Elding erkindigi men damudyng derbestigi jó­ninde sóz qozghalghanda qazaq halqynyng arghy ta­rihyndaghy qaruly kóterilister shejiresin de, iydeyalyq úmtylystar barysyn da әkep tireytin, al bergi tarihyndaghy qoghamdyq-ór­kendeu ke­zenderin shendestirip qa­ras­ty­ratyn qúbylys - Alash qozghalysy ekendigi anyq. Alash agha­la­rynyng bostandyq kók­segen ólen-jyr­lary men qazaq halqynyng namysyn qay­raghan, úi­qydan oyatugha, talpynghan ýndeu-tol­ghanystary HH ghasyrdyng basynan bastap kózi ashyq, kókiregi oyau barshanyng jýregine shoq týsirse, «Alash» partiyasy men Alashorda ýki­meti talqandalyp, olargha tyiym salyn­ghan­nan, Alash qozgha­ly­synyng kórnekti ókilderi ghana emes, oghan qaty­su­shylardyng barlyghy der­lik sottalyp, atyl­ghannan keyin de Alash iydeyasy qazaq jastary ara­synda saqtalyp qaldy.

1940-1941 jyldary alghashqy qadamdary jasalyp, soghystan keyingi jyldary qayta jan­danghan «ESEP» úiy­mynyng týp negizinde de Alash aghalarynyng azattyq iydeyasy jat­qan edi. «ESEP» jetekshilerining biri, býginde Qa­ra­­ghan­dy oblysynyng Núra audanyndaghy Kó­betey auylynda túratyn 87 jastaghy ardager aghamyz, Qazaqstan Jazu­shy­lar oda­ghynyng mýshesi Mahmet TEMIRÚLYMEN әn­gimemiz de osy túrghyda órbigen bolatyn.

- Mahmet agha, «ESEP» par­tiyasy dep aitqanymyzben, ol sayasy túrghyda qalyptasqan úiym dә­rejesine kóterile alghan joq qoy...

Elding erkindigi men damudyng derbestigi jó­ninde sóz qozghalghanda qazaq halqynyng arghy ta­rihyndaghy qaruly kóterilister shejiresin de, iydeyalyq úmtylystar barysyn da әkep tireytin, al bergi tarihyndaghy qoghamdyq-ór­kendeu ke­zenderin shendestirip qa­ras­ty­ratyn qúbylys - Alash qozghalysy ekendigi anyq. Alash agha­la­rynyng bostandyq kók­segen ólen-jyr­lary men qazaq halqynyng namysyn qay­raghan, úi­qydan oyatugha, talpynghan ýndeu-tol­ghanystary HH ghasyrdyng basynan bastap kózi ashyq, kókiregi oyau barshanyng jýregine shoq týsirse, «Alash» partiyasy men Alashorda ýki­meti talqandalyp, olargha tyiym salyn­ghan­nan, Alash qozgha­ly­synyng kórnekti ókilderi ghana emes, oghan qaty­su­shylardyng barlyghy der­lik sottalyp, atyl­ghannan keyin de Alash iydeyasy qazaq jastary ara­synda saqtalyp qaldy.

1940-1941 jyldary alghashqy qadamdary jasalyp, soghystan keyingi jyldary qayta jan­danghan «ESEP» úiy­mynyng týp negizinde de Alash aghalarynyng azattyq iydeyasy jat­qan edi. «ESEP» jetekshilerining biri, býginde Qa­ra­­ghan­dy oblysynyng Núra audanyndaghy Kó­betey auylynda túratyn 87 jastaghy ardager aghamyz, Qazaqstan Jazu­shy­lar oda­ghynyng mýshesi Mahmet TEMIRÚLYMEN әn­gimemiz de osy túrghyda órbigen bolatyn.

- Mahmet agha, «ESEP» par­tiyasy dep aitqanymyzben, ol sayasy túrghyda qalyptasqan úiym dә­rejesine kóterile alghan joq qoy...

- Ol Kompartiyadan basqa partiyagha rúq­sat joq kez bolatyn. Odan bas­qanyng bәrine tyiym salynatyn. Qa­zirgidey bәlen mýshesi bolyp, el Kons­titusiyasyna qayshy kelmeytinder tirkeuden óte beretin jaghday qayda... «ESEP» qauipsizdik qyzme­tinen basqa jerde tirkelgen de joq. Biraq bizdi qughyndaghanda, sottaghanda partiya qúrdy dep aiyptady ghoy.

