Keshki altyda qaladan shyghyp kettik. Talghardan Jənibek esimdi aghany mingizip aldyq. Búl kisiler – Sarybastaudaghy «Úlaghatty úrpaq» qoghamdyq qorynyn basy-qasynda jýrgen aghalar. Talghardan shyghyp ýlken jol torabyna týskende kóligimiz búzylyp qaldy. Əupirimdep jaqyn mandaghy auylgha jetip qalghanbyz. Bir kezde məshiyne mýldem jýrmey qaldy. Aghalar rólge meni otyrghyzyp, ózderi iyterip kele jatyr. Ról degenge alghash otyruym. Eki ezuim eki qúlaghymda. Məshiyne aydau onay eken dep kelem. Kómektesuge toqtaghan bir kisi auyldyn kireberisindegi məshiyne jóndeu ortalyghyna alyp keldi. Búzylghan jerin auystyratyn bólshegin tappay bir-eki saghat ayaldadyq. Songhy sətte kólikke dəl týsetin bólshekti tauyp, kómektesken aghalargha alghysymyzdy bildirip, jolgha shyqtyq.

Jýrgizushimiz Tólegen agha  qalghyp ketpes pe eken dep uayymdap kelem. Al ózimnin
kózime úyqy tyghylyp barady. Oyansam, taudyn ortasynda kele jatyrmyz. Shopyrymyz úyyqtap ketpes ýshin muzyka qoyyp qoyypty. Bir qyzyghy jolda shemishke shaqsa, úyyqtamaydy eken. Tanghy tórtte Sarybastaugha ilindik. Məshiyneden týssem, kýn salqyn. «Jyly kiyimderindi əkel» degen son əjem toqyp bergen jýn shúlyqqa deyin kiyip alghanym múnday jaqsy bolar ma?! Qúrbym úyyqtamay kýtip otyrypty. Tanghy as jeti jarymda. Oghan oyanugha shamam bolmady. Biraq ashanadaghy apaylar «qonaghyn ash qalmasyn» dep tamaq berip jiberipti. Asqa toyyp alyp, kishi toptaghy qyzdardyn sabaghyna bardyq. Bastauysh synyptarda oqityn on jeti qyz bar eken. Súramaytyny joq. Bir aytqanyndy qaghyp alady.

Narynqoldyq túlghalar býtindelmey ketken er-túrman siyaqty

Týsten keyin eki aghamyzdyn uədesi boyynsha Qarasazgha tarttyq. Narynqolgha kelip túryp Múqaghaliy Maqataev tughan auylgha soqpay ketu úyat. Bir jaghy auyldy, ekinshiden aqiyq aqyn atyndaghy muzeydi kórgimiz keldi. Jənibek agha auyl men audannyn arghy-bergi tarihyn qozghap, osy elden shyqqan iri túlghalar turaly aytyp keledi.

«Qazaqstandaghy en biyik audan – osy Narynqol. Búlttardyn qol sozym jerde túrghanday kórinui sodan. Narynqoldyqtardyn beti qyzarady da jýredi. Onyn sebebi qysymnyn joghary boluynan. Túrghyndar audannyn aua rayy siyaqty.
Adamgha bir suynyp, bir ysynyp túrady», – dep kýldi jolbasshymyz. Kezinde
Sarybastaudy ataqty Leniyn kolhozy etken Qarataudyn janynan ótip baramyz. Kýngey betinde qar túrmaydy eken. Qys boyy quys-quysynda qoy jayylyp shyghady. Al teriskey betinde qaraghay qalyn ósedi. Osy audannyn adamdaryn keziktire qalsan, bir-birin qoldap, qolpashtap jýretinin bayqaysyn. Ol oyymdy jolbasshymyzgha aytyp edim:

«Narynqoldan shyqqan túlghalar býtindelmey ketken er-túrman siyaqty. Múqaghaliy Maqataev, Berdibek Soqpaqbaev, Saghat Əshimbaev, aytysker aqyn Orazaly Dosbosynov, memleket qayratkeri Altynbek Sərsenbayúly sekildi jerlesterinin ornyn toltyrghysy kele me eken, narynqoldyqtardyn jershil ekeni ras», – dedi.

