Besinshi tomda ýkimet qyzmetkerlerine arnalghan «Ýshke qarsy» (qiyanatshyldyq, ysyrapqorlyq, burokratizm) degen nauqannyn, qolóner, sauda ónerkәsibindegilerge arnalghan «Beske qarsy» (qiyanatshyldyq, ysyrapqorlyq, burokratizm, ýkimet mýlkin qymqyru, arzan alyp, qymbatqa satu) degen nauqannyng ayaqtalyp, «Barlyq gýl tegis ashylsyn, barlyq til jarysa sóilesin» degen su jana nauqan bastalady. 1957 jyldyng jazynda әbden kýshine engen búl nauqanda Bighabil siyaqty oqymystygha da «sayraugha» tura keledi. Sayramasa, halyq jauyna ainalatyn bolghandyqtan, kezekti jinalysta Biyekeng «sayrap» beredi. Ile qazaq avtonomiyaly oblysynda últtyq mәdeniyet, oqu-aghartu, baspasóz qyzmetinin  tómendep ketkendigin, múny kóteru jolyndaghy  Bighabilding naqty úsynystary «Shynjan gazetine» bas-ayaghy júlmalanyp, qysqaryp shyqqany bylay túrsyn, «partiyanyng basshy kadrlary pomeshikke ainalyp ketti» degen siyaqty óreskel búrmalanghan sózder qosylyp shyghady. Sayrau nauqany basyla bergen kezde ile «Stili týzetu» nauqany bastalyp, Bighabil siyaqty oqymystylar eng aldymen qolgha alynady. Múnda da qazaqtyng jauy  - taghy qazaq. Qútjan men Maqúlbek siyaqtylardyng kәsibi - tek jala jabu. Tanghy segizden kesh batqansha eki aptagha sozylghan kópshilik jinalysynda Bighabildi birde-bir adam jarys sózden jene almaydy.

Besinshi tomda ýkimet qyzmetkerlerine arnalghan «Ýshke qarsy» (qiyanatshyldyq, ysyrapqorlyq, burokratizm) degen nauqannyn, qolóner, sauda ónerkәsibindegilerge arnalghan «Beske qarsy» (qiyanatshyldyq, ysyrapqorlyq, burokratizm, ýkimet mýlkin qymqyru, arzan alyp, qymbatqa satu) degen nauqannyng ayaqtalyp, «Barlyq gýl tegis ashylsyn, barlyq til jarysa sóilesin» degen su jana nauqan bastalady. 1957 jyldyng jazynda әbden kýshine engen búl nauqanda Bighabil siyaqty oqymystygha da «sayraugha» tura keledi. Sayramasa, halyq jauyna ainalatyn bolghandyqtan, kezekti jinalysta Biyekeng «sayrap» beredi. Ile qazaq avtonomiyaly oblysynda últtyq mәdeniyet, oqu-aghartu, baspasóz qyzmetinin  tómendep ketkendigin, múny kóteru jolyndaghy  Bighabilding naqty úsynystary «Shynjan gazetine» bas-ayaghy júlmalanyp, qysqaryp shyqqany bylay túrsyn, «partiyanyng basshy kadrlary pomeshikke ainalyp ketti» degen siyaqty óreskel búrmalanghan sózder qosylyp shyghady. Sayrau nauqany basyla bergen kezde ile «Stili týzetu» nauqany bastalyp, Bighabil siyaqty oqymystylar eng aldymen qolgha alynady. Múnda da qazaqtyng jauy  - taghy qazaq. Qútjan men Maqúlbek siyaqtylardyng kәsibi - tek jala jabu. Tanghy segizden kesh batqansha eki aptagha sozylghan kópshilik jinalysynda Bighabildi birde-bir adam jarys sózden jene almaydy. Aqyry basqa da «qylmystaryn» sanamalay kelip, sonyng ishindegi eng qiyn iri qylmysy 1933 jyldyng  basynda Kenester Odaghynan qashuy «sosializmge qarsy bandylyq», al 1945jyldyng basynda Ospangha qaray qashuy «qandy auyz qaraqshylyqty ansaghan taghylyq» dep tanylyp, sony dәleldetu ýshin kýnine 10-15 ret jala japsa da, múny óz sózinen qaytara almaydy. Jinalys sayyn jala jabushylardy sózden sýrindirip otyrady. Oryndy aitylghan  kekesindi әri kýldirgi jauapqa tyndaushylar shek-silesi qata kýledi. Ózining eshqanday qylmysy joqtyghyn dәleldeytini sonsha búryn tanymaytyn adamdardyng da mysaly  Gýlnisa siyaqty ataqty әnshining Bighabil jaghyna shyghuy adamshylyq degen qasiyetting eshuaqytta ólmeytindigin kualandyrady. Keyin osy әiel de «Onshylgha ishtartty» degen syltaumen  týrmege jabylady. Bighabildi kópshilik aldynda qayta-qayta synay beru onyng «kinәsin» moyyndatqandy qoyyp,  abyroyyn arttyryp, bedelin biyiktete týsedi. Sonda da ishki esepting kýshtiliginen Bighabildi at-jónsiz ýsh ay qatal rejimde ústaydy. Búl -  kýndiz-týni partiya aktivteri sanalatyn sholaq belsendilerding bireu emes ekeu emes, alty-altydan kelip, andyzday súraq qoyyp, úiyqtatpau arqyly shatystyru, janyldyru tәsili bolatyn. Alayda eshteneni tolyq moyyndata almasa da, «onshyl últshyl» degen qalpaq kiygizip, Tarymgha jer audarady. Mine 504-betten túratyn besinshi tomnyng 127-shi betindegi «Boran» degen ekinshi bóliminen bastalatyn abaqty hikayasy altynshy tomda sharyqtau shegine jetedi.

