Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6137 5 pikir 24 Tamyz, 2018 saghat 08:27

Jalghyz túrghan qirandy ýy – qirap qalghan balalyq

Núrghazy Nýrken1997 jyldyng 28 mausymynda Týrkistan oblysy Týlkibas audany Sarytór auylynda dýniyege kelgen. 2018 jylghy M. ÁUEZOV atyndaghy OQMU-dy filologiya mamandyghy boyynsha tәmamdaghan...

Ólenderinen ómiri men qiyalynyng iyisi anqyp túratyn bú jas talanttyng songhy kezderi izdenip jýrgeni bayqalady. Neni izdep jýr, qalay izdep jýr..? Bir sózinde «Ózindik stili qalyptasuy ýshin, ózindi izdeu men tom-tom kitapty aqtarudyng qajeti shamaly eken. Tek ózindik izdenis kerek eken...» - dep әzildep edi. Ázil bolghanymen, miynda búl oidyng әzilsiz núsqasy órmekshidey tor qúryp alghany sezilip-aq túr. Ol oiy shygharmashylyghyna qanshalyqty paydaly, uaqyt kórseter... Osy orayda Baqytjan Aldiyardyng sózi oiyma oralyp otyr: "Mening eng úly aqyn balam bar. Ol - Núrken Núrghazy..."

  ...Ózi qatarly aqyndardyng kóbi orys aqyndaryn audaryp jýrgeninen habardarmyn. Al myna Núrken oryssha óleng jazudy bastap ketipti. «Gospodi» - degen óleninde býy deydi:

Ne budu smotreti glazamy ostromiy,
Moy vzglyad – (prosto) dym...
Nastal totchas, kotoryy ya jdal,
Y ty priyehala:
O, gospadi! – qyzyq ә? Ómirde orystarmen tildeskenin kórgem. Ángime arasynda oiyn jetkize almay qalatyn keyde. «A vy znaete po kazahskiy?» - dep, qinalyp túrghanyn bildirmey jiberetin. Al myna óleninde qinalmay oiyn jetkize alypty. Azyn-aulaq logikalyq, orfografiyalyq kem-ketikteri bolmasa, orys tildinde óleng jazugha әzir túrghanday... Búdan bylay eki tilde de ólender kýtetin bolamyz...

...Aqyndardyng kóbinde qisyq-qynyr minez bolady ghoy. Búl jigitting qisyq-qynyrlyghy tym bólek. Qisyq kýnderdi ótkerip jýrgen jigitti «maqtay bermey», ólenderine den qoyayyn:

Ázimhan Isabek

PÁK PEYZAJ

 

Ótip jatyr qisyq kýn,

Ótip jatyr qighash týn.

Ghasyrlargha sighanmen, sekundtargha simaspyn.

Qirandy ýiding ishinen tappay jýrem ózimdi,

Janymdy alyp ketkendey eng alghashqy qimastyq.

 

Qaptaldaghy bólmede byqsyp jatyr kórpeler,

Pesh ýstinde balalyq armandarym órtene...

Kózim jasyn sýrtem de, óz-ózimnen kýlemin,

Eng sýiikti adamnyng elesine erkelep.

 

Terezening syrtynda bir úyang qyz jymidy,

Kim júbatty sol qyzdy..?

Kim órtedi búl ýidi..?

Apam nege sabaqqa oyatpady shәy qoyyp..?

Nege janbyr jauyp túr..?

Moynaq nege úlidy..?

 

Osy bolar kóktemim...

Osy bolar jetken ýn...

Átkenshekke otyrghym kelip túrghan joq menin!

Bir baqytym búrtiyp jatyp qaldy. Túrmady.

Sodan beri alanda tenbil dop ta teppedim.

 

Tas ta jylap qalypty kózderinen qan aghyp,

Tasty qoyshy, gýlding de jylamauyn qaladyq...

Jylamaghan kim qaldy?

Ýy de bәlkim jylady...

Jalghyz túrghan qirandy ýy – qirap qalghan balalyq.

 

1. 06. 17

 

MEN KIMMIN?

