Nauryzdyng tendesi joq naghyz tabighattyng merekesi ekeni anyq. Onyng tarihy tamyry men filosofiyalyq mәni, jaratylys dýniyesine qatysty qyr-syry birneshe kitapqa jýk bolary da dausyz. Biz nauryzdyng keremettigin aityp, aiyzymyz qanyp boldy. Áli de aitudan sharshamaymyz, әriyne. Biraq, sóz jýzinde osy merekeni qansha kókke kóterip, qúmalaghyn tórtten qoyghanymyzben, tórden oryn tiymey keledi. Halyq nauryzdan góri jana jyl dese jany kirip, jantalasyp jatady. Qysqasy, dәl qazir nauryz jana jylmen salystyrghanda ekinshi dengeydegi mereke qatarynda. Búl zandy da. Sebebi, jana jyl әbden sanagha sinip, túrmys-saltqa ornyghyp alghan mereke. Onyng ýstine búl halyqaralyq jyl sanau, jyl auysu jýiesi. Oghan atalghan merekening biylik tarapynan keremet qoldau tauyp otyrghanyn qosynyz. Búl, tipti, merekening sýikimdiligi men bedelin arttyratyn birden-bir yqaldy kýsh. IYә, nauryzgha memleket tarapynan 3 kýn demalys berildi. Úlys kýnining orny joghary túr. Ókinishke oray, ol jalpy halyqtyng jappay toylaytyn sýiikti merekesine ainalyp ýlgergen joq. Biletinderding aituynsha, 80-jyldardyng sonyndaghy alghash toylanghan kezinen de tómen dengeyde. Búnyng sebebi - nauryzdy merekeleuding býgingi zamangha say  útymdy tәsilining joqtyghynda jatqany kópke ayan.

Nauryzdyng tendesi joq naghyz tabighattyng merekesi ekeni anyq. Onyng tarihy tamyry men filosofiyalyq mәni, jaratylys dýniyesine qatysty qyr-syry birneshe kitapqa jýk bolary da dausyz. Biz nauryzdyng keremettigin aityp, aiyzymyz qanyp boldy. Áli de aitudan sharshamaymyz, әriyne. Biraq, sóz jýzinde osy merekeni qansha kókke kóterip, qúmalaghyn tórtten qoyghanymyzben, tórden oryn tiymey keledi. Halyq nauryzdan góri jana jyl dese jany kirip, jantalasyp jatady. Qysqasy, dәl qazir nauryz jana jylmen salystyrghanda ekinshi dengeydegi mereke qatarynda. Búl zandy da. Sebebi, jana jyl әbden sanagha sinip, túrmys-saltqa ornyghyp alghan mereke. Onyng ýstine búl halyqaralyq jyl sanau, jyl auysu jýiesi. Oghan atalghan merekening biylik tarapynan keremet qoldau tauyp otyrghanyn qosynyz. Búl, tipti, merekening sýikimdiligi men bedelin arttyratyn birden-bir yqaldy kýsh. IYә, nauryzgha memleket tarapynan 3 kýn demalys berildi. Úlys kýnining orny joghary túr. Ókinishke oray, ol jalpy halyqtyng jappay toylaytyn sýiikti merekesine ainalyp ýlgergen joq. Biletinderding aituynsha, 80-jyldardyng sonyndaghy alghash toylanghan kezinen de tómen dengeyde. Búnyng sebebi - nauryzdy merekeleuding býgingi zamangha say  útymdy tәsilining joqtyghynda jatqany kópke ayan.