Oyymyzgha atyn әlem biletin jazushy Aleks La Guma (1925-1985)  oralyp otyr. Nege deysiz ghoy? Ekeuining taghdyr tartqan sybaghasy men daryn quatynda, kórgen mehnatynda keremet úqsastyq  bar, al aiyrmasy da jer men kóktey. Úqsastyghy -  Aleks La Guma men Qajyghúmar Shabdanúly týidey qúrdas. Búl - bir; Ekinshiden, oilau jýiesi, qabilet qarymy mólsherles; Ýshinshiden, ekeui de erkindikti ansaytyn armandas;  Tórtinshiden ekeui de taghdyrlas, ekeui de sayasy kózqarasyna baylanysty abaqtygha týsedi; Besinshiden, ekeui de abaqty azabynan roman jazady. Aleks La Guma búdan elu jyl búryn aghylshyn tilinde «Tas ghalam» atty roman jazyp jariyalatqan. («Kamennaya strana» (1970) degen orysshasynan audarghan S.Múratbekov (1973);   Al Qajyghúmar Shabdanúlynyn  besinshi tomy da  abaqty azabynan túratynyny jogharyda aityldy.

Al aiyrmashylyghyna kelsek, ekeui jarym shardyng eki betinde dýniyege kelgen. Aleks La Guma Ontýstik  Afrikada tusa, Qajyghúmar Orta Aziyada tughan. Búl - bir; Ekinshiden, Aleks La Gumanyng romany kóp tilderge audarylyp, atyn әlem bilse, Qajyghúmar Shabdanúlynyng romandary basqa tilge audarylmaq týgil iyisi qazaq oqyrmandaryna endi ghana jetip otyr. Ýshinshiden  Aleks La Guma  abaqtygha týskenimen, basyna azattyq alyp, qanatty qústay dýniyejýzin erkin sharlasa, Qajyghúmar Shabdanúly jaryq dýniyeni kóre almay úzaq jyl abaqtyda otyrdy;  Tórtinshiden, Aleks La Guma «Lotus» atty halyqaralyq әdeby jurnaldyng bas redaktorlyghyna deyin kóterilip, bedel biyigine shyqsa, Qajyghúmar Shabdanúly úzaq ómirining qaq jartysyn qaranghy qapasta ótkizip, osy arqyly Ginnesting rekortar kitabyna jazyldy. Besinshiden, Aleks La Guma sol erkindikting arqasynda dýniyejýzindegi alqaly mәjilisterdi adaqtap, 1973 jyly Almatyda ótken Aziya-Afrika jazushylarynyng besinshi konferensiyasyna negizgi túlghalardyng biri retinde qatyssa, Qajyghúmar Shabdanúly janymen jazghan shygharmalaryn shiratpa qaghaz arqyly abaqtynyng syrtyna әreng shygharyp otyrdy emes pe? Altynshydan, ekeuining sóz etkeni eki basqa abaqty, eki basqa qyspaq; Jetinshiden, Aleks La Gumanyng zorlyq-zombylyqty jyrlaytyn, «Tas ghalam» atty romany jalghyz bolsa, Qajyghúmar Shabdanúly ony alty orap otyr ghoy. Osydan oilaghanda, shynayy óner adamynda bolatyn qaysarlyqtyn, batyldyqtyn, batyrlyqtyng búdan artyq әlemde qanday ýlgisi boluy mýmkin. Osydan baryp dýniyejýzinde jazushygha taghayyndalghan  qanday baghaly syilyq bolsa da, Qajyghúmar Shabdanúlyna jarasa keter edi-au degen oy keledi eken kónilge.

