Mausym aiynyng 28 júldyzy -

«Baylanys jәne aqparat

qyzmetkerlerining kýni»

28 mausym - Sherhan Múrtazanyng tilimen aitqanda "jegeni - jantaq, arqalaghany - altyn" jurnalister kýni. Halyqtyng tirshiliginen, әleumettik әl-auqatynan, ruhaniyaty men qogham tynysynan habar taratatyn qalam iyelerin osy aituly merekelerimen qúttyqtay otyryp, belgili ghalym Kәken Qamzinnyng "Últtyq jurnalistika mektebi: keshegisi, býgingisi, keleshegi"  atty maqalasyn nazarlarynyzgha úsynamyz. 

"Qazaq jurnalistikasy - últtyq partiyanyng qyzmetin atqaryp kele jatyr" degen ýdege say bolu ýshin, biz, jurnalister qauymy jurnalistika ghylymynyng keshegisin de, býginin de biluge tiyistimiz. Bolashaqqta senzurasyz, demokratiyaly qogham qúramyz desek, әrdayym osy salany zertteushilerding de pikirin nazardan tys qaldyrmaghanymyz jón. 

Olay bolsa, mereke qútty bolsyn, әriptester!

Abai.kz aqparattyq portaly!

Últtyq jurnalistika mektebi: keshegisi, býgingisi, keleshegi

Qazirgi jurnalistika - sanaly jannyng  әleuetin ashugha, qoghamdyq qatynastardy jetildiruge, qorshaghan ortany filosofiyalyq túrghydan tanugha bolysatyn, shygharmashylyq  әdis-amaldy damytugha kómek qolyn sozatyn janashyrlyq sipaty basym birden-bir pәn. Sol sebepten salystyrymdylyq qaghidaty, genetika zandary, tabighy súryptau әdisi, gravitasiya raylary, boljamdyq matematika amaldary, týrli-týrli algoritmder   qisyndyq hәm qoldanbaly mass-mediagha da jat emes. Búny biz kóbinese taldamaly janrlar blogy, jurnalistika sosiologiyasy, tarihy dәstýr jalghastyghy dep, aqparat salasy mamandary men  jalpy peyildes kópshilikke úghymdy tilmen әliptep jýrmiz. Qazirgishe aitsaq, ghylymy qyzmet pen bilim beru ýderisin qatar ústap otyrmyz. Onyng ber jaghynda jurnalistikanyng qalyptasqan klassikalyq bilim beru jýiesi elimizdegi aqparat qúraldarynyng kadrlyq qajetin óteuge, oryn basu prinsiypin ústanugha әzirshe birsydyrghy jarap keledi. Rasyna kóshsek, jurnalistika fakulitetining basty mindeti de sol emes pe? Býgingi kýni barlyq basylymdar tizginin ústap otyrghan jigitter men qyzdar bizding shәkirtter desek, esh qatelespeymiz. Keshegi monoiydeologiyalyq ritorika basym zamanda da últtyq baspasózimiz, jurnalistika úyasynan týlep úshqan qazaqtyng talantty qalamgerleri qasang payymnyng shenberinen shyghyp ketip otyrdy. Últtyng buynyn bekitti, ziyaly qauymnyng pikirin shyndady.

