Keshki altyda qaladan shyghyp kettik. Talghardan Jənibek esimdi aghany mingizip aldyq. Búl kisiler – Sarybastaudaghy «Úlaghatty úrpaq» qoghamdyq qorynyn basy-qasynda jýrgen aghalar. Talghardan shyghyp ýlken jol torabyna týskende kóligimiz búzylyp qaldy. Əupirimdep jaqyn mandaghy auylgha jetip qalghanbyz. Bir kezde məshiyne mýldem jýrmey qaldy. Aghalar rólge meni otyrghyzyp, ózderi iyterip kele jatyr. Ról degenge alghash otyruym. Eki ezuim eki qúlaghymda. Məshiyne aydau onay eken dep kelem. Kómektesuge toqtaghan bir kisi auyldyng kireberisindegi məshiyne jóndeu ortalyghyna alyp keldi. Búzylghan jerin auystyratyn bólshegin tappay bir-eki saghat ayaldadyq. Songhy sətte kólikke dəl týsetin bólshekti tauyp, kómektesken aghalargha alghysymyzdy bildirip, jolgha shyqtyq.

Jýrgizushimiz Tólegen agha  qalghyp ketpes pe eken dep uayymdap kelem. Al ózimnin
kózime úiqy tyghylyp barady. Oyansam, taudyng ortasynda kele jatyrmyz. Shopyrymyz úiyqtap ketpes ýshin muzyka qoyyp qoyypty. Bir qyzyghy jolda shemishke shaqsa, úiyqtamaydy eken. Tanghy tórtte Sarybastaugha ilindik. Məshiyneden týssem, kýn salqyn. «Jyly kiyimderindi əkel» degen song əjem toqyp bergen jýn shúlyqqa deyin kiyip alghanym múnday jaqsy bolar ma?! Qúrbym úiyqtamay kýtip otyrypty. Tanghy as jeti jarymda. Oghan oyanugha shamam bolmady. Biraq ashanadaghy apaylar «qonaghyn ash qalmasyn» dep tamaq berip jiberipti. Asqa toyyp alyp, kishi toptaghy qyzdardyn sabaghyna bardyq. Bastauysh synyptarda oqityn on jeti qyz bar eken. Súramaytyny joq. Bir aitqanyndy qaghyp alady.

Narynqoldyq túlghalar býtindelmey ketken er-túrman siyaqty

Týsten keyin eki aghamyzdyn uədesi boyynsha Qarasazgha tarttyq. Narynqolgha kelip túryp Múqaghaly Maqataev tughan auylgha soqpay ketu úyat. Bir jaghy auyldy, ekinshiden aqiyq aqyn atyndaghy muzeydi kórgimiz keldi. Jənibek agha auyl men audannyng arghy-bergi tarihyn qozghap, osy elden shyqqan iri túlghalar turaly aytyp keledi.

«Qazaqstandaghy eng biyik audan – osy Narynqol. Búlttardyng qol sozym jerde túrghanday kórinui sodan. Narynqoldyqtardyn beti qyzarady da jýredi. Onyng sebebi qysymnyn joghary boluynan. Túrghyndar audannyng aua rayy siyaqty.
Adamgha bir suynyp, bir ysynyp túrady», – dep kýldi jolbasshymyz. Kezinde
Sarybastaudy ataqty Leniyn kolhozy etken Qarataudyn janynan ótip baramyz. Kýngey betinde qar túrmaydy eken. Qys boyy quys-quysynda qoy jayylyp shyghady. Al teriskey betinde qaraghay qalyng ósedi. Osy audannyng adamdaryn keziktire qalsan, bir-birin qoldap, qolpashtap jýretinin bayqaysyn. Ol oiymdy jolbasshymyzgha aityp edim:

«Narynqoldan shyqqan túlghalar býtindelmey ketken er-túrman siyaqty. Múqaghaly Maqataev, Berdibek Soqpaqbaev, Saghat Əshimbaev, aitysker aqyn Orazaly Dosbosynov, memleket qayratkeri Altynbek Sərsenbayúly sekildi jerlesterinin ornyn toltyrghysy kele me eken, narynqoldyqtardyn jershil ekeni ras», – dedi.