Narynqolda tynysyn keneyedi. Məshiyneden týse salyp, at erttep, qúmaryn qanghansha myna dalada shaba ketkin keledi. Aynala qorshaghan tau. Ətten, oghan shyghyp týsu ýshin birtalay uaqyt kerek. Qyzyqqanymnan «myna taulardyn bərine shyqqansyzdar ma?» dep súradym. «Shyqpaghanda she? Bala kýnimizde auyldan úzap ýsh ay mal baghamyz.
«Alipinist» siyrymyz bolatyn. Etektegi shópti mensinbey, taudyn basyna jayylady. Tómennen qansha ayqaylasan da, tura janyna baryp tayaqpen týrtpesen qimyldamaytyn. Sol siyrdy quyp jýrip-aq aynaladaghy barlyq taugha shyqtyq, – dedi Jənibek agha balalyq shaghyn eske alyp. – Jana biz shyqqan jartasta malgha qarap tannan keshke deyin otyrushy edik. Auylgha qashan qaytar ekenbiz dep ansaytynbyz. Túzkóldin janynan ýy tigip, sonda jatatynbyz. Ýsh ay demalys ayaqtalyp, auylgha qaytqanda qalagha kelgendey shat-shadyman bolushy edik».

Aldymyzda – Elshen býyrek tauy. Maqataev «Atameken» poemasyn osy taudyn basynda otyryp jazghan desedi. Taugha jete bere Túzkól degen kól bar. Túzkóldin balshyghy teri aurularyna em. Ony qarsy kele jatqan ýlken qara məshiyne kólge barar joldy súraghanda bildim. Ayaghy qaqsap, buyny auyratyndar da kóldin batpaghyna barady eken. Qarasazdan Hantəniri shyny jaqsy kórinedi degen. Alayda kýn búltty bolyp, kóre almaymyz-au destik. Esesine ertengisin Sarybastauda ýyden shygha sala ataqty shyndy anyq kórdim. «Bir turist jigit auylda on kýn jatyp shyndy kóre almay ketken. Niyetiniz aq eken», – degen sózge məz bop qaldym.

Múqaghalidyn muzeyinen múnayyp qayttyq

Alystan Qarasaz auyly múnartyp kórindi. Tórt búryshy taumen bitken alaqanday ghana auyl eken. Esikten shyqsa da, әynekke qarasa da tau kóretin jerde aqyn bolmau mýmkin emestey. Maqsatymyz – M.Maqataev atyndaghy muzeydi kóru. Kóligimizden týssek, bet-auzy satpaq-satpaq ýsh bala asyr salyp oynap jýr. Aghalar bireuin shaqyryp aldy. Kishkentay bolsa da esi bar eken. «Assalaumaghaleykum!» – dep qos qoldap amandasyp jatyr. «Múqaghaliy tughan auyldyn әr túrghyny aqynnyn ólenin jatqa oqidy degendi estiytin edik. Sony bilesin be?» – dep bayqady aldymen. «Bilemin». «Bir ólenine basshy qane», – degeni sol edi tórtinshini bitirgen Baghjan «Tau ózeni tentek qoy, tasyp jatyrdy» mýdirmey aytyp berdi. Jәnibek agha riza bolyp basynan sipady.

Muzey eki qabattan túrady. Aldynda aqynnyn mýsini ornalasypty. Ekskursovod Almagýl apay әr taqtashany tanystyrarda taqyrybyna sәykes aqynnyn ólenimen bastaydy. Qazir aqynnyn Sholpan, Almagýl esimdi eki qyzynyn, úly Júldyzdyn kózi tiri. Alayda muzeyge kirsen, darday aqynnyn izdeushisi, joqshysy joqtay, ózi keshe emes birneshe ghasyr búryn ketkendey әser qaldyrady. Múqaghalidyn sýyikti avtorlary dep sóreni kilen kitaptarmen toltyrghan. Ol Abaydy pir tútqan dep Abaydyn kitaptaryn ekinshi sórege qoyghan. Al qalghan kenistikti aqynnyn óleni men bar halyq biletin fotosurettermen toltyrypty. Bizge tansyq eki-aq foto bar eken. Olar: Maqataevty songhy sapargha shygharyp salghandaghy suretter.