Sol bayaghy kiyiz ýiler, salt-dәstýrdi kórsetu, teatrlandyrylghan kórinis. Mәdeniyettanushy Serik Erghalisha aitqanda, halyq merekening qatysushysy emes, kórermeni bolyp qana qaytyp jýr. Osydan shyghar, tipti, «nauryz kójeden júrt sharshady» degen sypsyng da estilip qalady. Shyndyghynda, mereke kýnderi qydyrghan halyqtyng ortalyq alandardan basqa barar jeri joq. Ondaghy daghdyly kórinister jyl sayyn qaytalanatyndyqtan jalyqtyruy da mýmkin. Ásirese, kiyiz ýidi komissiya ýshin tigip, bastyqtaryn ghana qonaq qylatyn mekemeler, qazaq ýidi qanqu sózge úryndyrugha sebepshi boluda. Búl óz aldyna әngime... Kiyiz ýy men salt-dәstýrlerimiz últymyzdyng merekelik qana emes, mәngilik qúndylyqtary. Sondyqtan ol layyqty týrde nәsihattalu arqyly, nauryzdyng tórinen bir kýn de týspeui kerek. Nauryzdy toylaudyng býgingi әkimshilik tәsilderi kiyiz ýy men salt- dәstýrden júrtty jalyqtyrghysy kelse de, olar bәribir de әbden moyyndalghan, jәne moyyndala beretin últtyq qúndylyqtar bolyp qala beredi. Al, nauryz kóje - nauryz merekesining brendi. Bylaysha aitsaq, tamaq adamnyng tabighy jәne ómirlik qajettiligi bolghandyqtan, júrt astan bas tartady deu artyq әngime. Onyng ýstine, qazir kóbine alandarda nauryz kóje men bauyrsaq tegin berile bastaghandyqtan, nauryz kójemizding tartymdylyghy tipti de arta týsti.

Songhy kezde «nauryzdy merekeleu etnografiyalyq kórinistermen ghana shektelude» degen uәjder jii bas kóterude. Osyghan oray Serik Erghali, Dihan Qamzabekúly t.b. azamattar nauryzdy toylaudyng tyng baghdarlamalaryn dayyndap, útymdy úsynys-pikirlerin de ortagha salyp jýrgeni belgili. Olardyng qanshalyqty qisyndy ekenin halyq ózi tarazylay jatar. Bir eskererligi, nauryzdyng tarihyn qoparyp, jana sanagha tosyn seziler tyng úghymdardy kóbeyte beruding qajeti shamaly. Nauryzdy býgingi úrpaqtyng tilimen, qazirgi ómir-salttyng ishine kirgize otyryp jalpylastyrghan dúrys. Sosyn, nauryz shyrsha, jolterek sekildi jana jyldyq shyrshagha balama tabugha tyrysu da útymdy bola qoymas. Nauryz taghylymy aghash kesudi emes, kerisinshe ony kóbeytudi dәripteydi...

Sonymen, nauryzdyng negizgi qasiyetterin (atribut) saqtay otyryp, ony toylaudyng janasha formasy qalay bolmaq? Qosymsha taghy qanday zamangha say atributtaryn oilap tapqan dúrys? Búl әriyne, birden jauap bere salatyn súraq emes. Ol keshendi týrde kóp bolyp, mәdeniyet salasynyng bilikti mamandary, әleumettanushylar, tipti, psihologtarmen birlese otyryp talqylanatyn mәsele. Arnayy zang qabyldau kerek pe? Áytkenmen, bәri de halyqtyn, әsirese, jas úrpaqtyng niyetine baylanysty bolsa kerek. Zandy da, jana baghdarlamany da dayyndap aldyq deyik. Biraq, júrtta sony paydalanatyn niyet joq bolsa, enbek esh bolmay ma? Áriyne, niyetti týzeu ýshin, adamda tittey de bolsa merekege degen ong kózqaras, kishkene de bolsa qyzyghushylyq bolghany jón. Olay bolsa osy qyzyghushylyqty oyatudyng qarapayym joldaryn úsynyp kórelik. Búl joldardy janaghy kemel baghdarlamalar men zandardy tolyq oryndatugha alyp keler alghy sharttar esebinde qaraugha bolady. Biz búnyng ishinde jana jyl merekesinde paydalanylyp jýrgen keybir tәsilderdi paydalanuymyzgha tura keledi. Keybir nauryzdyng bolmysyna tәn tarihy atributtaryn da. Biraq olardy jana jyl merekesi kezindegiden barynsha artyq etip qoldanugha tiyispiz. Búl oilar әriyne, eng aldymen preziydent әkimshiligi, ýkimet, týrli dengeydegi әkimdikter sekildi biylik oryndaryna arnalmaq. Sebebi, ony oryndau ýshin qajet kapital solardyng qolynda. Qalay aitsanyz da qazir bәri aqshagha kelip tireledi. Aqsha, aqsha. Qazirgi eng myqty iydeologiya - aqsha. Al, halyqtyng aqshasy biylikte. Áytse de «kóp týkirse kól degen». Biylikti de biyletip jiberetin biz - halyqpyz. Kópting oiy bir jerden shyqsa, ony qúzyrly oryngha oryndatu úzaqqa sozyla qoymas. Óitkeni ondaghylar da «arnayy 3 kýn demalys berilip, mәrtebesi biyiktegen merekeni qalay toylasaq jón bolady» dep júrttyng ynghylyn baghyp otyrghan shyghar?!