NIKA TURBINADAN

 

Qaraymyn ba әlemge әldegimning kózimen,

Ózim emes ózge bop qarap jýrmin, sezinem...

Áldegim bop ernime shyq qondyram beyuaq,

Ótip ketken japyraqtay uaqyttyng tezinen...

 

Tym dәrmensiz, tym nәzik, tym qauqarsyz al endi

Ózge jannyng qolymen qúshaqtaymyn әlemdi.

Ormandar men alqaptar, jauyndar men týnderdin

Arasynda túnshyghyp men aitatyn әn óldi.

 

Sonda kimmin?

Ózimdi ne sebepti izdeymin?

Tabighattyng súraghynan tosyldy eken bizdey kim?

MAMA

Ólsheusiz baqytpen joldaryng týiissin,
Janyna sebedi júparly issu.
Ol ýshin esersoq eresek ómirge 
Balalyq kózinmen qaraugha tiyissin,
Mama!

Nege olar nәp-nәzik jýrekke múng artty?
Nege olar jýikeni janshugha qúmartty?
Qay tasty jarayyn jalanash qolymmen?
Kimderge qoyayyn kýlkili súraqty,
Mama?!

Jayqalghan gýlding de ómiri – sandyraq,
Bayqalghan kýnning de ómiri – sandyraq.
Solardyng bәrine maghyna silaytyn
Bir kóktem keledi sәn qúrap,
Mama!

Kógildir ekranda júldyzdar kóp, tegi,
Ánebir әnshining dauysy jetpedi.
Kógildir ekrandy qaytesin, tek ózin,
Eng jaryq júldyzsyng kóktegi,
Mama!

Jýrgende essiz bop jigittik jelikpen,
Jyr oqyp keshterde, jýiitkip kólikpen,
Qanshama súludyng esimin aityppyn,
Mama de aitpagham ózine, nelikten,
Mama?!

Sen jayly myna әlem ne dese o desin...
Bәribir búzbaydy uaqyt uәdesin...
Ólmesten әli de aman-sau jýruim –
Sendegi taghdyrmen egesim,
Mama..!

Ólsheusiz baqytpen joldaryng týiissin,
Janyna sebedi júparly issu.
Ol ýshin esersoq eresek ómirge 
Balalyq kózinmen qaraugha tiyissin,
Mama!

20.07.2015

* * *

 

Bilem, janym,bilemin!

Sen de bilshi.

Sening janyng –janyma dem berushi.

Dem berushi jýrekke – sendik jýrek.

Al men bayghús shipasyz emdelushin

 

Bolayynshy.

Bolayyn jasyng senin,

Dosyng sening bolayyn,

sosyn senin

Mahabbatyng bolayyn,

jýreginde

jaryq jagham,

Qalmaymyn tosyn sónip.

 

Otyn alyp kiremin ýy ishine,

Oyatamyn kofening iyisimen.

Jastyghyna tógilip shashyng jatar,

Jo-joq oghan bolmaydy tiyisuge.

 

Perdelerdi syramyn,

terezeni

ayqara asham!

Búzamyn erejeni.

Biri oyau,

bireui úiqydaghy

júbaylargha júparly jel esedi.

 

Saghan...

Saghan:

Keremet jansyng deymin.

Kózding jasy shamaly tamsyn meyli...

Tipti darhan dәuleti tasysa da,

bizding ghajap ómirdi han sýrmeydi.

 

Ekeumizge jalghyz sәt jetpeytini.

Ekeumizge jalghyz sóz jetpeytini,

Janym! – degen sózindi qiya salshy,

Perishtege ainalyp ketpey túryp.

 

101

 

30-dan 20-ny alsan, 10 bolady.

Ghalamnan jýrekti alsan, 0 bolady...

Joldardyng bәrin alsang jer betinen,

Tek sizge bastaytúghyn jol qalady.

 

Sandardy minip alyp tau astyq pa?

Sandardyng qalasynda adastyq pa?

2 sóz aitu ýshin jolyghysyp,

1 býtin bolu ýshin tarastyq pa?

 

Sandardyng bәri nege qargha týsti..?