Narynqolda tynysyn keneyedi. Məshiyneden týse salyp, at erttep, qúmaryn qanghansha myna dalada shaba ketking keledi. Aynala qorshaghan tau. Ətten, oghan shyghyp týsu ýshin birtalay uaqyt kerek. Qyzyqqanymnan «myna taulardyng bərine shyqqansyzdar ma?» dep súradym. «Shyqpaghanda she? Bala kýnimizde auyldan úzap ýsh ay mal baghamyz.
«Alipinist» siyrymyz bolatyn. Etektegi shópti mensinbey, taudyng basyna jayylady. Tómennen qansha aiqaylasang da, tura janyna baryp tayaqpen týrtpeseng qimyldamaytyn. Sol siyrdy quyp jýrip-aq aynaladaghy barlyq taugha shyqtyq, – dedi Jənibek agha balalyq shaghyn eske alyp. – Jana biz shyqqan jartasta malgha qarap tannan keshke deyin otyrushy edik. Auylgha qashan qaytar ekenbiz dep ansaytynbyz. Túzkóldin janynan ýy tigip, sonda jatatynbyz. Ýsh ai demalys ayaqtalyp, auylgha qaytqanda qalagha kelgendey shat-shadyman bolushy edik».

Aldymyzda – Elshen býirek tauy. Maqataev «Atameken» poemasyn osy taudyng basynda otyryp jazghan desedi. Taugha jete bere Túzkól degen kól bar. Túzkólding balshyghy teri aurularyna em. Ony qarsy kele jatqan ýlken qara məshiyne kólge barar joldy súraghanda bildim. Ayaghy qaqsap, buyny auyratyndar da kóldin batpaghyna barady eken. Qarasazdan Hantəniri shyny jaqsy kórinedi degen. Alayda kýn búltty bolyp, kóre almaymyz-au destik. Esesine ertengisin Sarybastauda ýiden shygha sala ataqty shyndy anyq kórdim. «Bir turist jigit auylda on kýn jatyp shyndy kóre almay ketken. Niyetiniz aq eken», – degen sózge məz bop qaldym.

Múqaghalidyng muzeyinen múnayyp qayttyq

Alystan Qarasaz auyly múnartyp kórindi. Tórt búryshy taumen bitken alaqanday ghana auyl eken. Esikten shyqsa da, әinekke qarasa da tau kóretin jerde aqyn bolmau mýmkin emestey. Maqsatymyz – M.Maqataev atyndaghy muzeydi kóru. Kóligimizden týssek, bet-auzy satpaq-satpaq ýsh bala asyr salyp oinap jýr. Aghalar bireuin shaqyryp aldy. Kishkentay bolsa da esi bar eken. «Assalaumaghaleykum!» – dep qos qoldap amandasyp jatyr. «Múqaghaly tughan auyldyng әr túrghyny aqynnyng ólenin jatqa oqidy degendi estiytin edik. Sony bilesing be?» – dep bayqady aldymen. «Bilemin». «Bir ólenine basshy qane», – degeni sol edi tórtinshini bitirgen Baghjan «Tau ózeni tentek qoy, tasyp jatyrdy» mýdirmey aityp berdi. Jәnibek agha riza bolyp basynan sipady.

Muzey eki qabattan túrady. Aldynda aqynnyng mýsini ornalasypty. Ekskursovod Almagýl apay әr taqtashany tanystyrarda taqyrybyna sәikes aqynnyng ólenimen bastaydy. Qazir aqynnyng Sholpan, Almagýl esimdi eki qyzynyn, úly Júldyzdyng kózi tiri. Alayda muzeyge kirsen, darday aqynnyng izdeushisi, joqshysy joqtay, ózi keshe emes birneshe ghasyr búryn ketkendey әser qaldyrady. Múqaghalidyng sýiikti avtorlary dep sóreni kileng kitaptarmen toltyrghan. Ol Abaydy pir tútqan dep Abaydyng kitaptaryn ekinshi sórege qoyghan. Al qalghan kenistikti aqynnyng óleni men bar halyq biletin fotosurettermen toltyrypty. Bizge tansyq eki-aq foto bar eken. Olar: Maqataevty songhy sapargha shygharyp salghandaghy suretter.