Songhy tomnyng týiininde Q.Shabdanúlynyng taghy da «Myng bir týn» ertegisine  taban tiregenin kóremiz. Sandaghan ghasyr boyy silemi ýzilmey kele jatqan qúnarly arna búl shygharmadan da óz jýlgesin tapqan.  «Myng bir týn» keyipkerleri qanday azap-tozaq kórse de, alystan qol búlghap kóringen armangha qalayda jetushi edi ghoy. Al  Qajyghúmar Shabdanúlynyng kitabynda romannyng negizgi keyipkeri yaghny avtordyng ózi shygharma sonynda atajúrtqa oralyp, bala-shaghasymen qauyshatyny bar. Myna túrghan Shәueshekten Ýrjargha jete almay otyryp, avtordyng búlay sóileui aldygha qaraytyn optimistiginen, ómirinde bolmaghandy kónilinde boldyrghan jazushynyng arman-qiyaly deu kerek. Kindik qany tamghan tughan jer sýiikti úlyn qansha qol búlghap shaqyrsa da, onyng ýy qamaqtan osy uaqytqa deyin shygha almauy әriyne ýlken qasyret. Biraq «Qylmys» siyaqty klassikalyq romannyng jazushynyng kózi tirisinde atamekende jaryq kórui dittegenine jetu emes pe? Endeshe jazushynyng intuisiyasy ózin aldamaghanyn kóremiz. Osy arqyly onyng ruhy oqyrman jýregine ózinen búryn jetip, jazushyny eki ese quanyshqa bólep otyr. Qazaqstannan kelgen jurnaliske Q.Shabdanúlynyng kóz jasyn tiya almay úzaq jylauy - bir jaghynan enbegining janghan quanyshynan bolsa, ekinshi jaghynan ishki kýiikting syrtqa shyghuy ghoy. Oghan alty tomdy aqtaryp shyqqanda kóziniz jetip, kóniliniz sener edi.

Alpys gradus ystyghynan «úshqan qústyng qanaty kýietindey» Taklamakan shólindegi Tarym týrmesinen romannyng bas keyipkeri eki ret qashady. Ekeuinde de - maqsat aiqyn. Ol - tughan jerge degen saghynysh, sýigen jargha degen mahabbat. Avtordyng osy uaqytqa deyin qanday azap-tozaq kórse de, onyng tiri qaluynyng qúdiret kýshi osy ekeuinde jatyr. 85 jasqa kelgen qariyanyng 2010 jyldyng basynda Shәueshekke arnayy izdep barghan Erik Rahym degen jurnalistke bergen jauabynda: «Meni óltirmey jýrgen - quanysh pen ýmit» deuinde jalyndaghan ot óshse de, shoghy sónbegen abstraktyly dýniyening ghajayyp ghalamaty boy kórsetedi. «Qylmys» romanyndaghy týiindi oy «Dýniyede óz otanynan airyludan zor qylmys joq eken!» dep ayaqtaluy jazushynyng ómirlik tanymyn tanytady, yaghni  avtordyng óz týsinigi boyynsha ol eshuaqytta qylmysty bolyp kórgen joq. Dese de ómirining jartysyn tar qapasta ótkizui neni menzeydi? Onyng qylmysy qaysy? Ol - tughan jerge saghynysh, sýigen jargha degen mahabbat, birge tughandaryna degen ystyq yqylas, dos-jarandaryna degen adaldyq, әlsizge qamqorlyq, jesir-jetimge ayaushylyq, jalpy alghangha bar nәrsege degen obal-sauap, mine osy maqsút jolynda óz ústanymyn berik saqtaghan adam  qashan da adamzattyng ýlgisi bolatyndyghyn kórsetip otyr. Roman sonynda qastandyq jasaghandardan baq tayyp, al bas keyipkerding barsha múratyna jetui osy oiymyzdy aighaqtaydy.

Sony

Ruda Zaykenova, Filologiya ghylymynyng kandidaty, dosent

«Abay-aqparat»