- Al «ESEP» degenning ózi neni bildiredi?

- «Elin sýigen erler partiyasy» degenning qysqartyp alynghany. Býrkit Ysqaqov úsynyp, men qostaghan atau.

- Al ony qúru neden bastalyp edi?

- 1940-1941 oqu jylynda Qa­ra­ghandy oblysy, Núra audanyndaghy Qaz­gorodok (qazirgi Kertindi) auy­lyndaghy orta mektepti bitirgen bir top oqushy Qaraghandydaghy eki jyl­dyq oqy­tushylar institutyna týstik. Bәrimiz de bir bólmede jatamyz. Auylda radio joq edi. Múnda kýndiz-týni radio sayrap túr, әr týrli habar estip, qazaqtyng tamasha әn-kýilerin tyndap, ruhany azyqqa keneldik te qaldyq. Ózimiz búryn kórmegen gazet-jurnaldardy da tauyp alyp, qyzygha oqimyz.

Institutta bizderge qazaq әde­biye­tinen Aytbay Nәreshev leksiya oqiy­tyn. Ol leksiya oqyghanda bәrimiz de úiyp tyndap, eltip qalghanday bola­tynbyz. Óitkeni qaghazgha da, ki­tapqa da qaramay týsindirip, aqyndardyng ólenderin mәnerlep jatqa aitatyn. Institut­taghy «Jas qalam» dep ata­la­tyn ýiir­mege ózi basshylyq etti. Onda oqyp taldaytyn kitaptardy da ózi әkelip oty­ratyn. Onyng әdeby ýiir­meni bas­qaryp jýrgizip otyrudaghy tikeley kó­mek­shisi aqyn Býrkit Ysqaqov boldy.

Bir kýni Aytbay Nәreshev auyryp qalyp, institutqa kelmegen song Býr­kit ekeumiz ýiine bardyq. Tósek tar­typ jatyr eken. Amandyq-saulyq sú­rasqannan keyin inisi Ramazangha kitap sórelerinen bir-eki kitap alghyzyp ber­di. Onyng jeke kitaphanasyndaghy kitaptardyng kóptigi búryn múndaydy kórmegen bizding esimizdi shygharyp jibergendey boldy. Biz kózben sýzip, tan­dana qarap jatyrmyz. Ashyq túr­ghan kitap sórelerining qasynda qú­lyptauly bir shkaf túr eken. Onda da kitap tolyp túr. Ony ashyp qaraugha bizge rúqsat bermedi. Biz ne bolsa da sony ashyp kóruge qúmarta týstik. Keyinnen aghasynyng ýide joqtyghyn pay­dalanyp, inisi Ramazangha jalynyp, shkafty ashtyryp kórsek, ishi tolghan «halyq jaulary» Sәkennin, Beyim­bet­tin, Iliyastyng t.b. kitaptary. Shkaf­tyng eng tómengi týp jaghynda bizdi erekshe qyzyqtyrghan arapsha әripter­men jazylghan Ahmet Baytúrsynov­tyng «Masa», «Qyryq mysal», Mirja­qyp Dulatovtyng «Oyan, qazaq!» siyaqty kitaptary saqtauly eken. Býrkit ekeumiz búl kitaptardy birtindep qana bildirtpey alyp, eshkimge kórsetpey onasha oqyp shyqtyq. Ózimizge únaghan ólenderdi dәpterge jazyp alyp, jattap jýrdik.

Alash kósemderi jayynda týsinik alyp, olardyng ne ýshin kýreskenin bilgenimiz bizderdi erekshe ruhtan­dyryp jiberdi. Aldaghy uaqytta sol Alash azamattarynyng jolyn quyp, tughan elimizding azattyghy, bostandyghy ýshin kýresuge bel budyq.

- Mahmet agha, sonda neshe jas­tasyzdar?

- On alty-on jeti jastaghylarmyz.

- Sol kezde qazaqtyng bar jas­tary jana óziniz aitqanday, «Alash jolyn quugha» dayyn dep oila­dy­nyz­dar ma?

- Bizge solay bolyp kórinetin. Bәl­kim ol turaly tereng oilanyp jatpaghan da bolarmyz. Bizdi azattyq an­saghan Alash azamattarynyng bәri de tughan elin otarlyq búghaudan qút­qa­ryp, bostandyq, azattyq әperu ýshin tónip túrghan qauip-qaterden qay­myqpay, shybyn jandaryn da pida etuge dayyn túrghandary tәnti etken.