Qazirgi jurnalistika - sanaly jannyng әleuetin ashugha, qoghamdyq qatynastardy jetildiruge, qorshaghan ortany filosofiyalyq túrghydan tanugha bolysatyn, shygharmashylyq  әdis-amaldy damytugha kómek qolyn sozatyn janashyrlyq sipaty basym birden-bir pәn. Sol sebepten salystyrymdylyq qaghidaty, genetika zandary, tabighy súryptau әdisi, gravitasiya raylary, boljamdyq matematika amaldary, týrli-týrli algoritmder   qisyndyq hәm qoldanbaly mass-mediagha da jat emes. Búny biz kóbinese taldamaly janrlar blogy, jurnalistika sosiologiyasy, tarihy dәstýr jalghastyghy dep, aqparat salasy mamandary men  jalpy peyildes kópshilikke úghymdy tilmen әliptep jýrmiz. Qazirgishe aitsaq, ghylymy qyzmet pen bilim beru ýderisin qatar ústap otyrmyz. Onyng ber jaghynda jurnalistikanyng qalyptasqan klassikalyq bilim beru jýiesi elimizdegi aqparat qúraldarynyng kadrlyq qajetin óteuge, oryn basu prinsiypin ústanugha әzirshe birsydyrghy jarap keledi. Rasyna kóshsek, jurnalistika fakulitetining basty mindeti de sol emes pe? Býgingi kýni barlyq basylymdar tizginin ústap otyrghan jigitter men qyzdar bizding shәkirtter desek, esh qatelespeymiz. Keshegi monoiydeologiyalyq ritorika basym zamanda da últtyq baspasózimiz, jurnalistika úyasynan týlep úshqan qazaqtyng talantty qalamgerleri qasang payymnyng shenberinen shyghyp ketip otyrdy. Últtyng buynyn bekitti, ziyaly qauymnyng pikirin shyndady. Belgili bir shekara auqymynda aita bilu, jaza bilu sheberligin qalyptastyrdy. Sondyqtan jurnalist toptyng adamy emes, kópting adamy bola bildi. Halyq aldynda ýlken bedel jinady, búqaralyq aqparat qúraldary shyn mәninde qayratkerlik dәrejege kóterildi. Sonyng bәrine ol qasiyetinnen ainalayyn qazaq tilin kibirtiksiz sóiletuding arqasynda, últ mýddesin tóbege tu qylyp kóteru jolymen jetti. Qazaq jurnalistikasy halyqpen birge zardap shekti, elmen birge úly múrattargha úmtyldy, jaza basty, janyldy, boyyn týzedi, qayta qanattandy. Ol qiyn-qystau kezenning ózinde de   últ, til, dil syndy kiyeli úghymdardy eshqashan qúbylmaly nauqannyng sanspektrli ótemine ainaldyrghan emes.

Ár kezenning aitar óz sózi, kózder óz maqsaty, tipti óz sәn-saltanaty bar. Áriyne, keshegi monoiydeologiya zamanynda qazaq jurnalistikasy da dýrmekke ilese shauyp, biyleushi rejimning qyzmetshisi kýnin keshti. Biraq qyzmet etu qúlshylyq etu,  búdyrsyz bas úru, tabansyz tabynu degendi bildirmeydi. Ol belgili bir dәrejede ziyaly qauym men sayasy top-menedjerler arasyndaghy «qoghamdyq kelisim» bolatyn. Kenestik kezenning ózinde kýn tәrtibine ótkir  mәdeni, әleumettik, ekonomikalyq, ekologiyalyq  problemalar qoya biletin ozyq ýlgidegi jurnalistika men  ójet qalamgerler kýn keshkeni әmbege ayan. Al qazirgi demokratiyalyq sipattaghy qogham ornatu dәuirinde balamaly jurnalistikanyn, jaryspaly pikirding aqparattyq kenistikte ómir sýrui sol dәstýrding jalghasy ispettes jәne әbden zandy ýderistik qúbylys.

Jurnalistika әuel bastan -  әri teoriya, әri praktika, әri pedagogika, әri basqaru tetigi,  әri psihologiya. Onyn  úlaghat mektebi sonau erte zamandardan jetilip, shynyghyp shyqty. Biz qazaq jurnalistikasynyng tarihyn «Týrkistan ualayatynyng gazetinen» taratyp jýrmiz. Ol qate úghym. Kósemsóz janrlarynyng mәtinderi kórkem әdebiyetten, qaghaz núsqaly paraqshalardan әldeqayda búryn dýniyege kelgen. Jurnalistikanyng kәsiby ónegesi kýndelikti dialogtan, babalar danalyghynan, últtyq naqyl sózderden,  sheshendik publisistikadan bastau alyp jatyr. Auditoriyalyq shyndyq pen ómirlik shyndyqtyng qaynar kózi de solar. Teoriya men praktikanyng alshaqtyghy da, mine, osy jerden bastalady. Dey túrghanmen jalpy jurnalistikany uniyversiytettik oqytudyng býgingi kenistiginde teoriya men praktika, tәrbie ýrdisterining jatyrqamay, jarasymdy tabysyp jatqany santýrlilikting osynday ózara tabighy jarasymy. Talay jýz jyldyq tarihy sayrap jatqan osynday ghylym men bilim jýiesi tizege salyp omyrugha beyil bere bermeydi, ony әp-sәttik tehnokrattyq tar qalypqa da syighyza almaysyz. Tehnikalyq ghylymnyng bet-beynesine ejelden jalpylyq tanbasy basylsa,  jurnalistika, filologiya, tariyh, shyghystanu siyaqty gumanitarlyq pәnderde últtyq ajar, tekti qazaqy qoltanba men múndalap túrady. Múnday aiqyn kategoriyamen kim de bolsyn sanasuy kerek. Resmy statistika qazaq tilin qazir respublika halqynyng 70 payyzy biledi degendi aitady. Búl ýles salmaqty osy biyikke kóteruge de qazaq publisisteri men jurnalisteri az enbek sinirgen joq. Endi sol jandy sifr qoghamdyq tynys-tirshilikte, tilding ómir sýru kenistiginde, ghylymy ainalysta, bilim men ghylym menedjmentinde naqty kórinis tapqany jón.

