- Aldymen Smaghúl Sәduaqasúlynyng mәiit kýlin elge әkelu turaly halyq arasynda «sýiekti qozghap nesi bar» degen siyaqty týsinbeushilikter keng tarap ketti. Osy arasyn (kýli jerlenbegendigin, eshqanday sýiek joq ekendigin, eshnәrse jerden qazyp alynbaghandyghyn) naqty týsindirip ótseniz?

- Aldymen Smaghúl Sәduaqasúlynyng mәiit kýlin elge әkelu turaly halyq arasynda «sýiekti qozghap nesi bar» degen siyaqty týsinbeushilikter keng tarap ketti. Osy arasyn (kýli jerlenbegendigin, eshqanday sýiek joq ekendigin, eshnәrse jerden qazyp alynbaghandyghyn) naqty týsindirip ótseniz?

- Qazaqta ghalym az emes. Biraq otanshyl, elshil ghalymdar azdau. Sol az ghalymnyng biregeyi akademik Rahmanqúl Berdibay: «Biz - tarihy jazylmay kelgen halyqpyz» degen edi 90-jyldardyng basynda. Áriyne, tarihy jazylmaghan son, ony tanu da kesheuildeydi. Tәuelsizdikten keyin jaqynda jazylghan kóptomdyq tarihtyng HH ghasyrdyng 20-jyldaryna qatysty bóligin oqyp shyqtym. Shynymdy aitayyn, kónilim tola qoymady. Áriyne, búrynghydan góri ilgerileushilik bar. Biraq tarihshy-әriptesterimizde 20-jyldardyng atmosferasyn týsinu jetpeytindey kórindi. Múnyng sebebin әri oilap-beri oilap ózimshe tapqanday boldym. Sirә, tarihty jazatyn kóp әriptesimiz sol dәuirding qazaqsha materialyn (mysaly, gazet maqalalaryn) oqymay, arhivting iydeologiya ólshemimen ondy-soldy, joghary-tómen tirkelgen hattamalarynan shygha almay qalady. Sondyqtan taq-túq derekterde jan joq. Bastaghy kenestik talghamnan enshisin ala almay jatqan konsepsiya ayaq-qoldy ghana emes, sanany shiderleydi. Salystyrmaly týrde aitayyq, endi 60-70 jyldan keyin osy kýngi qazaq taghdyryn «Kazahstanskaya pravda» men «Ekspress-K»-gha qarap zerdeleu kerek pe, әlde últ gazetterine qarap zerdeleu kerek pe?.. Aytalyq, Smaghúl Saduaqasúly - tarihty jasap qana qoymay, sony naqty derekpen de, kórkem tilmen de jazyp ketken túlgha. Men, ókinishke qaray, әlgi «Tarihtan» osyny kóre almay dal boldym. Ashulandym, kijindim, ókindim. Kimge? Áriptesterime jәne ózime de. Óitkeni synshyl bolsam bireu aitpay ma: «Myqty bolsan, ózing nege jazbaysyn?» dep.

Sonymen, «әkesi ólgendi de estirtedi» degen, Smaghúldy jay halyq týgil, ghalym ataghyn alghandar da jaqsy bilmeydi. Búdan keyin «attyng jalynda, týiening qomynda» jýrip oqyghan biylik basyndaghylargha qalay renjiysin?..

Áriyne, S.Saduaqasúlynyng ólimining tarihyn biletinder az bolghan son, «sýiekti qozghap ne kerek?» deytinderding tabylghany ras. Sol sebepti olar oilaghan shyghar: «Bayaghyda sýiegi qurap qalghan bir qayratkerdi Qazaqstangha alyp kelmek pe? Ondaylar kóp emes pe?» dep. Múny jay adam aitpaydy, әjeptәuir qyzmette jýrgender aitady. Búghan da ashulanu artyq-au deymin.