Búghan Maghjannyng myna óleni tolyq dәlel bola alady.

Jele ber, janym qara kók,

Jelkilde jelmen aidarym.

Qolymda nayza kók bolat,

Erligime aighaghym.

Últ degende kópirship,

Jaraysyn, qanym, qaynadyn!

Últymnan men sadagha

Bekindim, beldi bayladym.

Bilgenin endi istesin,

Ólimmenen oinadym!

Búdan as­qan tughan halqy ýshin ja­saytyn erlik bolar ma!

Osy sarynda jazylghan ólender bizderge jiger berip, ruhymyzdy kótere týsetin edi.

Býrkit ekeumiz ózimizding senimdi degen dostarymyzgha jattap alghan Alash aqyndarynyng ólenderin auyzsha aityp jýrdik. Bayqasaq, estip, tyndaghan­dar­dyng bәri de sýisinip, óte únatatyn boldy. Ekeumizdi de búl jaghday jigerlendire týsti. Endi Alash partiyasy siyaqty halyqty sýietin, tek halyq ýshin qyzmet qylatyn jana partiya qúrsaq dep oilay bastadyq. Onday partiyany qalay dep atauymyz kerek degen oy kóp tolghandyrdy. Áueli «Jas alash» dep atamaq boldyq. Múny qoyyp «Jas qazaq» demek te boldyq. Aqyry «Elin sýigen erler partiyasy», qys­qarta aitqanda, «ESEP» dep ata­dyq. Búl 1941 jyl­­dyng bas kezi edi.

Endi múny pikirles dostarymyzgha jariya etpekpiz. Ózimiz jatqan jataq­hananyng bir bólmesine tegis jinaldyq. Býrkit Kenes ókimetining qazaq auqat­tylaryn zar jylatyp, mal-mýlkin tartyp alghanyn, búl tәrkileuding nәtiy­jesinde baylardy ghana emes, olardyng júmysyn istep, bala-shaghalaryn asy­rap jýrgen kedey-jalshylardy da auyr jaghdaygha úshyratqanyn aityp ótti. 1929-1930 jyldary kolhozdastyramyz dep barlyq qazaqtyng kýneltip otyrghan malyn týk qaldyrmay tartyp alyp, býkil halyqty ashtyq alapatyna, jappay qyrghyngha úshyratqanyn, tipti qa­zaqty birjolata qúrta jazdaghanyn tәptishtep týsindirdi. Múnan keyin esen­girep qalghan elding esin jighyzbay, «halyq jaularyn әshkereleu» degen súmdyq nauqan bastap, el basqaryp jýrgen ziyaly qauymdy da, sauatsyz qarapayym adamdardy da jazyqsyzdan-jazyqsyz qughyn-sýrginge úshyrat­qa­nyn aitty. Qatynasqandardyng bәri de úiyp tyndap otyr. Sózining sonynda: «Ha­lyq­tyng basyna týsken osynday auyrt­palyqtargha, jan tózbes qayghy-qasi­retke kim kinәli dep oilaysyndar?» - dep súraq qoydy. Eshkim ýndey qoymady. «Endeshe, - dep әri qaray jal­­ghastyrdy Býrkit ózining aitar pikirin, - búghan býkil eldi biylep-tóstep túrghan Kompartiya jәne onyng kósemderi aiypty. Eger olar halyqtyng qamyn oilap, qyzmet atqarsa, halyqty qayghy-qasiret, kýizeliske úshy­rat­paghan bolar edi. Sondyqtan býkil halyqqa, әsirese qazaq halqyna elin sýiip qyzmet etetin ghana partiya kerek. Sonday jana par­tiyany ózimiz qúryp aluymyz kerek», - degen Býrkitting sózi otyrghandardy tegis qyzyqtyra, yn­tyq­tyra týsti. Olardyng únatyp otyrghanyn bilgennen keyin shabyttana týsip: «Jol­­dastar, - dedi ol, - bizding qúrayyq dep otyrghan jana partiyamyz «Elin sýigen erler partiyasy» dep ata­lady. Ony qysqasha aitqanda «ESEP» deymiz, osy otyrghan bәrimiz býginnen bastap osy «ESEP» partiyasynyng mý­shesimiz dep eseptey berinder», - dep tújyrymdady ózining pikirin. Tyndap otyrghandar tipti riza bolyp, qol sha­palaqtap jiberdi.