Tegi, oy almasuy, iydeyalar toghysy eki jaqty sipatta bolghany abzal. Búl -  ózimizding  Qazaq últtyq uniyversiytetine aty berilgen danyshpan әl-Farabiyding ghibraty. Tek Batystan tasymaldau últtyq mýdde saltyna ghana hosh emes, sonymen qabat ghylymy dәstýr shyrayyna da daq týsiredi. Biz, mәselen, Braziliya futbolyn qol sogha qabylday alsaq ta, olardyng karnavalyn kóshemizde dýrkirete almaymyz, Qytay  ekonomikalyq reformasyna býiregimiz búrsa da, onyng iydeologiyalyq astaryn kóshire almaymyz, Ispaniya әdebiyeti men dramasyna ish tartsaq ta, olardyng korridasyn Qazaqstangha sýirep әkele almaymyz, Fransiya mәdeniyeti men әdebiyetin qanshama qúrmettesek te, olardyng qazirgi maghrúp sayasatyna ishimiz jylymaydy. Kezinde Úly mogholdar dәrgeyinde ósip-óngen Indiya mәdeniyeti men arhiytekturasy qanshama janymyzgha jaqyn bolsa da, olardyng mýiizdi iri qara men meshindi pir tútu daghdysyn enshiley almaymyz. Aqiqat jolymen   satylap damudyng geografiyalyq, klimattyq, ekonomikalyq, psihologiyalyq ereksheligi últtyq mentaliytet ózgesheligi týrli-týrli joldarmen osylaysha atyraulanady,  al ortaq  qúndylyq degen, mine, osy daralyqtardyng sәulettene, bederlene kórinui, sóitip, basqa halyqtardyng da iygiligine  aynaluy.  Eshbir memleket, eshbir qoghamdyq formasiya taza-taqyr jerde dýniyege kelmeydi, onyng tarihy tamyry, kózining qarashyghynday saqtaytyn tili men dili, mәdeny jәne ghylymy jón-josyghy bar. Olar joq bolsa, memleket te joq.

Búl kýnderi Batystyng qoghamdyq qatynastardy ilgeriletu  jónindegi mulitiymәdeniyet kontentinin, ruhany assimlyasiya missiyasynyng tauy shaghyldy. Óz mýmkindikterin asyra baghalaghandaryn,  tym sypyra siltegenderin aghylshyn, nemis, fransuz qayratkerleri de moyyndap otyr. Toq eter shyndyqqa toqtayyq - mәdeny intervensiyanyng jalpylyq, әmbebaptyq qasiyeti tym mardymsyz bolyp shyqty. Osy jiyrma  jyl әletinde bizding jurnalistika fakulitetine bilim men ghylymnyng sәulesin shashamyz dep kelgen jat júrttyqtardyng talayyn kórdik, talayyn tyndadyq. Kónilimiz tolmady. Qarabayyr pikir men qarapayym tolghamdar tóbeshiginen әri asa almady. Álde olar bizdi әli kýnge deyin mesheulikten, ergejeylik bitimnen arylmaghan shaqalaq dep sanap, ortaqol mamandaryn ghana jibere me? Qayran jylap ketken asyl uaqyt pen jelge úshqan kól-kósir qarajat! Ne desek te, jurnalistika teoriyasy men tәjiriybesi jaghynan biz Batystan esh útylyp túrghamyz joq. Paula Zan, Charliz Bukovski, Devid Geyts, Lary King, Fil Donahiu sekildi jer-kókke syighyzbay madaqtalyp  jýrgen amerika jurnalisterining ýlgileri bizge pәlendey tansyq emes. Olardyng tehnikalyq jaraqtanuy, taralu kenistigi, jaltaqsyz  tynystauy ghana artyq. Al sheberlik mektebi retinde olardy biz qabylday da, maqúlday da almaymyz. Mәlimet tónireginen úzamay shiraq jazu әr qazaq qalamgerining qolynan keledi, al kórkem de súlu kesteleu әr amerikalyqtyng qolynan kelmeydi. Atlant múhity arghy jaghyndaghy jurnalistikanyng bilgiri Tomas Vulftyng aituynsha, olar roman stiylindegi kórkem publisistika mәnerin ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary ghana mengerdi. Al bizding baspasózge, televiziya men radiogha, internetjurnalistikagha qadam basqan jana tolqyn, fakulitetimizden tiyanaqty ónege alghan jas qalamgerler aghymdaghy informasiyanyng ózin kórkem dýniyege, estetikalyq jaghynan  asa ótimdi búiymgha ainaldyryp jiberuge bek sheber. Yaghny o basta últymyzgha tabighattyng ózinen daryghan ústamdylyq, ornyqtylyq, kórkemdik siyaqty daralyqtar esh jasyghan joq, tek tehnologiyalar ghana ózgeredi.