Lesip qarghalarmen arman úshty –

Ekeumiz ghana aspanda qalyqtayyq,

20-dan 17-ni almanyzshy...

 

15.07.2018.

 

 

JASYRYNBAQ

Múnnyng bərin kónildi ənmen sýzdim,
Kýiin keship qaytemiz dərmensizdin...
Jasyrynbaq oinayyq,(!)
Jasyrynyp,
Siz mening jýregime
Al men sizdin...

 

Kózinizdi júmynyz,
Núr kóriniz,
Júma alsanyz - 
ómirdi sýrgeniniz.
Jýzge deyin sananyz,
Sanap jatyp
Men jayynda týs kórip ýlgeriniz.

Kózderimdi júmayyn...
Jasyrynu -
Oyyn emes balagha, asyl úghym.
Perzentimiz baldyrghan ekeumiz de
Jasyrynbaq jaylaghan ghasyrynyn...

 

...Eh,
Aspan-ay!
Ózine bolghan iye!
Perishteler júldyzdy qoldan ýier!
Jýzge kelip kidirip qalmanyzshy,
Məngi sanay bereyik, 
Bon, la lumière?

 

Týngi aspangha qaralyq auyq-auyq,
Qos jýregi týnning de auyrady...
Tauyp alyp jýrmesin 
Esh-kim biz-di!
Tauyp alyp jýrmesin... 
tauyp alyp...

 

09.08.2018

 

 

SAGhYM

Seni qúlay sýyim sýyim – soraqylyq,

Mandayyna qondyryp boz әlemdi.

Bile túryp qyzyl shoq bolatynyn,

Jýregine qolymdy soza berdim.

 

Qay kóshede senimen biylemedim,

Qaraghay men qayyndy... qyzghandyryp.

Qalar ma edim qalqyghan kýiden ólip,

Pernelerding tәrtibin búzghan kýni.

 

...Qay kóshede,

Qalqajan,

Qanghymadym...

Qarashanyng qayrylmas suyq týni.

Elesine qaradym janbyrdaghy,

Kýiik shalghan janymdy juyp túryp.

 

Qyzyghynan bezindim búl manaydyn,

Búlqyna kep qanymnyng qyzuynday.

Tamyrlarym tәnimdi tyrmalaydy

Shytynaghan әinekting syzyghynday.

 

Bolashaqqa ekeumiz sezilemiz,

Sezilemiz ekeumiz eki bólek.

Eki bólek baqytqa kezigemiz...

Ýnilemiz ainanyng betine kep:

 

Qyzyl shoqty kóremin sonda ainadan,

Kóresing sen qayyng men qaraghaydy.

Jabyrqaudan janymda qalmaydy adam,

Ooh, sodan song ainagha qaramaymyn.

 

...Ózge

ózge

ózender keshiledi...

Ózimizge sol kerek.

Dúrys bәri!

Qarashany biyl da keshiremin,

Japyraqty myjghylap uystaghy.   

 

16.03.17.

 

ANSAR

 

Sәtter ótti...

Sәtterden bizder óttik.

Siz, - dep óttik,

Eh, sosyn Biz, - dep óttik...

(tanba bolyp qalatyn) mahabbattyn

Tabylmaytyn túraghyn izdep óttik.

 

Keshe edi ghoy,

Bәri de keshe edi ghoy...

Keshegi kýn keshikpey kóshedi ghoy.

Terezeden qaraydy telmirip kep,

Esigimdi qaghady neshebir oi.

 

Qalay ghana úghayyn erkem múny? –

Saghynu bar belgisiz ertengini.

Keshegidey bar ma eken ertengide –

Ay sәulesi,

Kóktemning kórkemdigi,

Janbyr iyisi,

Jaz tany,

Qústyng ýni,

Túmauratqan sәbiyding týshkirigi..?

...Bir kýnderi aspanmen syrlasarmyn,

Toqtamasa jýrekting yshqynuy.

 

Kýtetin de shygharmyn búzau-kózdi...

Barlyq zandylyqtardy búzar kezdi...

Tu biyikke qalyqtay jónelermin,

Sheship ketip janyma túsau sózdi...