Sóitip, ózimiz jana bir sayasy partiya qúryp aldyq dep quanystyq. Aldaghy ua­qyt­ta onyng baghdarlamasyn da, jar­ghysyn da әzirlep, qa­byl­daymyz dep kelistik. Olardy tezdetip jazu Býrkit ekeumizge tap­syryl­dy. Osy kýnnen bastap studentter, qyz­met­tegi jastar, tipti jo­gharghy sy­nyp­tar­daghy oqushylar ara­synda ýgit jýr­gizip, pikirles­te­rimizding sanyn ósire beruge talpyndyq. «ESEP» partiyasynyng mýsheleri dep my­na tómendegilerdi eseptedik: Býrkit Ysqaqov (kósemi), Mahmet Temirov (oryn­basary), Elesh Bimaghanbetov, Dә­ken Shalabekov, Aman­jol Dýi­sen­baev, Áshim Sý­ley­menov, Janaydar Áu­bә­ki­rov. Búlar institutta oqyp jýrgen studentter. Olardan basqa auylda tú­ratyn pikirles dostarymyz da partiya mýsheleri dep esepteldi. Olar: Raqysh Búirabekov, Kәmәly Rahmetov, Qa­jy­ken Tintaev, Aqqoshqar Múqanov, Balapan Sәkibaev, Orynbay Sauqanov, Say­daly Kenjebaev (keyinnen Maquov), Dәuletbek Ákimbekov, Qyzdarbek Ákim­bekov edi. Bizding pikirlesterimiz, tilektesterimiz birtindep óse berdi.

Býrkit ekeumiz birge oqyp jýrgen studentterge ghana emes, sol kezdegi býkil Qaraghandy qalasynda Jambyl atyndaghy jalghyz qazaq mektebine ba­ryp, ózimiz jatqa biletin Alash aqyn­darynyng ólenderin aityp, oqushy­lar­dyng últtyq namysyn oyatu ýshin әngimelesip qaytamyz. Pikirlester sho­ghyry mektep oqushylary arasynan da shygha bastady. Instituttaghy studenttermen әngimelesip, olardyng pikirlerin, minez-qúlyqtaryn bilip alghannan keyin ghana óz jaghymyzgha tartugha ty­rysatynbyz. Bizdermen pikirles bol­ghandar tarih fakulitetining studentteri: Nýrkenov Ahmetjan, Seyitov Qaylesh, Amanbaev Múqash, Áubәkirov Hayritden edi. Institutta Býrkitpen jaqyn jýr­genderding biri - Jappar Ómirbekov. Bizder keyinirek әdebiyet ýiirmesinde Alash aqyndarynyng shygharmalaryn oqyp, tal­qylaytyn boldyq. Múnday ja­nalyq ýiirme mýshelerine de qatty únaytyn edi. Talqylaudy Ahannyng (Ah­met Bay­túrsynúlynyn) «Masa», «Qy­ryq mysal» kitaptaryn oqudan bastadyq.

Qazaghym - elim,

Qayqayyp belin,

Synugha túr tayanyp.

Talauda malyn,

Qamauda janyn,

Ash kózindi oyanyp.

Qanghan joq pa әli úiqyn,

Úiyqtaytyn bar ne siqyn?! - degen ólenin birden únatyp, bәri de jattap aldy. Qayran danyshpan-ay, halqynyng basyna qaraly kýnder tuyp, aqyry ashtyq alapatyna, qughyn-sýrginge úshy­rap, qay­qa­yyp beli synyp, qúryp ketuge de ainalatynyn qalay boljap aitqan dep tang qalatyn edik. Jaqannyng (Mirjaqyp Dulatovtyn):

Kózindi ash, oyan, qazaq, kóter basty,

Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop,

Qazaghym, endi jatu jaramas-ty, - de­gen ólenin oqyghanda aqyn bizderdi, qazaq jastaryn әdiletsiz qoghammen ký­re­suge shaqyryp túrghanday sezinetinbiz.

Shirkin, halqymyzdyng azattyghy ýshin kýresetin qolayly bir kýn tua qalsa, bizder jan ayamay aiqasar edik-au dep armandadyq.

- Tek armandaumen ghana qalghan joqsyzdar ma? Naqty atqarghan iste­riniz boldy ma? Onyng ýstine so­ghystyng qarsany edi ghoy ol kez?