Zertteu nysanamyzdyng bir salasy smaghúltanu bolghandyqtan, qaytalap aitqandy artyq kórmeymiz. S.Saduaqasúlyn 1933 jyly OGPU-NKVD-nyng tónkeriske qarsy elementterdi týrli tәsildermen kózin jon bólimi óltirgen. Qayratker 16 jeltoqsanda, dәl 58 jyldan keyin Qazaq eli tәuelsizdigin jariyalaytyn kýni qúrban bolghan. Arnayy qoshtasu rәsiminen song sýiegi 19 jeltoqsanda kremasiyalanghan (órtelgen) song arnayy ydysqa salynyp, Don monastyrynyng qabyrghasyna qoyylghan. Yaghny jerlenbegen. Kórmede túrghanday qabyrghagha qoyyla salghan. Ateizm zamanynda, әriyne, búl monastyr diny qyzmetin toqtatqan-dy. 1992 jyldan diny qyzmetin jalghastyrdy. Bylaysha aitqanda, S.Saduaqasúly sýiegining kýli túrghan jerde kýn sayyn hristian dinining sharalary toqtausyz atqarylyp jatty.

Al, oilanyz, biz osyghan qalay qarauymyz kerek? Álbette, Smaghúl - shahit keshken túlgha. Yaghny onyng sýiegi qayda túrsa da, Alla ýshin ol - shahiyt. Biz solay qabyldaymyz. Diny qúndylyqtarymyz solay deydi. Biraq ... artynda izdeuge tiyis tәuelsiz eli bar, imandy júrty bar últ qayratkerin osylay jat dinning qorymyna tastap kete me?.. Búl eldikke syn emes pe? Onyng ýstine әlgidey jaghdayda baqigha ozghan músylman túlghasynyng sýiegi (kýli) qara jer qoynyna berilmeui, qay jaghynan qarasanyz da, qisynsyz, dәstýrsiz, úyat nәrse. Biz sony oiladyq. Múny Sabyr Qasymov, Berik Ábdighaly ýsheumiz әp-sәtte sheshe salghan joqpyz. Ziyalylarmen, dindarlarmen, elshil azamattarmen aqyldasyp baryp osynday toqtamgha keldik. Ár nәrsening sәti bolady, Smaghúl sýiegi kýlining elge jetu sәti 2011 jyly 21 qantarda tudy. Búghan deyin 1 ay ishinde biz respublikalyq gazetterge súhbat berdik, maqala jazdyq, ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizdik. Tipti búl mәseleni halyq qalaulylary parlament minberinen de kóterdi.

- Mәiit kýldi әkelu sharasyn úiymdastyrushylar kimder? Nege biylik qúrmet kórsetuge jaramady? Ýkimetten emes qalalyq әkimshilikten de eshkim qara kórsetpeuin qalay týsindirip beresiz? Biylikte otyrghandargha Mәskeuden demeymiz óz elinde otyryp Astanadan azamat retinde qarsy alsa oghan eshkim qoy demeytin shyghar...

