«Múnyndy shaq, múghalim» aidarymen berilgen Abay portaly forumynda múghalimderding kýldi-kómesh ómirin kóre túryp, qoghamdyq qyl-qybyrgha múghalimdi ghana kinәli bolghanday aiyptay sóileu beleng alypty.. Baryndy jamandap, jaqsyny qaydan tabarsyng degen bar edi. Jyghylyp jatyp, sýringenge kýlgendey bolmaghan dúrys edi.

Ataqty jazushy V.Gugo sheteldik saparlarynyng birinde shekara kedenshileri ainalysatyn kәsibin súraghanda «Jazamyn», nemen jazasyng degende: «Qalammen» degen eken. Kedenshiler jazushynyng is-sapar anyqtamasyna «Qalammen sauda jasaushy» dep jazyp beripti. Múghalim qyzmetine de osynday kedendik kózqaraspen qaraytyndar, onyng qoghamdyq qyzmetin jayma bazardaghy orta qol saudagerler dengeyinde baghalaytyn siyaqty. Qadirleuge emes, mýsirkeuge layyqtalghan búnday týsinikter men kózqaras múghalimder  ishin jylytarlyq jaghdaygha aparmaydy. Múghalimder sayasat aulyna óz erkimen bas súghyp jýrgen joq.  Túsauly at siyaqty jaghdaygha  dushar bolghan múghalimder qazirgi zamannyng mayysqaq shyndyghyn bilmeydi emes.  Sayasattyng qoldan jasalanatynyn, ony qalay ózgertemin dese de biylikting qolynda ekenin biledi. Qazirgidey jaghdayda múghalimnen sayasy kýreskerlik kýtuding ózi dúrystyqqa jata qoymas.

«Múnyndy shaq, múghalim» aidarymen berilgen Abay portaly forumynda múghalimderding kýldi-kómesh ómirin kóre túryp, qoghamdyq qyl-qybyrgha múghalimdi ghana kinәli bolghanday aiyptay sóileu beleng alypty.. Baryndy jamandap, jaqsyny qaydan tabarsyng degen bar edi. Jyghylyp jatyp, sýringenge kýlgendey bolmaghan dúrys edi.

Ataqty jazushy V.Gugo sheteldik saparlarynyng birinde shekara kedenshileri ainalysatyn kәsibin súraghanda «Jazamyn», nemen jazasyng degende: «Qalammen» degen eken. Kedenshiler jazushynyng is-sapar anyqtamasyna «Qalammen sauda jasaushy» dep jazyp beripti. Múghalim qyzmetine de osynday kedendik kózqaraspen qaraytyndar, onyng qoghamdyq qyzmetin jayma bazardaghy orta qol saudagerler dengeyinde baghalaytyn siyaqty. Qadirleuge emes, mýsirkeuge layyqtalghan búnday týsinikter men kózqaras múghalimder  ishin jylytarlyq jaghdaygha aparmaydy. Múghalimder sayasat aulyna óz erkimen bas súghyp jýrgen joq.  Túsauly at siyaqty jaghdaygha  dushar bolghan múghalimder qazirgi zamannyng mayysqaq shyndyghyn bilmeydi emes.  Sayasattyng qoldan jasalanatynyn, ony qalay ózgertemin dese de biylikting qolynda ekenin biledi. Qazirgidey jaghdayda múghalimnen sayasy kýreskerlik kýtuding ózi dúrystyqqa jata qoymas.

Pedagogikanyng subektisi de, obektisi de - adam. Basqa eshbir mamandyq adam janymen tikeley baylanysqa týspeydi. Balanyng jan dýniyesi - ómirding shang tozandary qonbaghan kirshiksiz әlem. Ol - jasandylyqsyz, jalghandyqsyz aqiqatty ansaydy. Al sayasattyng yqpyl-jyqpyldary kóp ekeni belgili. Múghalim ýshin naqty ómirdegi san aluan qúbylystar ishinen balalardyng biluge tiyisti aqparattardy ashy ishekti arshyghanday  iriktep alugha da mýmkindik jasalmay otyrghany bәrimizge de belgili.

Kóz ashqannan kósh sonynda salpaqtap ilesip, nan aiyryp jýrgen múghalimderdin  sayasy nauqandarda biylikting jeteginde jýrmeske amaly joq. Ne ongha, ne solgha búrylaryn bilmey, kýnkóris qamynda jýruge mәjbýr bolghan múghalim jaghdayyn solarmen istes bolghandar ghana biledi. Adal jýrip, әlim jetkenshe is atqarsam dep jýrgen múghalimderding barynan airylyp, qarq bolmay gharypqa ainalghanday kýige týsken jaylar da jetkilikti.. Jylt eteri bar múghalim derbes oiyn bildirse qúiryghyna qonyrau baylaytyn әdet óristep otyrghany da jasyryn emes. Derbes oilap, estiyarlyq tanytqany ýshin jýikesine tis tiygen múghalim qynyr minez tanytatyn, qúiryghyn qysyp, jayyna qarap jýre almaytyn tikbaqay atanady. Qadamyna qaqpan qúrylyp, shash arasynan sirke izdeushilerden zәbir kórgen song kýidirgisi kóp kónirsik ortadan qútylu ýshin oqshaulanyp tasagha ketedi.