- IYә, kóp keshikpey soghys ta bastaldy. Sol kezde ózimizdi qúrtyp kele jatqan, tipti birjolata joq qylatyn oiy bar qoghamdy, memleketti ne ýshin qorghaymyz? Bizge onyng aman qaluy emes, kýirep jenilui kerek, otarlyq bú­ghauda otyrghan halyqtar sonda ghana bostandyq alady degen pikirde bol­ghanymyz ras.

Búl oiymyz jay qiyal ghana eken. 1942 jyly qarasha aiynda Býrkit maydangha attandy. Men keyinirek enbek may­da­nyn­da boldym. «ESEP»-ting basqa mýsheleri de әskerge alynyp, maydangha jóneltildi. Biraq úiymnyng alghashqy mýsheleri tarap ketkenmen, «ESEP» iydeyasyn nasihattau soghystyng qyzu jý­rip jatqan kezinde de әri qaray jalghasa bergen.

1944 jyly Qaraghandyda bir top jastardy Kenes ókimetine qarsy jýr­gizip jýrgen sayasy nasihattary ýshin qamaugha alghan. Olargha «ESEP» degen kenes qoghamyna qarsy últshyl úiym qúrdy degen aiyp taghylghan. Búlar: Zeynolla Ábdildiyn, Beysembay Jaq­sylyqov, Asyghat Rýstemov jәne Jappar Ómirbekov bolatyn. Olardy qatty qysymgha alyp: «Qoghamgha qarsy múnday jat pikirdi senderge kim ýi­retti?» degende bәri birdey Býrkit ekeumizding attarymyzdy ataghan.

Asyghat Rýstemov pen Zeynolla Ábdildin jastau bolghan song birsypyra qinap, qoldarynan qolhat alyp, bo­satyp jibergen. Jappar Ómirbekovti bir jyl boyy týrmede ústaghan. Beysembay Jaqsylyqovty on jylgha sottap jibergen. «ESEP»-ting iydeyasyn jalghas­tyrushylar múnymen toqtap, toqyrap qalmaghan. Azattyq iydeyasyn ýgitteudi sanaly studentter әri qaray jalghas­tyra bergen.

1960 jyldan bastap Ortalyq Qazaqstandaghy joghary oqu oryn­darynda «Jas qazaq» nemese «ESEP» atty jasyryn úiym qúrylghan. Búlar Kenes ókimetining jýrgizip otyrghan sayasaty qazaq siyaqty últtardyng tilin de, mәdeniyetin de qúrtyp jiberu ekenin týsindirgen. Últtyq isker kadrlargha ýnemi qysym kórsetip, olargha jauapty jogharghy dәrejedegi qyzmet atqarugha mýmkindik bermey, onday qyzmetterge ýnemi orys kommunisterin ghana ta­ghayyndap otyrghanyn, qazaq mektepteri jabylyp, barlyq mektepterde oqu orys tilinde jýrgizilip otyrghanyn ait­qan ýndeu paraqtaryn taratyp otyr­ghan. Qazaq jastarynyng últtyq na­mysyn oyatu maqsatynda ýndeu paraq­tary basqa qalalardaghy joghary oqu oryndaryna da jiberilgen. Búlar qan­day býrkenshik at qoldansa da, qolgha týsip, jazalanghan. Olar Zeynolla IYgilikov pen Kәmel Jýnisov edi. Aza­mattardy qatty qysymgha alyp, qyl­mystaryn moyyndatyp, 4 jylgha sot­tap, RSFSR-ding Oral tauyndaghy sayasy tútqyndar lagerine jibergen. Búlardan keyin «ESEP» par­tiyasyna tilektes bolyp, Ke­nes ókimetine qarsy ýgit jýr­giz­dinder dep Kәrim Saughabaev, Maq­sym Omarbekovti jazalaghan.