Sonymen, ýlkendi de, kishini de nauryzgha birden qatysu emes, eng aldymen oghan dayyndap aludyng qarapayym joldaryna toqtalayyq. «Adamdar tughan әkesinen góri, qorshaghan ortasy men ainalasyndaghylargha kóbirek úqsaydy» degen Ázireti Álining sózi bar eken. Eng aldymen, qantardyng qahary qaytyp, aqpangha ayaq arta salysymen kóshelerde nauryzben qúttyqtaghan jazular iline bastasa. Búl nauryz aiy tua salysymen tipti qarqyn alyp, quystardaghy shaghyn dýngirshekke deyin merekeni әspettegen qúttyqtaulargha oranyp túrsa. Kóktemning kýlimdegen kýnimen birge, týrli-sýske boyanyp, qalany gýldey jaynatqan kórneki qúraldar kim-kimning de kóniline jylylyq úyalatpay qoymasy anyq. Al, mekemesin mәnerine keltire bezendirgenderge әkimshilik tarapynan materialdyq týrde qomaqty syilyq berilse, eshkimning shekesine tar kelmes edi.

Al, 21-nauryzdan bir kýn búryn býkil respublikada senbilik emes, «Nauryz-tazalyq» atty is-sharasy ótip, oghan barlyq adam qatystyrylsa. Kóshelerde kóldeneng shóp qalmaytynday nauqan tek nauryz ýshin ótse, merekening tektiligin týsinuge sebi tiymek. Kerek bolsa, kólik juatyn oryndar men monshalar, shashtarazdar әkimshilik arqyly kelisilu arqyly, tazalyq aksiyasyna ýn qosyp, jenildikter jasasa. «Búnyng bәri tek nauryz ýshin» degen bir auyz sóz qosa jýrse. Búlardyng tikeley sol ortadaghy halyqqa belgili dәrejede әseri bolaryna kýmәn joq.

Jana jyldy japyryla toylaghan júrttyng eki jarym ay ótpey jatyp keletin nauryzdy da sonday qarqynmen atap ótedi deu qiyn. 3 aidyng ishinde dengeyi joghary eki birdey meyramdy merekeleu ýshin halyqty biraz jyl әbden dayyndau kerek. Ol ýshin jana jyldyng yqpalyn setinetip, adamdardy nauryzgha dәndetip, qyzyghymen shyrghagha tartu qajet. Biz búl jerde ayaz atanyng obrazyn jana jyldan tartyp aluymyz kerek. Óitkeni ol jana jyldyng basty geroyy. Nauryzda ayaz atanyng orny Qydyr atagha berilgeni jón. Onsyz da Qydyr nauryz tarihymen birge kele jatqan obraz. Bir aitarlyghy, ony birde Qyzyr, birde Qadyr demey túraqty týrde Qydyr degen tura. Áytpese, eldi shatastyramyz. Kýmis kýimege aq arghymaq pen qara arghymaqty (kýn men týnning tenelu belgisi) qosarlap jekken Qydyr ata, ayaz ata sekildi kәmpiyt-sәmpit qana arqalamaydy. Qúr ayaqqa bata jýrmeydi demekshi, jay bata ghana da bermeydi. Eng bastysy, tәtti-dәmdi, jemis-jiydekpen qatar, әr balanyng armanyna say syilyq taratady. Ol mýmkin, ayaq kiyim, әdemi sómke, últtyq ýlgidegi týrli oiynshyq, telefon, shaghyn komputer, koniky t.b. baghaly syilyqtar bolatyn shyghar. Olardyng bәri nauryzdyng belgisi sanalatyn gýl, jas tólderding sureti jәne nauryzben qúttyqtau tilekterimen әrlengen әdemi qorapshalar men qaghazdargha oralady. Áriyne, sonynda aq batasy da bar. Qysqasy, Qydar ata әr balanyng óz atasynday jaqyn, jomart ta qamqor. Búl әsirese, balalar ýiindegi tәrbiyelenushiler ýshin auaday qajet. Sonday baghaly syilyq pen meyirimnen keyin olar nauryzdy jәne nauryzda keletin Qydyr atany taghatsyzdana kýteri anyq. Búnday syilyqty balalargha әrbir mekeme de berui qajet.

