Ghabidolla Jәdiger. Baqilyq bolghandar kýte túrsyn ba?
«Núr Astana» respublikalyq jastar aptalyghynda «Jetpis jeti jyldan keyingi janaza nemese últ ziyalylary nege ýnsiz?» (27.02.2011) degen maqala jaryq kórgen bolatyn. Jariyalanymda alash qayratkeri Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegi elge jetkizilgendiginen oqyrmandy habardar ete otyryp, últ ziyalylaryna degen bazynamyzdy da jetkizgenbiz. Áytse de, ziyalylar sol ýnsizdigin әli búzghan emes. Aruaq syilaghan el edik, jana ghasyrda ol qasiyetimizden de ajyrap qalghandaymyz. Amal joq, sol mәselege qayta oralyp otyrghan jayymyz bar. Óitkeni, Qazaq eli ýshin opat bolghan Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegi әli jer qoynyna tabystalghan joq. Arys sýiegining kýli Astana qalasyndaghy Sәduaqas qajy Ghylmany atyndaghy meshitte әli saqtauly túr. «Qauip etkennen aitamyn» demekshi, jogharydaghy maqalada osyghan baylanysty óz oiymyzdy da bildirgen edik:
«Óli riza bolmay, tiri bayymaydy». Qazaq asyl azamattarynyng sýiegin jer qoynyna arulap jóneltken. Ólik jóneltudi daugha ainaldyrmaghan. Endeshe, Mәskeuden jetkizilgen Sәduaqasúlynyng sýiegin músylmandyq jón-joralghymen tughan topyraghyna tabystau - Qazaq eline ýlken syn. El tútqasyn ústaghandargha syn. Tәuelsizdikting 20 jyldyghy atalyp ótetin jyl el azattyghy ýshin janyn qighan qayratker Smaghúl Sәduaqasúlyna qúrmet kórsetu - tәuelsizdikke tәu etuding ózindik bir ýlgisi bolmaq.
«Núr Astana» respublikalyq jastar aptalyghynda «Jetpis jeti jyldan keyingi janaza nemese últ ziyalylary nege ýnsiz?» (27.02.2011) degen maqala jaryq kórgen bolatyn. Jariyalanymda alash qayratkeri Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegi elge jetkizilgendiginen oqyrmandy habardar ete otyryp, últ ziyalylaryna degen bazynamyzdy da jetkizgenbiz. Áytse de, ziyalylar sol ýnsizdigin әli búzghan emes. Aruaq syilaghan el edik, jana ghasyrda ol qasiyetimizden de ajyrap qalghandaymyz. Amal joq, sol mәselege qayta oralyp otyrghan jayymyz bar. Óitkeni, Qazaq eli ýshin opat bolghan Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegi әli jer qoynyna tabystalghan joq. Arys sýiegining kýli Astana qalasyndaghy Sәduaqas qajy Ghylmany atyndaghy meshitte әli saqtauly túr. «Qauip etkennen aitamyn» demekshi, jogharydaghy maqalada osyghan baylanysty óz oiymyzdy da bildirgen edik:
«Óli riza bolmay, tiri bayymaydy». Qazaq asyl azamattarynyng sýiegin jer qoynyna arulap jóneltken. Ólik jóneltudi daugha ainaldyrmaghan. Endeshe, Mәskeuden jetkizilgen Sәduaqasúlynyng sýiegin músylmandyq jón-joralghymen tughan topyraghyna tabystau - Qazaq eline ýlken syn. El tútqasyn ústaghandargha syn. Tәuelsizdikting 20 jyldyghy atalyp ótetin jyl el azattyghy ýshin janyn qighan qayratker Smaghúl Sәduaqasúlyna qúrmet kórsetu - tәuelsizdikke tәu etuding ózindik bir ýlgisi bolmaq.
...Jetpis jeti jyl jat jerde jatqan sýiekti endi atajúrtynda alty kýn saqtaudyng jóni joq, sirә.
Halyqtyng qaharman perzentterin qasterleu osynday iygi sharalardan bastau alar bolar?!
...Biz aittyq, kelesi qadam - biylikte!»
Taghy da ýnsizdik. Ziyalylardyng qoghamdyq pikirge qúlaq aspauynda bir gәp bar ma, әiteuir qúzyrly kensedegiler de qimylsyz. Ánsheyinde nauqandyq sharalargha belsene kirisetin sheneunikter shoghyry Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegi atajúrtqa jetkizilgeninen tipti beyhabar tәrizdi...
Alash qayratkerining sýiegi atajúrtqa jetkizilgenine de keshe 40 kýn toldy! 40 kýn! O zaman da, bú zaman qay qazaq babasynyng sýiegin 40 kýn boyy kómusiz saqtaghan?! Sýiekti osylay qorlaugha bola ma? Sýiegin jer qoynyna berudi kidirte túratynday túlgha ma edi Smaghúl?! Ol Sәduaqastyng perzentinen alashtyng qayratkerine ainaldy emes pe?!
«Óli razy bolmay, tiri bayymaydy». Búryn-sondy qazaq әueli baqilyq bolghan azamatyn alys sapargha attandyryp alyp, tirshilikting tyrbanyna sosyn kirispeushi me edi?! Álde, qazir aldymen tirilerding mәselesi sheshilip, nauqandyq sharalar ótkizilip, keyingi kezek baqilyq bolghandargha kele me? «Jýre bersen, kóre beresin» degen osy shyghar, bәlkim?!
«Núr Astana» gazeti