Býrkit «Leninshil jas» gazetinde jauapty hatshy bolyp isteydi. Men shet tilder instiy­tutynda studentpin. Shetten kelgen studentter jataq­hanada ja­ta­myz. Senbi, jeksenbi kýn­deri әdebiyetke qúmar birneshe student bir jerge jinalyp alyp, qazaq tilindegi kitaptardy oqyp, talqylaymyz. Jaqan Syzdy­qov­tyng «Áli qarttyng әngimesi» men Núrqan Ahmetbekovting «Kýlәn­dam» poemalaryn oqyp, talqy­laghanda Kenes ókimetining qazaq halqyna jasaghan qiyanatyn, zor­lyq-zombylyghyn alghash ret estip otyrghan studentter ózderi osyghan deyin mekteptegi tәrbiye­ning nәtiy­jesinde únatyp kelgen qoghamgha kýdikpen qaray bastady. Ýiirmege Jeken Qaliyev, Mús­tahym Azanbaev, Adyrbek Aman­qúlov siyaqty talapty studentter belsene qa­tysyp otyrdy.

1951 jylghy 18 qantarda Býr­kit ekeu­mizdi tútqyndap, abaq­tygha әkelip qamady. Alghashqy kýnderi Alash aqyn­darynyng ki­taptaryn oqyghany­myzdy da, «ESEP» degen sayasy úiym qúr­gha­nymyzdy da mo­yyndamaghan edik. Aqy­ry óz ait­qandaryna kón­dirip, bәrin de mo­yyndatty. 5-6 aigha sozyl­ghan azapty tergeu júmys­taryn ayaqtap, «Býrkit Ysqaqov pen Mahmet Temirov­ting isi» degen qalyn-qalyng 4 papkany tol­tyryp, bizding isimizdi sotqa berdi.

1951 jyldyng 14-15 mausymynda Qazaqstannyng Jogharghy soty RSFSR qylmysty ister kodeksining 58-babynyng 10-11-tarmaqtary boyynsha Býrkit Ysqaqov, Mahmet Temirov jәne Aytbay Nәreshevti 25 jylgha sottap, qosymsha 5 jyl boyy azamattyq qúqyghynan aiyru turaly qatal ýkim shyghardy. Mústahym Azanbaevty, Ramazan Nәreshevti, Jeken Qaliyevti, Adyrbek Amanqúlovty 8-10 jylgha sottady.

Sóitip, bizderdi Kenes ókimetine qarsy últshyl úiym qúrghan, úiymnyng maq­saty Orta Aziya respublikalary men Qazaqstandy Kenes Odaghynyng qúra­mynan bólip, Týrkiyanyng qoldauy­men burjuaziyalyq últtyq memleket qúru bolghan, kenes qoghamyna qarsy ýgit-nasihat jýrgizgen, tyiym salyn­ghan әdeby kitaptardy kópshilikke tara­typ otyrghan dep aiyptady.

Bizder әr týrli lagerilerde azap shegip jýrgen kezimizde 1956 jyly aqpan aiynda Kommunistik partiyanyng HH sezi «jeke basqa tabynushylyq jәne onyng zar­daptary» turaly mәsele qa­rady. Stalin men onyng sybay­las­tarynyng qylmysty isterin әsh­kereledi. Olardyng talay jazyqsyz jandardy qyryp-joyghandyghyn, qughyn-sýrginge úshy­ratqandyghyn aiyptady. Osydan keyin kóp úzamay-aq jazyqsyz japa shegip jýrgenderdi әr jerde arnauly komissiya qúryp, bosata bastady. So­lardyng biri bolyp 1956 jyldyng mau­sym aiynda men de bosanyp shyqtym.

- Mahmet agha, «ESEP» partiya­syn, yaghny búrynghy ómir jolynyzdy qoya túryp, elimizding eng jana ta­rihyna keleyikshi. Siz 1991 jyldyng 16 jeltoqsanyn, tәuelsizdik jariya­langhan kýndi eske týsire alasyz ba?

- Eger de 1991 jylghy 16 jel­toqsanda jýzege asqan úly oqigha turaly aityp túrghan bolsan, ony Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi jariyalanghan kýn dep naqtylap alghanymyz jón. Biz Qazaqstan halqynyng erkin bildire otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigin jariyalaghan bolatynbyz.

- Jogharghy Kenes jariyalaghan bolatyn...

- Sol Jogharghy Kenesti halyq, yaghny biz saylaghandyqtan, mening «biz ja­riyaladyq» deuimning esh әbestigi joq.