Bir suretinde shashyna aq kirgen synyptasynyn janynda túrghan adamnyn kelbetin kesip, jap-jas Múqaghalidy qoyyp qoyypty. Múnysy tipti úyat eken. Qazir muzey M.Tynyshbaev atyndaghy Almaty oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyine qaraydy. Muzeydin bir suretin týzeu ýshin de solardan rúqsat súrau qajet. Alayda oblystyq muzeydin bildey bir aqynnyn múrajayyna kónil audarmaytyny kórinip túr. Aqyn paydalanghan zattar degende kórgenimiz jazu ýsteli, dombyrasy, jalghyz syrt kiyimi men shәy ýsteli ghana. Aqynnyn jazu ýstelinin aldynda Abaydyn portreti iluli túrady eken. Ólen jazghysy kelgende «myna shaldyn qabaghy ashyq qoy, maghan ólen jaz dep túr» deydi eken de qolyna qalamyn alady. Jazghysy kelmegen kýni «myna shaldyn qabaghy qatuly býgin» dep ýstelinen túryp ketedi eken. Key eksponattardy Astananyn 20 jyldyghyna qoyamyz dep elordagha әketkenine eki aydan asypty. Búryn aqynnyn auyldasy Jalghas esimdi apaydyn shiyden toqyp, syigha tartqan portreti bolghan eken. Endi qayda qalghanyn eshkim bilmeydi. Qor bóliminde aqynnyn shekpeni, besigi, tósekjapqyshy bar. Kópshilikke ne sebepti shygharmaytynyn sol kýyi úqpay qayttyq. Aynalagha qarasaq, jihazdardyn bәri eski. Sóytsek 1991 jyly muzey ashylghan kezdegi jihazdar әli auystyrylmapty. Tipti qoldanghan zattarynyn syrtyna tereze de qoymaghan. Osynsha olqylyqty kórgen son kameranyn joq ekenine kóz júma qaradyq. Muzeydi on bes jyl basqarghan Júmash Óteev sóre men jyltyraqty sәn kórgen desek te, keyingi basshynyn zamangha ilesip, ózge muzeylerdin júmysyna qarauyna bolar edi. Bir-aq týyin jasaugha bolady:  yqylassyzdyq.

Malshylardyn ýyine qúdayy qonaq boldyq

Alyp-úshyp kelgen kónilimizdi muzeydin jaghdayy su sepkendey basty. Orys halqynyn Yasnaya polyanada túrghan Lev Tolstoyynyn býkil egis alqabymen qosa ýy-jayyn saqtap otyrghany, Pushkiyninin muzeyinde kelushilerge aqynnyn neke jýzigin taghyp kóruge rúqsat berip qoyatyny esimizge týsti. Ýn-týnsiz kólikke otyryp, Sarybastaugha qaytayyq dedik.

Múqaghaliy tughan auyl Shәlkódege barar jolda eken. Al qazirgi Qarasaz búl jerge 1967 jyly kelip ornalasqan. Ol kezde aqyn Almatygha kóship ketken.