Kósemsóz bet-pishinine, әdebiyet pen óner estetikasyna, әlbette, avtarkiyalyq payym, tomagha-túiyqtyq jaraspaydy. Alys-beristing ózi - ense kórseter bәseke alany. Sondyqtan syrttan keltiruding ózi jurnalistika óndirisine qadym zamanynan belgili súryptau, irikteu әdisine negizdelgeni qúp. Qazirgi kýni neoliyberaldar auzynan týspey jýrgen monitoring tәsili degenimizding ózi osy. Esh kýmәn joq, jurnalistika pәni basqa ghylym salalarymen  tyghyz baylanysta oqytyluy, zerttelui qajet - ol uaqyt talaby, iydeya jarysy. Atap aitqanda, biologiya, himiya, boljamdyq matematika, fizika, ekonomika pәnderimen. Múnday klasterlik oqytu, zertteu baghdarlamasy әzir eshbir elde joq, bilim beru men ghylymdaghy osy taqylettes innovasiyalyq úmtylysty biz bastap bersek, dәneneden útyla qoymaspyz. Halyqaralyq baylanys mәselesin de kópvektorlyq sipatqa kóshirgen abzal. Mandaydy  dәiim kýnbatysqa búra bergenshe, әmise bir jaqqa jyghyla bergenshe, Japoniya, Malayziya, Ontýstik Koreya, Qytay, Iran, Týrkiya, Indiya siyaqty elderding sharttarynan nәsip alghanymyz qay jaghynan bolsyn әldeqayda tiyimdi, әldeqayda útymdy.

Eldi, últtyq sanany qaryshtata qadam bastyrudy kózdegen bilim men ghylym progresin biz әrdayym inabatty maqúldaugha dayynbyz. Jaqynda qol qoyylghan «Ghylym turaly» zang sonday izgi maqsattardy nysanagha alady dep oilaymyz. Naghyz ghylym - tәuekel, eksperiyment. Bas shúlghu, mýlgu, manaurau, qaytalau emes. Olay bolsa, ornyqty ghylymy eksperiymentten, josyqty tәuekelden nege boyymyzdy alyp qashamyz? Qazirgi jurnalistika zandylyqtary men tendensiyalaryn zertteu isinde de   «moda» stiylin ózimiz nege úsyna almaymyz? Onday qarym-qabilet bizding ghylymy qauymdastyqta jetip artylady. Bizdinshe, býgingi kýngi basty maqsattardyng biri -  qazaq jurnalistikasynyng teoriyasy men tәjiriybesi salasyndaghy jetistikterdi basqa júrtqa jýieli tanystyru. Áriyne,  bóten elde alaqanday ghana maqala jariyalata alghan jaqsy-aq. Qazir qolynda mol qarajatyng bolsa, qay shet elde de jylt ete qalugha mýmkindiging bar. Biraq tek Europa men Amerikada boy kórsetken ghylymy enbek joghary baghalanbauy kerek, Týrkiyada, Qytayda, Malayziyada, Japoniyada, Reseyde, Mongholiyada, Iranda, Koreyada, Vietnamda, basqa da shyghys elder basylymdarynda shyqqan sapaly zertteulerge de «implant-faktory joghary»  degen sanat bergen jón.  Oghan qosa teoriyalyq hәm qoldanbaly jurnalistikagha arnalghan qazaq tilinde jaryq kórgen tandauly monografiyalardy, ghylymy maqalalardy aghylshyn tiline audaryp, shet elde jaryqqa shygharugha әr oqu orny, zertteu ortalyghy, ministrlik mýddeli bolghany jón. Soghan arnayy qarjy bólingeni abzal.