Súraghyndy eki túrghyda qaras­tyrghym keledi. Birinshiden, «ESEP» partiyasyn, búrynghy ómir jolymdy qoya túrghym joq. Óitkeni, tәuelsizdik, azattyq, eldik iydeyasy mening boyymda ómir boyy jasap keledi. Búl iydeya - mening ómirim, mening taghdyrym. Men «ESEP» bolmasa, tәuelsizdik bolmas edi dep túrghan joqpyn. Biraq erkindik, derbestik jolyndaghy úly qoz­ghalys qazaq halqynyn, handary men biylerinin, batyrlary men baghlan­darynyng el qorghaghan joryq­tary men shayqastarynan, últ-azattyq kýres­terden, Alash iydeyasynan, sodan tuyn­daghan «ESEP», Mәskeudegi «Jas túlpar», Pavlodardaghy «Jas úlan», Has­en Qoja-Ahmet qúrmaq bolghan «Jas qazaq» sekildi úiymdardan, Jeltoqsan kóterilisinen túrmay ma?

Ekinshiden, Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi turaly Konstitu­siyalyq zang qabyldanghanyn biz, auyldaghylar, ertesine estip quandyq qoy. Kózimnen jas parlay otyryp, quandym. Osy jolda qúrban bolghan­dardy, qyrshyn ketkenderdi oilay otyryp, quandym.

Taghy bir airyqsha quanghan kýn turaly aitqym keledi. Esinizde me, osydan sәl búryn Respublika kýni deytin mereke bolghan, 25 qazanda atap ótetinbiz. Búl Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly Deklarasiya qabyl­danghan kýn bolatyn. Áriyne, memlekettik tәuelsizdik degenimiz - úlyq mereke, oghan talas joq. Degenmen, tә­uelsiz Qazaqstangha barar joldaghy ýl­ken bir beles memlekettik egemen­digimizding jariyalanuy edi. Al sony jariya etken Deklarasiya elimizding jana Konstitusiyasyn әzirleu ýshin negiz bolghanyn úmytugha bola ma. Ol kýni demalmay-aq qoyayyq, biraq Respublika kýni dep atap ótken jón edi. «Egemen bolmay el bolmas» degendi babalarymyz tegin aitpaghan bolar. Sizding gazetterinizding atauynda da «egemen» degen sóz qaldy ghoy.

- Onyng esesine Tәuelsizdik kýnin 16-17 jeltoqsanda eki kýn merekeleymiz ghoy...

- 17 jeltoqsan - Jeltoqsan kóte­rilisining kýni. Esinizde me, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Jeltoqsan oqighasyna «halyqtyng jýreginde saq­talyp, jadynda jattalyp qalatyn, qoghamdyq damugha airyqsha әser etip, últtyq sana-sezimge qozghau salatyn asa manyzdy» oqigha dep bagha bergeni. 1991 jylghy 17 jeltoqsanda Alma­tydaghy Respublika alanynda Jel­toq­san oqighasynyng bes jyldyghyna arnalghan miting bolyp, Elbasy memlekettik tәuelsizdik turaly Konstiy­tusiyalyq zang qabyldanghanyn búqara halyq ókilderine sonda jariya etken.

«Derbes mem­leket qúru qazaq hal­qynyng ghasyrlar boyy ansaghan armany edi. Mine, endi sol kýnge de jettik. Úza­ghynan sý­yin­dirsin! - degen bo­latyn Preziydent. - Tәuelsizdik ta­bal­dyryghynda túrghan osy jan tebirenter sәtte Qazaq elining erkindigi, bos­tandyghy jolynda bas tikken aza­mat­tardyn, solar­dyng qatarynda búl kýnge jete almay, tu­ghan Qazaq­stannyng egemendi el, tә­uelsiz memleket bolghanyn kóre almay ómirden ótken Jeltoqsan qúr­ban­da­rynyng ru­hyna taghzym etip, eske aludy paryz sa­naymyn». Barsha ha­lyqtyng paryzy retinde Jeltoqsan qúrban­daryn eske alu kýnin Tәuel­sizdik ký­nimen birge atap kelemiz.

- Preziydent Jarlyghymen bi­yl­ghy jyl Qazaqstan Respubliy­kasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghy jyly bolyp jariyalandy ghoy.

- Baghana aittyq qoy, elimizde búdan ýlken, búdan manyzdy mereke bolmaq emes. Al mereke degenning atqarylghan isterdi qorytyp, at­qa­rylmaghan isterge nazar audaru sha­ralary ekenin úmytpayyq.

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Erjúman SMAYYL.

Suretterde: Mahmet pen Býrkitting jas kezderindegi beynesi; M.Temirov, 2005 jyl

«Egemen Qazaqstan» gazeti