay azamaty bolghandyqtan, elden quylyp ketui de әbden mýmkin.

Sondyqtan, búl iske Qayrat Ábdirahmanov myrza tizginin ústap otyrghan Syrtqy ister ministrligi dereu aralasuy kerek. Eki el arasyndaghy diplomatiyalyq tetikter arqyly Qytay biyligi esh sebepsiz elden shygharmay otyrghan Ály Sylqymbayúly men Qaynar Áliyúlyn Qazaqstangha aldyrtu jәne merziminen búryn azamattyq beru isi kezek kýttirmeytin sharua.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Shelek auyly

Abai.kz