Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 5237 18 pikir 2 Qyrkýiek, 2018 saghat 21:11

Ánúrangha bir auyz sóz qosqym keledi...

Mektepte ótetin birinshi jәne songhy qonyrauda memleket tuy әnúrannyng asqaq ýni ayasynda ortagha kelip, tórden oryn alghan sәtinde jýregime erekshe tәtti sezim úyalaydy. Ong qoldaryn jýrek tústaryna qoyyp, әnúrangha ilesip aityp túrghan, kózderi móldiregen, janarlarynda quanyshtyn, pәk sezimning núry oinaghan balghyndar men jasóspirimderdi kórgende kónil kókjiyegim kenip, janym jadyrap sala beredi.

Kók tudyng jelbiregeni —
Qazaqtyng asqaq bedeli.
Mahabbat, qayrat ekeulep,
Shymyrlatqany deneni, - dep aqyn jyrlaghanday, shynynda da tútas jan-dýniyendi shymyrlatatyn sәt. Osy ýshin de Allagha sansyz shýkirshilik aitugha bolady. Anau jelbiregen kók tuymyz, asqaqtata shyrqalghan әn úranmen birge alangha emes, әr bir jas týlekting jýregine qaray jol tartyp kele jatqanday seziledi.
Kók tudyng jelbiregeni —
                              janyma quat beredi.
          Talasqa týsse jan men tu
                              jan emes, maghan keregi-
          Kók tudyng jelbiregeni...

Mine, jýrekterinde kók bayraghymyz tulaghan, sanalarynda әnúranymyz sayraghan úrpaghymyz osynday namys pen qayratqa, bilim men biliktilikke ie bolady. Men osy jastarymyzdan otandy sýidin, eli men jerine qyzmet kórsetuding shynayy ýlgisin kórgendey bolamyn, әri solay bolatynyna nyq senemin.

Ózge azamattardyng ne oilaytynyn, qanday kónil kýide túratynyn bilmeymin. Ózim osynday tebirengen kýimen jýrip uaqyttyng ótkenin de sezbey qalamyn. Elimizding әnúrany shyrqalghanda, әn sózin qosylyp aityp túramyn. Ánning qayyrmasyna kelgende, tekste joq, bir auyz sóz balapan qústay jýregimnen әlsin-әli talpynyp, keyde auzymnan shyghyp ta ketedi. Ol qanday bir auyz sóz deysiz ghoy, ol - “jerim” - degen sóz. Jer eng bastysy ol -  teritoriya, meken. Ol - tabighat jәne tabighy resurstary. Ol - tirshilik jәne ekonomika. Ol - mәdeniyet pen óner. Ol - Otan, ana. Jersiz qaydan memleket bolsyn, qaydan el bolsyn. Qazaqtan da kóp qanshama halyq bar, tuyn tigerge jer tappay jýrgen? Sondyqtan qayyrmanyng alghashqy “Mening elim, mening elim” - degen túsyna kelgende, “Mening elim, mening jerim” - degim keledi de túrady. Endi әnúrandy osylaysha aityp kóreyikshi:

Altyn kýn aspany,
Altyn dәn dalasy,
Erlikting dastany,
Elime qarashy!
Ejelden er degen,
Danqymyz shyqty ghoy.
Namysyn bermegen,
Qazaghym myqty ghoy!

Qayyrmasy:

Menin elim, mening jerim,
Gýling bolyp egilemin,
Jyryng bolyp tógilemin, elim!
Tughan jerim mening – Qazaqstanym!

Bir qarys jeri ýshin qasqayyp qanyn tókken babalarymyzdyng ruhy jebegendey osy “Mening jerim” - degen sóz aitylghanda, ruhymyz asqaqtap, mereyimiz sharyqtap ketetini dausyz. Sebebi, búl sóz -  mynau keng baytaq dalanyng shynayy iyesi biz ekenimizdi, ata-babamyzdan miras qalghan darhan dalanyng qadirin bilip, ony qorghap, úrpaqqa amanat etetin adamnyng da biz ekenimizdi sezdirip, mol shattyq pen birge myng batpan jauapkershilikti de jýregine arqalatyp túrady.

Osylay bolghanda, qayyrmasynda “elim” - degen sóz eki mәrte, “jerim” - degen sóz de eki mәrte qaytalanyp, el men jerding teng qúqyly mәrtebesi aiqyndalady. Ári qazaq tilining maghanalyq ereksheligine say, gýlding elge emes, jerge egiletindigi tabighi  túrghyda jarasymdylyghyn tabady.

Biraz jyldardan beri "osy tolghanysymdy aitudyng qajeti bar ma, joq pa, kimder qalay týsinedi, qanday astar izdeydi?"  degendey súraqtar kókeyimde jýrdi. Biraq osy elding azamaty retinde, oiymdy ortagha salugha qúqym bar ghoy degen niyetpen, birinshi qonyraudan alghan shabytty әserimning arqasynda kónilimdegi oiymdy qaghazgha týsirip, Sizderge úsynyp otyrmyn.

Qaster Sarqytqan, Abay atyndaghy QazÚPU Eltanu jәne turizm kafedrasy ústazy

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381