Bilim beru jýiesin jetildiruge jasalyp  jatyrghan eleuli ózgeristerden qabardarmyz. Biraq mektepting ishki qúrylymy men basqaru jýiesi tozghan tondy jamap kiygendey kýiinde qalyp otyr.  Júrtshylyqtyng mektep pen múghalim júmysyna qanaghattanbaushylyghy negizsiz de emes. Biraq sol olqylyqtardyng oryn alu sebepterin  múghalimge de jýktey salu niyeti keng óristep barady.

Mektep - qogham ómirining ainasy. Qoghamdyq qondyrma qanday bolsa, mektep te sonday. Oqu- tәrbie sapasyn tek múghalimder jeke dara sheshe almaytyny anyq.  Bar ynta yqylasyn sapaly bilim beruge júmsaytynday jaghday jasalmayynsha múghalimderdi kinәlau dýrys ta bolmas..

Múghalimning óz júmysynan lәzzat ala bilui -  pedagogikalyq qyzmetting basty sharty. Biraq múghalim  balalardyng jetiluine impulis bere alatynday óz qyzmetinen  lәzzat alarlyq jaghdaygha jete almay otyr.. Onyng sebebi - múghalim enbegining qúndylyghy men qúrmetinin  әleumettik, moralidyq  túrghydaghy sәikessizdigi .  Qoghamdaghy әleumettik jikteluding múghalim enbegine qanshalyqty yqpal etip otyrghany jasyryn emes. Qay mamandyqtyng da mәrtebesi tómen bolghan jaghdayda, sol mamandyq iyesi qanshalyqty yntaly, qanshama bilikti, tәjiriybeli bolsa da mýmkindigi shekteuli bolatyny belgili. Múghalim óz qyzmeti bedelin ózi kóteretindey mәrtebesin kóteru - memleket enshisine jatady.

Múghalim enbegine tek belgili bir funksiyany oryndaudan túratyn mehanikalyq qyzmet týrinde qaraytyn teris  kózqaras әli de saqtaluda.  Pedagogikalyq proseste tikeley adam taghdyry jatqandyqtan ony núsqaumen oryndalatyn nemese bir-birine kereghar kelip jatatyn normativtermen ólsheuge bolmaytyn jaghdaylar kezdesip jatady.. Múghalimning әr qadamy men isinde ýnemi oilanu, izdenu, sheshimder tabu, bilim kózderin ýnemi janartyp otyrudy qajet etedi. Múghalim qyzmeti sipaty jaghynan óner salasyna enedi. Óner adamyn әleumettik qyspaqta ústau - ony túnshyqtyrumen birdey. Ónerge janalyq qajet.   Múghalim janashyldyqqa barmay túra almaydy, óitkeni balamen júmystyng bolmysynyng ózi  - janashyldyq. Ol óspey, jetilmey túra almaydy. Múghalim enbegi aldymen enbektep, sodan song keudesin kóteretin sәby siyaqty. Ósu ýshin bap kerek. Boyyn jazyp, oiyn úshtau ýshin oghan ýnemi izdenis kerek. Izdenis ýshin bapkerding qamqorlyghy men materialdyq qamsyzdyq kerek. Múghalimning ailyghy eshqashan qamsyzdyq kórsetkishi dengeyine jetip kórgen joq. Ashy teri singen jalaqysy qaltagha qonaqtamaydy, ótuge asyghatyn qyz siyaqty, ketuge asyghady. Tesik qalta múghalim ayaghynan qaz túryp, ensesin kótere almaydy. Sondyqtan bolar, qyzmeti ózi ýshin azap bolsa da, bireuler ýshin mazaqqa ainalyp otyrghany. Kóktegi qúdiret pen jerdegi biylikting nazarynan tys qalghanday kýidegi múghalim « jeri keng bolsa da taltaya almay, eli bay bolsa da shalqaya almay» jýr. Bilim qughan bilimdilerden dýnie qughan jyryndylar ozghan kezde elim dep syzdaytyn jýrek qasang tartatyny anyq. Elim dep eljiremegen jýrekten qora tazalaytyn kýrek artyq degen bar. Qasang jýrekter elinde iskerler men  ismerler  qosshylyqqa jaramay, enbegi eleusiz qalady. Sol sekildi, sorty tómen qyzmet sanalyp jýrgen múghalim enbegining mәrtebesi tek sóz jýzinde ghana aityludan aspay jatyrghany belgili.

Saken Bozaev, Zeynetker múghalim. KSRO jәne QR bilim beru

ýzdigi. Y.Altynsarin atyndaghy medal iyegeri.

Atyrau oblysy,  Qúlsary qalasy

«Abay-aqparat»