Qazir joghary oqu oryndarynyng bәrinde oqytushylar enbegin baghaludyng reytingtik jýiesi ornyqqan. Sol baghalau ólshemderine, nege ekenin bilmeymin, qazaq tilin bilu saualy kirmeydi. Al aldaghy on jyldyqta qazaq tilin tolyq mengeretin memleket soghan arnalghan sharalardy әr mekemede dәl osy mezette bastap ketkeni kókeyge qonymdy emes pe? Búl, birinshiden, joghary oqu oryndarynda dәris berip jýrgen oqytushylardyng qanshasy Konstitusiyada bekitilgen memlekettik tildi qanday mólsherde biletinin anyqtay týsedi. Eng bastysy, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng biylghy joldauynda aiqyndap bergen maqsattargha jetu ýshin júmysty qay tústan bastau kerek ekeni belgilenip qoyylady. Odan әri uniyversiytet oqytushylaryna qazaq tilinen synaq tapsyrtu, júmysqa qabyldaghanda qazaq tilinen synaq alu qalypty, ýirenshikti sharagha ainaluy kerek. Múnday úlaghat pen últtyq erekshelikti  uniyversitterdegi pedagogtik júmysty zertteu qyzmetimen tútastandyru, bilim beru men zertteu salasynda moralidyq jәne iytellektualdyq erkindikke qol jetkizu siyaqty talap qoyghan Bolon hartiyasysynyng ruhy da joqqa shygharmaydy.

Jasyratyny joq, jurnalistika fakulitetining orys toptaryna qazaq tilinin, qazaq jәne orys toptaryna aghylshyn tilining oqytyluy kónil kónshitpeydi. Onyng ýstine júghysty pәnder jurnalistikamen tikeley baylanysta saraptalyp, týsindiriluin qalar edik. Mәselen, sosiologiya, filosofiya, tariyh, estetika, etika, ÓQN (ómir sýru qauipsizdigining negideri) dәristeri men zerthanalyq sabaqtary. Býgingi oqytylatyn dәrister tizimine kóz salsanyz, oqu baghdarlamasynyng ishine «Is qaghazdaryn jýrgizudin» kirip ketui siz ben bizdi qalay tang qaldyrmaydy? Meninshe, jurnalistika fakulitetining barlyq studentterine ortaq mindetti pәnder mynalar: «Jurnalistikatanu» («Jurnalistika negizderi)», «Qazirgi publisistika janrlary men pishinderi», «Últtyq jurnalistika tarihy», «Qazaq halqynyng ejelgi kósemsóz óneri, әdebiyeti men mәdeniyeti», «Shetel jurnalistikasy», «Qazaq memleketining tarihy», «Ekonomika negizderi», «Qúqyq negizderi», qazaq tili, shet tili.  Qalghan pәnderdi tandau (elektivti) sabaqtary setkasynan kórsek te jetkilikti. Onyng ýstine «Últtyq jurnalistika tarihy», «Qazaq halqynyng ejelgi kósemsóz óneri, әdebiyeti men mәdeniyeti» barlyq bólimderge tek qana qazaq tilinde, al «Shet el jurnalistikasy» qazaq jәne orys bólimderinde mindetti týrde aghylshynsha ótkizuding bolashaqtyq mәni zor. Búl mәsele boyynsha ezu jyrta dauys kóteruding de qajeti shamaly. Mening osy túrghyda bir týsinbeytinim, ana tilindi bil, dәstýrindi ardaqta degenge osy júrt nege sonshalyqty ertoqymyn bauyryna ala tulaydy, nege sonshalyqty shala býlinedi. Ásili, basynda bir shaynam miy bar jan óz qateligin aitqan kisiden kól-kósir rahmetin ayamaydy, al tasyr minez ghúmyr boyy qylyshyn qayrap, kektesip ótedi. Shyndyghyna keleyikshi,  respublika joghary oqu oryndaryndaghy gumanitarlyq jәne tehnikalyq fakulitetterdegi túrmystyq dengeydegi aghylshynshasyn әdeby tilge balap jýrgender ózderin osyndayda nege kórsetpeydi? Qaysysynyng  Oksford, Kembridj, Garvard uniyversiytetterinde qúshaq-qúshaq ghylymy maqalalary jariyalandy? Aghylshyndarmen aghylshyn órkeniyeti men mәdeniyetin zertteude, fransuzdarmen fransuz әdebiyeti men ónerin iygerude bәsekelese almaysyn. Olar da týrki taqyrybyn, qazaq mentaliytetin zertteude ózimizben iyq tenestire almaydy. Óitkeni  orta organikasyn terendey bilmeydi, qazaq әdeby tilin dәl bizderdey sóilete almaydy. Olardy qoyyp qoyynyz, myna ózimizding ghylymy dәrejesi tauday orys tildi keybir  qazaq ghalymdary orys publisisteri men jazushylarynyng shygharmalaryn shala-sharpy tanidy, sol búlaqtardan qana susyndamaghandary sonadaydan angharylyp túrady. Al  qazaq, týrki әlemi sharapatynan ol shirkinder mýlde maqrúm. Taza jiliktey almaghan son, tisi batpaghan song qaytsin, qazaq kósemsóz kenistiginde jantaq ta gýldemegen dep esepteydi. Bayaghy eurokindiktik payymnyng naq ózi. Ózderi jete bayybyna bara almaytyn mәseleni qate, jansaq  dep úghady. Olar tipti qazaq avtorlarynyng birde-bir kitabyn qolyna ústap kórmegen. Soghan qaramastan últtyq jurnalistika baghyt-baghdary turaly әr gazette jón aitady,  ajar ashu sipatyndaghy audarma súhbattaryn bastyrady.