- Sharany úiymdastyrghan - Alashqa qúrmetpen qaraytyn azamattar. Men 1991 jyly әlgi krematoriyada bolyp, Smaghúlgha Qúran baghyshtaghan bolatynmyn. Ylghy ózge dindegilerding sýiegining kýli salynghan ydystar qaz-qatar tizilip túrdy. Arghy jaghynda kremasiyagha deyingi qoshtasu rәsimi ótedi eken. Myna jaghynda organ oinap, say-sýiekti syqyrlatady. «Búl qalay?» dep oilanyp, «S.Saduaqasúly sýiegin elge jetkizu kerek. Abylayhan men Qabanbay qiylysyndaghy búrynghy jastar teatrynyng ornyna (órtengen) «Alash qabirstanyn» ornatayyq» dep «Almaty aqshamyna» úsynys hat jazdym. Keyin jaghdaylar ózgerdi. Astana kóshti. 2008 jyly Smaghúl sýiegi turaly mәseleni Preziydent әkimshiliginde isteytin B.Ábdighaligha aittym. Ol janyp ketti. Mәskeude tanystary baryn aitty. Biraq búl kezde biz eki dýniyening mәselesine oilanyp qaraytyn jasta edik. «Qalay әkelemiz? Ákelsek qalay qoyamyz? Din-islam búghan ne deydi?». Óz basym osy turaly kóp tolghanatyn boldym. Ne kerek, mәseleni sheshuding qiyndyghyn bilgen Berik múny Sabyr Qasymovqa aitqan. Sәkeng Mәskeuding bedeldi sayasatkerlerin jaqsy tanidy. Sóitip mәsele sheshiluge ainaldy. 2010 jyldyng qarashasynyng bir kýni S.Qasymov maghan: «Al, bauyrym, dayyndal! Mәskeuge jýremiz. Qalayda tәuelsizdik meyramyna deyin sýiekti elge jetkizuimiz kerek» dep túr. Búl habargha quanyp túryp, aty da, zaty da Sabyr aghamdy «Eldi dayyndayyq» dep sabyrgha shaqyrdym. Sóitip osy qayratker ekeumiz S.Saduaqasúly sýiegining kýlin elge jetkizuding sharalaryn aqyldasa bastadyq. Kýnine jýz oilanyp, myng tolghanamyz. Qayta-qayta telefon shalysamyz. Biylikting biyik túghyrlaryndaghylardy qúlaghdar etkimiz keledi. Deputattar qoldap túr. Qoyatyn ziratty sholamyz. Josparlaghan konferensiyamyz óte tabysty ótti (13 qantarda). Sonymen 19 qantarda 2 tuysy (Q.Aytughanov, Gh.Ojarov), 3 deputat (IY.Elekeev, J.Sýleymen, A.Smayyl), 1 jurnalist (J.Samrat) jәne Sәkeng ekeumizden qúrylghan shaghyn delegasiya Mәskeuge jýretin bolyp sheshtik. Úshaqpen. Óz qarjymyzben. Biraq bir kýnde jaghday ózgerdi. Jauapty biylik oryndary sapardan qúlaghdar bolyp: «Keyin, jer ayaghy kenigende arnayy delegasiyamen baryp әkelemiz» degen habar berdi. Deputattarymyz mәselening jayyn angharyp, sharany «sayasilandyrmaugha» kóndi. Biz, bastamashyl top, 18 qantarda «Núr-Otan» hatshysy E.Qaringe, 19 qantarda Astana әkimi IY.N.Tasmaghambetovke, QR Parlamenti mәjilisining tóraghasy O.B.Múhamedjanovqa baryp jolyqtyq. Oy bólistik.

Áriyne, bәrin de memleketaralyq dengeyde sheshuge bolatyn edi. Oghan barshamyz mýddelimiz-tin. Biraq biz «Aldaghyny kim boljap bilgen? Kórshimizding resmy oryndary rúqsat etip otyrghanda, keyin «qap!» dep qalmayyq» degen toqtamgha keldik. Mәseleni sayasilandyrmau bәrimizge tiyimdi kórindi... Sonymen, Mәskeuge 4 adam bolyp attandyq. «Qamsyz jýrdik, әbirjimedik» dep aita almaymyn. Soltýstik kórshimizding óz-ózine «bizdi aqylmen týsinu mýmkin emes» degeni taghy bar. Onyng ýstine bizding sheneunikter shebinen «kólenkeden qorqu» ýrdisi qylang berip qaldy...

Qayratker S.Qasymov kóp nәrseni sheship qoyghan eken. S.Baymenshe bastaghan elshilik qyzmetkerleri qol úshyn berdi. Qúdaydyng qúdireti, osy Serikqaly myrza Smaghúl túnghysh kitabyn shygharghan Beyimbetting bilikti zertteushisi-tin. Mәskeuding jәmy meshitinen qandas molda tauyp, sýiek kýlin alu sharalaryn ornymen ótkizdik. Elshilik pen diaspora ókilderine shaghyn qúdayy tamaq berdik.