Sonday-aq, Qydyr atanyng qayda túratyny, nauryzda balalardyng armanyn oryndap qanday syilyqtar men jaqsylyqtar jasaghany turaly tartymdy multfilimder kóptep týsirilse tipti jaqsy. Jay aitqannan góri nauryzdy balalar men jastardyng jýregine jaqyn óner tilimen nәsihattap, mahabbatyn oyatqan dúrys bolmaq.

«Han shatyr», «Mega», «Keruen», «Aziya park», «Saryarqa» taqylettes týrli qalalardaghy oiyn-sauyq ortalyqtarynda nauryz merekesi kýnderi jenildik sharasy úiymdastyrylsa. Jastar men balalardyn, tipti, ýlkenderding emin-erkin kónil kóterui ýshin әr ortalyqta tanymal әrtister óner kórsetip, oiyn kompleksteri әdettegiden arzan baghamen qyzmet kórsetse. Búl bastama meyramhanalar men týngi klubtarda, dәmhanalarda jalghasyn tapsa. Onda týrli qyzyqty oiyndar úiymdastyrylyp, arasyna nauryzgha qatysty detaldar basym týrde qosylyp otyrsa. Álbette, atalghandardyng barlyghy biznes ókilderimen ýkimet tarapynyng kelisimi arqyly jýzege asatyny dausyz. Sonday-aq, búl kelisim «Qazaqtelekom» jәne ózge de úyaly baylanys operatorlary basshylyrymen jasalyp, jenildetilgen tarifpen merekelik sóilesu, hat jazysu uaqyttary iske qosylsa. «Qazposhta» arqyly ýi-ýige әsem nauryz qúttyqtau paraqshalary jiberilse. Ár mekeme újymdary ózderining shaghyn baghdarlamalarymen nauryz kóje keshterin toylasa da artyq emes. Ondaghy as mәzirining eng negizgisi - dәmdi pisken nauryz kóje boluy qajet. Búdan ózge de merekede qoghamdyq kólitkerde tegin jýru, tannan keshke deyingi «nauryz-duman» seriyasymen jasalghan týrli arnalardaghy týrli baghdarlama, konserttedi tamashalau syndy tolyp jatqan qyzyqty da qajetti ister qaghys qalmauy lәzim.

Al, týrli memlekettik dәrejedegi marapattaular, baspana beru, qyzmet dәrejesin ósiru jiyndary da tura nauryzdyng qarsanynda ótkeni abzal. Búl da nauryzdy barshagha jaghymdy etuding jaqsy joly.

Jәne de nauryzda tughan sәbiylerge, әsirese, kýn men týnning teneletin kezine túspa-tús ómirge kelgen nәrestelerge nesibesin syilyq retinde molynan beruimiz qajet. Jogharyda aitylghan, el nazaryn nauryzgha audarudyng joldary últyna, nәsiline qaramay barlyq el azamattarynyng úlystyng úly kýninne degen ýzilmes yqylasynyng oyanuyna sebepshi bolady.  Ayta bersek, qúlaq assaq, halyq arasynan útymdy oi-pikirding kóp shyghary belgili. Sonymen birge, preziydentten taryp, barlyq dengeydegi lauazym iyeleri alanda halyqpen birge ortaq qazannan nauryz kóje ishudi dәstýrge ainaldyruy kerek. Sebebi, nauryz bereke-birliktin, tepe-tendikting merekesi. Ol hangha da, qaragha da ortaq. Ertede Saqtar mereke kýni ot basyna әkelip ógiz soyyp, jebelerining úshyndaghy mystan qúiylghan tayqazannan kósemderimen birge nauryz kóje ishu arqyly, bereke-yntymaghyn bekemdep otyrghan...

Oyymyzdy osylay ayaqtay kele, mynaday bir ózgesheleu úsynystyng da úshyghyn shygharsaq. Jana jylda halyq, týngi on ekide ýstelde jiylady. Sosyn әrkim óz betinshe qydyryp, deni jýz gramnyng qúdiretimen merekelik kónil-kýy jasaugha qúmartady. Ayaghy, asqazan men bas aurudyng әlegine soghady...