Bir suretinde shashyna aq kirgen synyptasynyng janynda túrghan adamnyng kelbetin kesip, jap-jas Múqaghalidy qoyyp qoyypty. Múnysy tipti úyat eken. Qazir muzey M.Tynyshbaev atyndaghy Almaty oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyine qaraydy. Muzeyding bir suretin týzeu ýshin de solardan rúqsat súrau qajet. Alayda oblystyq muzeyding bildey bir aqynnyng múrajayyna kónil audarmaytyny kórinip túr. Aqyn paydalanghan zattar degende kórgenimiz jazu ýsteli, dombyrasy, jalghyz syrt kiyimi men shәy ýsteli ghana. Aqynnyng jazu ýstelining aldynda Abaydyng portreti iluli túrady eken. Óleng jazghysy kelgende «myna shaldyng qabaghy ashyq qoy, maghan óleng jaz dep túr» deydi eken de qolyna qalamyn alady. Jazghysy kelmegen kýni «myna shaldyng qabaghy qatuly býgin» dep ýstelinen túryp ketedi eken. Key eksponattardy Astananyng 20 jyldyghyna qoyamyz dep elordagha әketkenine eki aidan asypty. Búryn aqynnyng auyldasy Jalghas esimdi apaydyng shiyden toqyp, syigha tartqan portreti bolghan eken. Endi qayda qalghanyn eshkim bilmeydi. Qor bóliminde aqynnyng shekpeni, besigi, tósekjapqyshy bar. Kópshilikke ne sebepti shygharmaytynyn sol kýii úqpay qayttyq. Aynalagha qarasaq, jihazdardyng bәri eski. Sóitsek 1991 jyly muzey ashylghan kezdegi jihazdar әli auystyrylmapty. Tipti qoldanghan zattarynyng syrtyna tereze de qoymaghan. Osynsha olqylyqty kórgen song kameranyng joq ekenine kóz júma qaradyq. Muzeydi on bes jyl basqarghan Júmash Óteev sóre men jyltyraqty sәn kórgen desek te, keyingi basshynyng zamangha ilesip, ózge muzeylerding júmysyna qarauyna bolar edi. Bir-aq týiin jasaugha bolady:  yqylassyzdyq.

Malshylardyng ýiine qúdayy qonaq boldyq

Alyp-úshyp kelgen kónilimizdi muzeyding jaghdayy su sepkendey basty. Orys halqynyng Yasnaya polyanada túrghan Lev Tolstoyynyng býkil egis alqabymen qosa ýi-jayyn saqtap otyrghany, Pushkiynining muzeyinde kelushilerge aqynnyng neke jýzigin taghyp kóruge rúqsat berip qoyatyny esimizge týsti. Ýn-týnsiz kólikke otyryp, Sarybastaugha qaytayyq dedik.

Múqaghaly tughan auyl Shәlkódege barar jolda eken. Al qazirgi Qarasaz búl jerge 1967 jyly kelip ornalasqan. Ol kezde aqyn Almatygha kóship ketken.