Jurnalistikanyng barlyq qyzmeti demokratiyalyq qogham sanasyna, sóz bostandyghy, pikir erkindigine negizdelgen. Sol fundamentaldy bazalargha sýiene otyryp, ol kez kelgen faktini, oqighany jan-jaqty qarastyrady. Bir jaqty bagha beruden boyyn aulaq salady, tәrbiyeli, joghary mәdeniyetti  jurnalistikanyng jaghymsyz epiytetti únatpaytyny da sondyqtan. Ol sonday qylyqty óz әriptesterinen de, óz opponentterinen kýtetini әbden zandy. Shyndyghyn aitsaq, sana men parasat shen-shekpenmen, joghary lauazymmen birge kelmeydi. Jalpy,  jeke jogharghy oqu ornyn basqaru o basta nemisterden auysqan tehnokrattyq tәsilderge ghana, stiyli men logikasy bir sәttik effektige ghana emes,  kemel aqyl-oygha, keleshektik mәni bar josparlargha, senimdi ghylymy boljamdargha arqa sýieui qajet. Reformamyzgha syrt jaq ne deydi, anaghan únamay qalamyz ba, mynanyng kónilinen shyqpay qalamyz ba degen әienshek, qorghalau prinsiypi bizge jat bolugha tiyis. Basty ólshem - últtyq mýdde, memlekettik qauipsizdik. Býgingi memleket mashinasynyng tizginin ústap, el sayasatyn jýrgizip otyrghan últtyq uniyversiytet basshylarynyng tól mindeti - tónirektegen azghana toptyng sybyr-kýbirine emes, belgili bir salany bes sausaqtay biletin, ziyaly júrt ortasynda, shygharmashylyq qauymdastyq  arasynda salmaghy bar túlghalardyng pikirine qúlaq  asu.

Jurnalistika -  búqaralyq sipaty basym qúbylys, eshbir qoghamdyq ghylym kósemsózdey, baspasóz mәtinderindey halyq arasyna keng taray almaydy. Onyng demokratiyalyghy, últtyq qasiyeti osynda. Ol halyq sanasymen, últtyq jәne ghalamdyq tanymmen tyghyz tabysqan. Onyng ýstine ol jýrekpen sýietin kәsip, halyqqa eng jaqyn, tilektes mamandyq. Men basqa bilim óndirisin kemsiteyin dep otyrghamyn joq, biraq fizika, matematika, himiya, tariyh, filologiya, halyqaralyq qatynastar fakulitetteri kez kelgen oqu orynynda bar. Al bay dәstýri men ózindik mektebi qalyptasqan jurnalistika fakuliteti respublikamyzda jalghyz. Dәl osy esepten jurnalistika fakulitetine últtyq qúndylyq dep qaraghan jón. Al últtyq sana iygilikterin  әspetteytin, qoghamdyq pikirdi rettep otyratyn, memlekettik sayasatty kópshilikke jetkizetin - tek qana jurnalist-mamandar. Sondyqtan onyng reformasy bir ghana ministrliktin, bir ghana әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining uysyndaghy sharua emes dep bilemin.  Merzimdi aqparat siyaqty ótkirding jýzin pәrmenmen, búiryqpen әp-sәtte qayray almaysyn. Ol ýshin ýlken últtyq bas qosu - qoghamdyq úiymdar, sayasy partiyalar ókilderi, ghalymdar, Jurnalister odaghy, Jazushylar odaghy, BAQ ókilderi qatysqan keleli kenes kerek. Olardyng nazaryna mass-media mamandaryn dayarlaudyn, oqytudyn, jurnalistika ghylymyn órkendetuding naqty baghdarlamasyn úsynghan jón. Búl, birinshiden. Ekinshiden, sonday óresi biyik jiynnyng arqasynda biz qazirgi baspasóz  rynogy súranysyn da tap basa alamyz.