21 qantarda Astana әuejayynan halyq bizdi jaqsy kýtip aldy. Biz kóp dabyra etpegendikten 250-300-dey adam jiylsa kerek. Kóbi - mәdeniy-ziyaly qauym men jastar. Olar kózine jas alyp, ruhtanyp túrdy. BAQ ókilderi de kóp boldy. Josparymyzda «Smaghúldar osy tәuelsizdigimizdi әperdi ghoy, sýiegin Tәuelsizdik danghylymen Qazaq eli monumenti janynan alyp óteyik» degen oy boldy. Sony jýzege asyrdyq. Arnayy kólik sheruin MAY mәshiynesi bastap jýrdi. Astana qalasy Almaty audanynyng jauapty qyzmetkerleri birshama kómektesti. Uniyversiytet jastary qatty tebirendi.

Biz әzirshe Smaghúl sýiegining kýlin bir jerge amanattap qana qoydyq. Dindarlar: «Búl jana mәiit emes, búghan janaza shygharylmaydy, jerleu jaghyn sәl-pәl kýtuge de bolady. Biraq Payghambarymyz (s.gh.s.) «mәiitti jerleuge asyghyndar» degen» dep pәtua aitty.

Bәri de salystyrmaly ghoy, biraq men S.Saduaqasúlynyng sýiegin Mәskeuden Otanymyzgha әkelude el azamattary jasqandy dep eseptemeymin.

- Jerleuding keshigu mәselesinde Sizder qatty syngha úshyrap qaldynyzdar. Ákelmes búryn jerleytin oryndy dayyndap qoygha bolmas pa edi? Álde eldegi sayasy nauqandar kedergi keltirip otyr ma? Qay jaghynan alyp qarasaq ta, kóp kýttirip qoy aqylgha qonymdy emes.

- Smaghúl jay adam bolsa, bir sәri ghoy... Ony 20-jyldary qatarlastary «Bizding zamannyng Kenesarysy» degen. Ol - Alash kósemi Á.Bókeyhannyng kýieu balasy. Ol - qu jaq Goloshekinge qarsy túrghan qaysar túlgha. Ol - kezeninde jastardyng kóshbasshysy jәne bilim ministri bolghan qayratker. Ol - artyna mol múra qaldyrghan jazushy, synshy, jurnalist. Ol - qiyn shaqta qughyndalghan Alash ziyalylaryna qamqor, qalqan bolghan azamat. Biz býgin klassik dep moyyndaytyn Múhtar Áuezovter Smaghúldyng qayratkerligi men azamattyghynyng aldynda tik túrghan. Moyyndap, ony tórge shygharyp, basyn syilaghan.

Osynday dәrejedegi túlghany zertteu bir basqa, al naqaq qorlanghan sýiegin qadirleu nemese elge әkelu bir basqa. Songhysynyng jauapkershiligi men salmaghy óte auyr. Sol sebepti oghan jýreksine, qobaljyp kiriskenimizdi jasyra almaymyz. Nege? Negesi sol, múny el bolyp kóteruimiz kerek edi ghoy. Memleket - memleket, onda talay sayasy aghystar, amaldar bola beredi. Qoghamdyq belsendilikke, parasatqa  ne jetsin?..

Smaghúl sýiegining kýlin jerleuge baylanysty biz nege syngha úshyraymyz? Kinәli biz be, qogham ba?.. Áriyne, bastaghan - biz. Tәuelsizdikke qol jetkizgenine 20 jyl tolghan qoghamnyng mýshesi retinde bastadyq. Qyzmetimiz, lauazymymyz búl jerde ról oinamaydy.

Tarihy túlghagha tarihy qyzmet, tarihy mýdde, memleketshildik parasat kerek. Ony bir adam nemese birneshe adam jasay almaydy.

Smaghúl Saduaqasúlyn әkelerde sýiegin jerleytin jerdi anyqtaghanbyz. Ol ne Jastar yqshamaudanyndaghy Kenesary sarbazdary jerlengen eski qorym, ne «Qabanbay batyr ziraty» degen Astana shekarasynan 9 shaqyrym jerdegi biyik bolatyn. Biz qoghamgha «osy qalay bolady?» degen oy salghanbyz.