 

Sәtter keler...

Taghy da sәtter keler.

Ómir sýrmeu tiyisti әttenmen er.

Mandayynan sýiemin bolashaqtyn,

Ótkenimdi esime sap bermegen.

 

2018.06.19.

 

* * *

 

Týn de qyrsyq.

Ayaghyn bayau basty.

Ay – albasty...

Óninen boyau qashty.

Dúghasy ýshin bir júldyz aqpay qalsa,

Qyz kýtpesin – tanerteng oyanbaspyn.

 

Búldyraghan týs kórse, jaman yrym...

Elesimnen esine tamady núr.

Men ólgende aspangha qaramaydy –

Óitkeni onyng jalghyz-aq janarymyn.

 

Basqa qyzben tym jaqyn tanyspap em,

Gharyshta edi ol kórmeytin alystan el.

Qiya almaytyn, qimaytyn kýnderimmen,

Saghatymnyng tilderi alysty әren.

 

Altyn men de almaspas, kýmispen de,

Hattardy dos, sәtterdi tuys kórgen

Ekeumiz de kinәli emespiz-au,

Kómeski jau – uaqyt – quyskeude.

 

Sezim shyghar bәri de sózden órgen,

Endi sodan myna әlem ózgere me?

Estelikti órteu de qiyn emes,

Tipten onay úmytu,

Ózgeni eleu...

 

Jalghyz baghym qalypty úshyrmaghan,

Jalghyz baqtyng ózi de týsim bolar...

Osy qazir aulyna barsam ba eken,

Tu syrtynan bir kóru ýshin ghana...

 

02.07.2017

 

* * *

 

Janbyr jausa sayalau japyraqty -

Anghaldyq ta bolypty, aqymaqtyq...

Biz ekeumiz jýrmeytin jolgha sol bir

Ala mysyq býktelip jatyp apty...

 

Óleng bolyp, óng bolyp ótti bәri,

Aq sezimge uaqyttyng joq túraghy -

Jerding eng biyik nýktesine shyghyp alyp,

Nege-e-e! - dep aighaylaghym kep túrady.

 

Qalyp edi tәniri ayap qashan?

...sóz oilasam, týnimen oy ottasam,

Mәngi úiqygha keterdey qorqushy edim,

Tanghy saghat segizde oyatpasan.

 

Oyatpadyn... әitse de oyaumyn men,

Jayaumyn men býginde, bayaumyn men.

Ertenime asyqpan, jetip alam,

Jýregime týsirmen qayau mýldem.

 

Endi seni tosady shalghay meken,

Bayaghy kýn qashanghy bauraydy eken?

Múndy qansha sýisem de, ayauly aru,

Baqytty ómir sýrudi tandaydy ekem...

 

1.06.2018.

 

ATTANU

Týnderding shuyly, 
tәnirding jazbasy, 
Senderdi (!) 
sebepsiz (!) 
jek kórem óz basym. 
Bylghanghan ary ýshin jalghyz qap jylaytyn 
Jezókshe qyzdardyng sýi-e-min (!) 
kóz jasyn. 
Sýimeymin (!) 
jandardy sanaly týrde de 
baratyn muzeyge, 
(muzey me, týrme me?) 
IYә, sonsong әinekting ishinde shynghyrghan 
Shyndyqqa ýnile qaraytyn, 
týrlene... 
Sýimeymin (!) 
Sýimeymin... 
Joq, әlde sýiemin, 
Bәrining mandayyn! 
Bәrining iyegin! 
Kýnderding qolynan sýiemin, jәne de 
Aylardyng betine jaghylghan kýieni... 
Aylardy jalghaghan, 
Oylardy búzghan ne? 
Bizdi emes, 
tәnirdi bar etken biz be әlde? – 
Aqyldy ómirge kóp súraq qonshy em... 
Bәribir eriydi eken ghoy múz-dәuren... 
Dәnene etpeydi, 
erisin, erisin! 
Sizderden – restoran! 
Bizderden – jep-ishu! 
Stakan su әkep berse eken dayashy, 
Múz-dәuren sap ishem, 
O, netken kelisim! 