Nauryzda olay emes. Nauryzdy qarsy alu, kýn men týnning tenelip, jana kýnning shyghuyn qarsy alu sәtine túspa-tús kelse. Áriyne, tang atqansha dalada kim jýredi dersiz. Olay bolsa, auarayy jyly aimaqtarda daladaghy ortalyq alandarda, salqyn aimaqtarda oiyn-sauyq ortalyqtary sekildi jabyq oryndarda janyp jatqan ot pishindes nauryz shamdar ornatylsa. Olardyng sany birnesheu boluy mýmkin. Ot nauryzdyng bolmysyna, jalpy adamgha jat nәrse emes. Ertede ghúndar nauryz kezinde týni boyy alau jaghyp tastap, ainala oiyn-sauyq qúryp, tang mezgilinde jana kýndi mandaylaryn óbtire qarsy alady eken.  Bizde de ainalasyn kýndizgidey jarqyratqan nauryz shamdardyng ainalasynda nauryz týnin ótkizsek. Ol jerde әriyne, halyqy naghyz merekelik kónil-kýige bóleytin sharalar ghana bolghany dúrys. Aytalyq әn-kýy keshi. Kerek bolsa, jaqyn shetelderden týrki túqymdas óner iyelerin shaqyrayyq. Týrli sport oiyny, jauyngerlik oiyn, aspan astyndaghy teatr, nauryz lotereya, últtyq oiyn týreleri, zamanauy oiyn, týngi bazar, qolóner sheberlerining jәrmenkesi, arular bayqauy, jigit syny, bәri úiymdastyrylyp, halyqty qyzyqqa batyrady. Osy kezderde jana tandy shyqyryp, salut shoqtary da aspan týnegin aiqara shashu shashady. Al, tәnerteng nauryzdyng yrysty tanynda, altyn kýndi qarsy alghan halyq sәl tynyghyp alyp, jalpy halyqtyq karnavalgha qatysady.

Bir qarasanyz aitylghandardyng bәri arman sekildi. Biraq, últymnyng qúndylyghyn saqtap, elimning ereksheligin әspetteymin, júrtymnyng janyna quanysh syilaymyn degen biylik pen oghan qozghau salugha tiyis halyq ýshin búnyng bәri iske asatyn sharalar. Áriyne, nauryzdyn, úlystyng úly kýnining mәrtebesi, el men jerding mýddesi ýshin.

Negizi, nauryzdy halyq býtindey qajet etpey otyr dep aitugha bolmaydy. Qalada alangha aghylghan halyq, auylda asta-tók qazan qaynatqan júrt joq emes. Kindigin altyn besikten ýzbegen jastar da merekeni janymen sezinedi. Biraq, eng bastysy, ruhany әlsizdikke tez úrynatyn qalalardyn, ondaghy bolashaghymyz balalardyng jayy basty nazarda bolu kerek. Elding damuy qalagha, ondaghy halyqqa qarap boy týzeytini anyq. Býginde qazaq últynyng qalalyq últqa ainalu qarqyny jaman emes. Endeshe, bala bar yntasymen nauryzgha qyzyghyp, merekeni quana da saghyna kýtetin kýnge jetse bәri onalady. Óitkeni, balasynyng ynghayyna say is qylyp, sonyng quanyshyna qaray qúlay jyghylatyn ata-ana da nauryzdyng shynayy janashyry bolyp shygha keledi. Al janashyr adam nauryzdyng mәnine tereng boylap, ony bala sanasyna da siniruge úmtylary anyq.

Shyndyghynda, nauryzdy shynayy moyyndaytyndar ýshin merekening әr kýni qyzyq. Al, jat sanamen suarylghan úrpaq ýshin eng bastysy - merekeni olardyng qalauyna say qyzyqty etip kórsete bilu kerek. Áriyne, mәnin búzbay otyryp. Al, nauryzdy qatyp qalghan dogmamen tek az ghana adamdaryng týsinigine layyqtap ótkizem deu, ony múrajaydaghy eksponatqa ainaldyrady. Sonday-aq, nauryz búnday, nauryz sonday dep qúr sózben quyrdaq quyra bergenshe, merekening shynayy qyzyq ta tanghajayyp qasiyetin zamanauy tәsildermen jýrekterge jetkize bilgen lәzim.

«Abay-aqparat»