Mening qazirgi jurnalistikany damytugha oray óz pikirim bar. Bizge keregi - tolyqqandy bes jyldyq uniyversiytettik klassikalyq bilim beru plus bir jyldyq magistratura. Bilim beru men ghylymy baghyt-baghdary búrynnan qalanghan alty kafedra zertteu baghyty retinde saqtaluy tiyis. Nesin jasyrayyq, jana qarym-qatynasqa, rynokttyq jýiege kóshu bizding ústazdar men studentter korpusyna  onay tiygen joq. Osy kýnge deyin әrtýrli jeleumen jurnalistika fakulitetinde oqytylatyn pәnder krediytin meyilinshe qysqartu sayasaty jýrgizilgeni eshkimge jasyryn emes, әsirese praktika, kurs júmystaryna arnalghan saghattar ayausyz qiqymdaldy. Sonyng saldarynan  kafedra oqytushylarynyng sany da kýrt kemip ketti. Tauyada L.N. Gumiylev atyndaghy últtyq uniyversiyteti ústaz-professorlary  qúramymen bolghan ziyaly kezdesude QR Bilim jәne ghylym ministri B.T. Júmaghúlov jurnalistika mamandyghyna bólinetin granttar sanyn eki esege kóbeytuge uәde bergen edi. Tek osy sózding mәiegi qoilana týsse eken dep tileyik. Sonymen qatar qanday da bolmasyn tiptik oqu baghdarlamasyn jasarada jurnalistika bilimi men ghylymyn tehnikalyq pәnder ózegine salugha bolmaytyny meyilinshe eske alynsa deymiz. Áriyne, ózimizding әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining ghylymiy-zertteu qanatynyng myqtap bekigenin biz barynsha qúptaymyz. Tek әr zәru baghytty alyp keter eki-ýsh formalidy emes myqty kóshbasshygha senim kórsetilse jetkilikti (onday ghalymdar bizde joq emes, bar), qalghan 100-i solardyng tónireginde toptasady, ghylym men bilimdi jedel ilgeri bastyrady. Sol úsynaq arqyly  sony ghylymy mektep te, jana ghylymy baghyt ta qalyptasady.

Jurnalistika pәni ýshin, әriyne, úrandatudyng da, imidjeologiyanyng da tiyimdi jaqtary jeterlik, alayda bereri mol naqty is-qimyl odan da tiyimdi. Olay bolsa, jurnalistikatanu salasyndaghy  ghylym, zertteu klasterleri, bizdinshe, mynaday alty baghyt tónireginde toptasuy qajet:

1. Últtyq jurnalistika tarihynyng  passionarlyq kezenderi.

2. Teoriyalyq jәne korreksiyalyq jurnalistika  ghalamdyq ózgerister ýderisinde.

3. Baspagerlik shygharmashylyq traektoriyalary jәne  dizayn óneri.

4. Qoghammen baylanys tehnologiyalary jәne  aqparattyq  psihologiya.

5. Kontaktologiya, әleumettik toraptar jәne internetjurnalistika.

6. Shet el jurnalistikasynyng qoghamdyq  jәne tabighy stilistikasy.

Atalmysh  baghyttar basqa ghylym salalarymen tyghyz iliktesip jatqanyn angharu onsha qiyn emes. Búl alty jobalyq atalymdy «Ghylym turaly» zannyng 5 tarauy 19 babyna sәikes Últtyq ghylymy keneske úsynugha әbden bolady dep oilaymyn. Demek, zertteu uniyversiytetteri janynan qúrylatyn bólimder is-sharasy, investisiyalar legi osy janashyl baghyttargha júmsalghany qajet. Búnymen birge  barlyq ghylymy ortalyqtardyng ózine layyq erejeleri, qarjylandyru sayasaty bolghany abzal. Búl arada alalau jýrmeui kerek.