**************************


...Órtengen ashudan ózimdi ap qaldym... 
Serti ólgen arudan sezimdi ap qaldym... 
Osynau qap-qara týn ishi jýrekpen 
Shaghala shanqylyn estuge attandym...

18.08.2018. 

 

DÁRUMAN

Ózing de...
Ózgeler de
«Ózim!» - deydi.
Tek sәby meyirimi kóz ilmeydi.
Ólgender tirilmeydi,
Esesine
Tiriler ólim jayly әzildeydi.

Esigin balalyqtyng ashsang shylap:
Kýlesing elden erek,
Dostan jyraq.
«Búl ómir – qanypezer!»
«Ómir – ghajap!»
Qysqasy, ekeui de bos sandyraq...

Súlumen tanysarsyng toygha baryp, 
Jýzim jep... shәidan alyp, oidan alyp...
Kelersing jarym týnde...
Kelmeymisin?
Kelesin, oralasyn, әi, qaraghym...

Sosyn kep hat jazasyn, 
múng shaghasyn,
Shishagha shylymynnan kýl salasyn.
Kýl emes kýlli ómiring shyghar mýmkin, 
Ómir men kýlsalghyshtyng bilshi arasyn...

Ataghyng alystaghy elge jetken,
Ótkendi bauyzdaysyng kerbez ótken.
Bir dosyng senen góri aqymaqtau,
Biraq ta senen góri elgezekteu...

Qoryqpa, 
Bәri onalar,
Bәri onalar!
Tәuip shal tasbiyghyn sanamalar.
Namazgha jyghylarsyng jәinamazdyn
Ýstinde jýreginnen jara qalar...

Qúday da qaramaydy key kezderi,
Aspannyng búlttanghasyn oi-kózderi.
Bir sәule kezikpeydi jer betinen,
Bolmasa qara aspandy ay kezgeni.

- «Kýlli ómir – bir sәttik týs» - degen ras pa?
Bar ma eken basqa týste әlem basqa?
- Týsine qara mysyq kirmeu ýshin, 
Úiqtamau kerek edi әuel basta...

19.07.2018

 

BIYIKTIK

Tabyldy Dosymovtyng ruhyna 
«Biyiktik» әnining maqamymen

Tabyldy agha, bizding jaqta taular kóp, 
Tausyz bolsaq, shaqpaq jelden jaurar ma ek! 
Taumen qorghap qoyghan bizdi tәniri 
Tystaghylar júmaq jerdi jaular dep.

Týk etpeydi... Búl tabighat kinәsiz... 
Tolaghay bop tuylghansyz sirә siz. 
Bizding ýiding aulasynan taular men 
Batys jaqtan siz kórinip túrasyz...

Kósh ketkeli Qarataudyng basynan, 
Kókjiyekke kýn-týn demey asygham. 
Qyrandardyng kózderine tik qarap, 
Qarghalardan kóz jasymdy jasyram.

Shuaq emes, tarasa eger kýnnen sor, 
Tau jaqtaghy syrlasamyn gýlmen sol... 
Kókjiyekke asyqpaymyn keyde men, 
Tóbeshik bop qalarymdy bilgen son.

Kim biledi, tau der bizdi basqalar, 
Tau bop ketsem aq jýregim tas bolar. 
Tas bolghany dúrys shyghar jýrektin, 
Taptap ezip ótpeu ýshin qasqalar...

Qorghan bolghan qap qara búlt aughanda, 
Qaytpas túlgha mýsin bop túr audanda, 
Qarataudyng qúshaghynda jetilgen 
Rysqúlovtyng ruhy biyik taudan da.

Tabyldy agha, bizding jaqta taular kóp, 
Tausyz bolsaq, shaqpaq jelden jaurar ma ek! 
Taumen qorghap qoyghan bizdi tәniri 
Tystaghylar júmaq jerdi jaular dep.

Týk etpeydi... Búl tabighat kinәsiz... 
Tolaghay bop tuylghansyz sirә siz. 
Bizding ýiding aulasynan taular men 
Batys jaqtan siz kórinip túrasyz...

Abai.kz

 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377