Qaytar jolda janbyr qúidy. Qarasazgha kelerde әr jerden alty qanat aq ýilerdi kórgenbiz. Sarybastaulyq aghalardy synamaqshy bolyp «ózderiniz tanymaytyn ýige qúdayy qonaqpyz dep baryp kóreyikshi» dedik әzildep. Basynda eki aghamyz qipaqtap qaldy. Alghash kóringen kiyiz ýiding janyna toqtadyq. Búl kezde janbyr qúiyp ketken. Suyq әri tamshysy dobalday. Dirildep kettik. Barsaq malshynyng jary eki balasymen birge qidyng betin jauyp jýr eken. Otaghasy aldymyzdan shyqty. Janbyrdan Tólegen agha ekeuining ne sóilegenin esty almay qaldyq. Áyteuir ýige kirinizder degen synayyn bayqadyq. Kirsek ong jaqta atasy demalyp jatyr eken. Sol jaqta alty jasar nemeresin qúshaqtap әjey otyr. Altynshy synypqa ótken Maral tamaqtyng qamyna kirisip ketken eken. Tórge shygharyp, tanysyp-bilise bastadyq. Anasy syrtty jayghap kelem degenshe Maral ýstelding ýstin jinap, shәy dayyndap, odan tamaq bastap ýlgerip jatyr. Anasynyng qolghanaty bolyp qalghanyna tәnti boldyq. Auyldastary boluy kerek, bizden keyin taghy eki agha men bir apa kirdi. Sóz barysynda ýy iyesi Kәdirhan agha ekinshi kiyiz ýidi әli jetkize almay jatqanyn aityp qaldy. Kiyiz ýy kishkentay bolsa da bәrimizding syiyp ketkenimizge, arqa-jarqa әngimelesip otyrghanymyzgha kónilimiz kóterildi. Ózderi negizinen Túzkól auylynda túrady eken. Araylym apay ekeuining eki úl, eki qyzy bar. Ájesining qúshaghynda otyrghan kenje qyzdary ýstige kiyetin býtin kiyimdi kesip, kóilek etip alghanyn estip bir kýldik. Búl jaqta qaymaqty manyz deydi eken. Dәmi til ýiiredi. Sary irimshikten alghash dәm tatuymyz. Sýt qatqan shәy iship, boyymyz jylyndy. Al mening kiyiz ýige jaylanyp alghash otyruym. Maraldy sózge tartyp, óleng shygharatynyn, tipti bir top óleni respublikalyq gazetke basylghanyn bildik. Taghy bir jas tilshi taptyq dep quandyq.

Basynda aghalar qymyz súraghan edi. Jylqy ústamaytynyn aitqan Kәdirhan agha kórshisi Maqsúthan qúrdasyna jol siltep jiberdi. Janbyr basylghanda kólikke qayta otyrdyq. Salyp úshyp kelesi kiyiz ýiding aldyna keldik. Syrtqa jas qyz shyghyp, odan qayta kirip ketti. Endi anasy shyghyp, qymyz ishuge ýige shaqyrdy. Ýige kirgenimiz sol edi óredegi qúrtty kórgen qúrbym «ana qúrtty qara!» dedi tanghalyp. Du kýldik. Sonsha ýlken qúrtty men de kórmegen edim. Jaylanyp, baptalghan qymyzdy simirip otyrmyz. Bir kesesin zorgha tauysyp bolsaq, qymyzdy eki ayaqtan kem ishpeu kerek dep kesemizdi toltyryp qayta úsynady. Ony iship bolsaq, taghy bir aila tauyp qonaqjay ekenderin kórsetip jatyr. Ángime ýstinde Jәnibek agha: «Búl qyzynyz kiyiz ýide shәy iship kórmegen eken. Sol armanyn oryndadyq. Taghy bir armany jýgendi eshkim ústamay atqa otyrghysy keledi. Ony da oryndasaq dep otyrmyz», – dedi ýy iyesine qarap. Maqsúthan agha kýlimsirep, eng juas degen atty erttep әkeluge syrtqa shyqty. Atqa mingenimde birazgha deyin jetektep jýrdi. Qoryqpay otyru keregin, qoryqsang januar sezip qalyp mayyp qylatynyn aitqan son, jigerimdi jinap «ózim jýremin» dep jýgendi aldym. Jayylyp jýrgen qoygha qaray aqyryn jýrip baram. Qoryqpadym. Bir kezde shauyp kórdim. Áni-mine attan úshyp týsetin siyaqtymyn. Biraq ózim de sau, at ta aman ýige әkelip berdim. Qúrbymnyng qúrtty kórgendegi tanghalysyn úmytpaghan ýidegi tәtemiz bir qaltasyn salyp berdi. Kesh batyp qalghan. Raqmetimizdi aityp auylgha shyqtyq. Muzeyden keyingi kónilsizdikti jolda kezdesken eki әppaq ýiding aqkónil adamdary juyp-shayyp tastaghanday. Tipti sarjaylaulatyp kelemiz.

Aghylghan kólikten, u-shudan, ystyqtan demalugha barghanymyz әbden arzydy. Narynqoldy qimay-qimay qalagha qayttyq. Búl jaqtan da adamdar kóshedi eken-au.

Tansholpan Tólegen

Derekkózi: «Úlan» gazeti, №32

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Asqar taudyng ar jaghynda el bar» dep…

Abai.kz