Bir anyghy, gumanitarlyq ghylym jemisin eshbir koeffisiyentpen, konvertasiyalanatyn valutamen ólsheu әzirshe mýmkin emes. Ol azyq-týlik óndirmeydi, mashina jasap shygharmaydy, jer asty baylyqtaryn iske jaratpaydy. Sauda-sattyqpen  aynalyspaydy. Ol sana baylyghyn ósiredi, daryndylardy baulyp shygharady. Al talant  tabighatta óte siyrek kezdesedi, endeshe, jurnalistika fakulitetine de  tek tarlan baptap shyghar degen  mindet jýktey almaysyn, ol búiym qalyptaytyn zavod konveyeri emes. Talant - Haqtyng syiy, darynnyng iyghyna búl dýniyening bar mún-zary, bar auyrtpalyghy artylatyny da sol sebepten. Dara men darynnyng úiymdasqan jaby kópten japa shegip jatatyny da sondyqtan. Jalpy, adamnyng shygharmashylyq tabighatyn geolog, Akademik Q.I. Sәtbaev, metallurg, akademik E.A. Bóketov jaqsy týsingen. Biri halyq auyz әdebiyetining inju-marjandaryn jarqyrata kórsetuge den qoysa, ekinshisi tikeley әdeby shygharmashylyqpen ainalysty - A.S. Pushkindi, V.V. Mayakovskiydi qazaqsha jatyq sóiletti. Osynyng bәri erikkenning ermegi, jýrdim-bardym sharualar emes-ti. Olar ghylymy sananyng qasandanuynan qashty, halyqtyq bastaulardyng túnshyghyp, janshylyp qalmauyn kózdedi. Osy rette alys shet eldi mysalgha almay-aq qoyayyq. Myna túrghan Reseydegi M.V. Lomonosov atyndaghy Mәskeu uniyversiytetining rektory, matematiyk, akademik V.A. Sadovnichiy «Igori joryghy turaly jyr»  haqynda arnauly enbek jazdy, әdebiyettin, әsirese lingvistikanyng matematikagha asa jaqyn ekenin atap kórsetti. Asa kórnekti ghalym-fiziyk, M,V. Keldysh pen S.P. Korolevting serigi B.V. Raushenbah «Ejelgi orys jivopiysining kenistikte ornalasuy» atty kitap bastyryp shyghardy. Aty baptauly, zerdesi sәuleli ziyaly júrt osynday ónege kórsetuden esh jalyqqan emes. Biz de esh riyasyz lirikter men fizikterding tize qosa, odaqtasa júmys atqarghanyn jón dep bilemiz.

Búl kýnderi Batystyng kólgirsigen, kósemsigen  jeligi búqaralyq aqparat arnalary arqyly bizding mәdeniyetimiz ben ónerimizding berekesin qashyryp bitti, óz formattary arqyly   jýrip-túru erejelerimizge sheyin kýrdeli týzetu engize bastady. Búl әreket talay myng jyldar qalyptasqan sana kodyn búzary, últymyzdyng bolashyqtyq jobalaryn shalys bastyrary haq. Osynday indetting zalalyna  osydan kóp jyl búryn kózi jetken  tili orys,  dili qazaq iri ghalym, belgili publisist  M.K. Barmanqúlov týrki әlemining bastapqy artyqshylyghy turaly ýsh kitap jazyp qaldyrdy. Meninshe, endi býgingi Shyghys ziyaty adamzat balasyn ong jolgha oraltu, beyәdep, beypil laghulardan qol ýzdiru jolynda úly missiya atqarugha den qoyary haq. Tayau jyldary Shyghys mektebi Batys korporatiyvin adamiyat tezinen ótkizerine men kәmil senemin. Oghan, әriyne, qazaq jurnalistikasynyng da qosar ýlesi úshan-teniz. Óitkeni Qazaqstannyng ekonomikalyq, sayasiy-әleumettik salmaghy arta týsken sayyn halyqtyng keleshegin baghalau ýshin, elding bolashaghyn ghylymy saralu ýshin syrt kóz mindetti týrde qazaq baspasózining mәtinderin de týrli-týrli elekten ótkizedi. Arnauly ghylymiy-zertteu instituttaryn qúrady. Demek, qazaq tiline degen yntazalyq pen qúmarlyq shet elde de anaghúrlym arta týsedi. Sol perspektivalyq biyikten qarasaq, býgingi kýni ghalamdyq jarysta jeniske jetu  ol qarsylasty jermen jeksen etu emes, ol opponentinnen oq boyy oza shabu, iydeyalyq-innovasiyalyq túrghydan odan әldeqayda kemel túru, óz artyqshylyghyna onyng kózin jetkizu. Býgingi últtyq ghylym men bilimning basty maqsaty, mine, osy.

Kәken Qamziyn, filologiya ghylymdarynyng doktory, jazushy

11 sәuir 2011 jyl

Abai.kz