Smaghúl Saduaqasúlyn qayta jerleuge qogham men memleket sanasy әli dayar emes ekenin angharghanymyzda, «Ne de bolsa, әiteuir elge jetkizeyik. Bir mәnisi bolar. Halyqtyng synyn atqarushy biylik týsiner» dep sheshtik.

Jasyryp ne kerek, Reseyding ortalyq qalalaryndaghy zirathanalargha baylanysty dau-damaydy kýnde internetten oqyp otyrmyz. Onyng ýstine sol eldegi diny renkpen sipattalatyn terrorizm ylany bir kýni hristian qabirstanyna da jetetinin boljau qiyn emes. Biz sonda ókinip qaluymyz da mýmkin ghoy. «Alashtan qalghan jalghyz Smaghúl sýiegine ie bola almadyq» deymiz be sonda?..

Qazirgidey sayasy nauqan, saylau t.b. memleket bolghan song eshqashan bitpeydi. Al, «әruaq riza bolmay, tiri bayymaydy». Ol sharalar eldik iske kedergi keltirmeui tiyis.

Aytqandayyn, jaqynda OSK Lingvistikalyq komissiyasynda bolyp, preziydenttikten ýmitker N.Á.Nazarbaevtan emtihan alyp otyryp Astanada ornauy tiyis últtyq qabirstan (panteon) turaly súradym. «Ulatpay-shulatpay, sayasilandyrmay Smaghúl sýiegin әkeldik. Endi ne bolady?» dedim. Elbasy «Biyldan keshiktirmey Qabanbay babamyzgha qoyylghan kesenening janynan panteon ashamyz» dedi. Qazaqta «Han eki aitpaydy» degen taghylymdy sóz bar. Sondyqtan jaqsylyqtan ýmittenemiz.

- Osy mәsele tek úiymdastyrushylargha ghana emes, qazaq halqyna da ýlken syn saghaty siyaqty. Etjaqyn tuysy, bauyry degende jer de tez tabylyp, belgi ornatugha da tez arada qarjy jinalyp jatady. Al elding azamaty degende nege biz tek Ýkimetke ghana qarap otyruymyz kerek? Osynday syn saghatta el azamatyna dep tez arada jylu jinap, mәselesin kópshilik bolyp sheshe salugha sanaly azamattar tabylmady ma?

- Búl mәselege de qabyrghamyz qayysyp jýr. Memleketke qol jay - maqsat ta, mindet te bolmauy tiyis. Halyq pen tarih moyyndaghan túlgha bolghan son, «imandylyq jolynda janym men malym - sadaqa» deytin azamattar kóbeyi kerek. Otarlandyru sayasaty soltýstikting qazaghyn qalay janyshtap tastaghanyn Smaghúl túlghasyn qadirleuding qazirgi jayyn mysalgha alyp, ýlken zertteu enbegin jazugha bolady. Áriyne, S.Saduaqasúly - atanyng da, bir aimaqtyng da balasy emes, qazaqtyng balasy. Sóite túra «Búl qalay boldy? Ne istedinder? Endi ne isteymiz?» degen jerles-azamattardy әli bayqay qoyghan joqpyn. «Ondaylar joq!» dep aitugha auzym da barmaydy. Biraq shyndyq solay bolyp túr. Soltýstik Qazaqstan oblysy Aqjar audanynyng әkimi Aghzam Ahmetjanúly Astanadaghy konferensiyanyng ótuine atsalysty, elde muzey ashyp jatyr. Alayda Qyzyljar men Kókshetaudan (Smaghúl tughan Jarqyn auyly búryn osy oblysqa qaraghan) shyqqan talay isker azamattar bar emes pe? Bәlkim olardy, aqyn Serik Túrghynbekúly aitpaqshy, «biraz alashtandyru kerek shyghar». Tarihty tanu talghamyn qalyptastyrudy aitamyz da.