Qaytar jolda janbyr qúydy. Qarasazgha kelerde әr jerden alty qanat aq ýylerdi kórgenbiz. Sarybastaulyq aghalardy synamaqshy bolyp «ózderiniz tanymaytyn ýyge qúdayy qonaqpyz dep baryp kóreyikshi» dedik әzildep. Basynda eki aghamyz qipaqtap qaldy. Alghash kóringen kiyiz ýydin janyna toqtadyq. Búl kezde janbyr qúyyp ketken. Suyq әri tamshysy dobalday. Dirildep kettik. Barsaq malshynyn jary eki balasymen birge qidyn betin jauyp jýr eken. Otaghasy aldymyzdan shyqty. Janbyrdan Tólegen agha ekeuinin ne sóylegenin esti almay qaldyq. Áyteuir ýyge kirinizder degen synayyn bayqadyq. Kirsek on jaqta atasy demalyp jatyr eken. Sol jaqta alty jasar nemeresin qúshaqtap әjey otyr. Altynshy synypqa ótken Maral tamaqtyn qamyna kirisip ketken eken. Tórge shygharyp, tanysyp-bilise bastadyq. Anasy syrtty jayghap kelem degenshe Maral ýsteldin ýstin jinap, shәy dayyndap, odan tamaq bastap ýlgerip jatyr. Anasynyn qolghanaty bolyp qalghanyna tәnti boldyq. Auyldastary boluy kerek, bizden keyin taghy eki agha men bir apa kirdi. Sóz barysynda ýy iyesi Kәdirhan agha ekinshi kiyiz ýydi әli jetkize almay jatqanyn aytyp qaldy. Kiyiz ýy kishkentay bolsa da bәrimizdin syiyp ketkenimizge, arqa-jarqa әngimelesip otyrghanymyzgha kónilimiz kóterildi. Ózderi negizinen Túzkól auylynda túrady eken. Araylym apay ekeuinin eki úl, eki qyzy bar. Ájesinin qúshaghynda otyrghan kenje qyzdary ýstige kiyetin býtin kiyimdi kesip, kóylek etip alghanyn estip bir kýldik. Búl jaqta qaymaqty manyz deydi eken. Dәmi til ýyiredi. Sary irimshikten alghash dәm tatuymyz. Sýt qatqan shәy iship, boyymyz jylyndy. Al menin kiyiz ýyge jaylanyp alghash otyruym. Maraldy sózge tartyp, ólen shygharatynyn, tipti bir top óleni respublikalyq gazetke basylghanyn bildik. Taghy bir jas tilshi taptyq dep quandyq.

Basynda aghalar qymyz súraghan edi. Jylqy ústamaytynyn aytqan Kәdirhan agha kórshisi Maqsúthan qúrdasyna jol siltep jiberdi. Janbyr basylghanda kólikke qayta otyrdyq. Salyp úshyp kelesi kiyiz ýydin aldyna keldik. Syrtqa jas qyz shyghyp, odan qayta kirip ketti. Endi anasy shyghyp, qymyz ishuge ýyge shaqyrdy. Ýyge kirgenimiz sol edi óredegi qúrtty kórgen qúrbym «ana qúrtty qara!» dedi tanghalyp. Du kýldik. Sonsha ýlken qúrtty men de kórmegen edim. Jaylanyp, baptalghan qymyzdy simirip otyrmyz. Bir kesesin zorgha tauysyp bolsaq, qymyzdy eki ayaqtan kem ishpeu kerek dep kesemizdi toltyryp qayta úsynady. Ony iship bolsaq, taghy bir ayla tauyp qonaqjay ekenderin kórsetip jatyr. Ángime ýstinde Jәnibek agha: «Búl qyzynyz kiyiz ýyde shәy iship kórmegen eken. Sol armanyn oryndadyq. Taghy bir armany jýgendi eshkim ústamay atqa otyrghysy keledi. Ony da oryndasaq dep otyrmyz», – dedi ýy iyesine qarap. Maqsúthan agha kýlimsirep, en juas degen atty erttep әkeluge syrtqa shyqty. Atqa mingenimde birazgha deyin jetektep jýrdi. Qoryqpay otyru keregin, qoryqsan januar sezip qalyp mayyp qylatynyn aytqan son, jigerimdi jinap «ózim jýremin» dep jýgendi aldym. Jayylyp jýrgen qoygha qaray aqyryn jýrip baram. Qoryqpadym. Bir kezde shauyp kórdim. Áni-mine attan úshyp týsetin siyaqtymyn. Biraq ózim de sau, at ta aman ýyge әkelip berdim. Qúrbymnyn qúrtty kórgendegi tanghalysyn úmytpaghan ýydegi tәtemiz bir qaltasyn salyp berdi. Kesh batyp qalghan. Raqmetimizdi aytyp auylgha shyqtyq. Muzeyden keyingi kónilsizdikti jolda kezdesken eki әppaq ýydin aqkónil adamdary juyp-shayyp tastaghanday. Tipti sarjaylaulatyp kelemiz.

Aghylghan kólikten, u-shudan, ystyqtan demalugha barghanymyz әbden arzydy. Narynqoldy qimay-qimay qalagha qayttyq. Búl jaqtan da adamdar kóshedi eken-au.

Tansholpan Tólegen

Derekkózi: «Úlan» gazeti, №32

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Asqar taudyn ar jaghynda el bar» dep…

Abai.kz