- Smaghúl Sәduaqasúlynyng mәiit kýlin әkelu mәselesinen keyin, shettegi basqa da arystarymyzdyng sýiegin nemese mәiit kýlin әkelu siyaqty mәseleler qozghala bastady. Búnyng sony syrttan sýiek tasu siyaqty teris kampaniyagha úlasyp ketpey, arnasyn dúrys baghyttap otyru ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?

- Búl mәselede, әriyne, jýie boluy tiyis. Mysaly, biz músylmansha jerlengen túlghalardyng sýiegin elge alyp kelu mindetti emes dep esepteymiz. Kezinde bireuler «Germaniyadaghy Mústafa Shoqay sýiegin elge әkeleyik» degende, men «Mústafa bizge sýiegin emes, sózi men isin amanattaghan» dep qarsy maqala jazdym. Sebebi, Shoqaydyng qily taghdyry, Europadaghy beyiti (týrik-músylman qorymyndaghy) ziyalylar tarihyn, qughyn-sýrginin eske týsirip túrady. «Endi olay jasamayyq» degendey. Al, Tóle by men Áyteke biyding sýiegi qazaq jerin aiqyndap, ershatqa soghylghan mórdey bolyp túr. Ony qozghau da qisynsyz, әri sebep joq.

Osylargha qarasaq, Smaghúl sýiegining erekshe ekenin týsinesiz. Ony, әlbette, Mәskeuding músylman qorymyna qonggha bolushy edi. Biraq aqyry qozghaghan ekenbiz, elge nege jetkizbeymiz?.. Astanagha, ózi ansaghan tәuelsiz elining qaq ortasyna?.. Biz osyny oiladyq.

Tuysqan Ázirbayjan elinde әrbir qonaq kelip kóretin eki taghylymdy qabirstan bar: biri - shahitter qabirstany, ekinshisi - últtyq pateon. Búl olardyng últtyq mәdeniyetining bir bólshegi bolyp qalyptasyp ketken.

Áriyne, bizde últtyq qabirstan ashylsa, memlekettik dengeydegi onyng qatang tәrtibi men erejesi boluy tiyis.

- Jerleu rәsimi turaly aityp berseniz? Qashan, qay jerde ótedi? Qanday kómekter qajet?

- Ázir bizge belgili jospar boyynsha, atqarushy biylik memleket jәne qogham qayratkeri Smaghúl Saduaqasúly sýiegining kýlin jer qoynyna berudi 31 mamyrgha qarsy atqarmaq. Qay kýni, qay saghatta ekenin aita almaymyn. Elbasy «Qabanbay batyr kesenesining manyna últtyq qabirstan jasaymyz» degen son, «onda Smaghúldan artyq kim jerlenui mýmkin» dep te oilanatynymyz anyq.

«Eger panteon mәselesi sozylyp ketse, óz kýshimizben qalanyng ortasyndaghy («Jastar» sh/a) eski ziratqa qoyamyz. 20-jyldary Aqmola jerin qorghap qalghan qayratkerge eki metr jer tabylatyn shyghar. Sýiekti qorlamayyq!» degen azamattardyng úsynysy da kýn tәrtibinen týse qoyghan joq.

Jalpy, Smaghúldyng әkesi - molda bolghan adam. Shyn músylman «meni jaqsy-jaysandardyng janyna jerle, sýiegim biyikte jatsyn, beyitimdi jarqyrytyp әspettender» demeydi. Sondyqtan biz el men jer ýshin qúrban bolghan S.Saduaqasúlyn óz dәrejemizde tanyp, basyn qaraytyp jatsaq, keyingi tolqyn da tolysqan dәrejesinde baghalap-qadirler. Búl jas Alashtyng jalyny, jas qazaqtyng qayraty bolyp baqigha attanghan Smaghúl ýshin emes, ózimiz ýshin kerek. Múny qazaq bir auyz sózge syidyryp «Su sýzilmeydi, sýiek ýzilmeydi» degen. Tektilerding sýiegi ýzilmeytinine imanym kәmil.

Súhbattasqan Fazylbek Ábsattarúly

«Abay-aqparat»