«Qara qytay qaptasa», tәjikter tasada qalmaq emes. Tәjikstan halqynyng genoqoryna qauip tóndiretin maskýnemdik, nashaqorlyq, qandas tuystardyng bir-birine ýilenui, enbek migrasiyasy syndy faktorlardyng qataryna endi qytaylanu ýrdisi de qosyldy. Juyrda Orta Aziyanyng túrghylyqty halyqtarynyng jay-kýiin keshendi týrde zerttep jýrgen ghalym, professor S.Rayt Tәjikstanda tayau jyldary qytaylanu prosesi beleng alatynyn jetkizdi. Onyng aituynsha, jyl sayyn Tәjikstangha júmys isteuge kelgen jýzdegen «jungo» tәjik qyzdarymen otau qúrady eken.

- Qytay azamattary osy arqyly ózge elding aumaghynda ósip-ónudi kózdeydi. Bóten elde ózi ornyghyp alyp, basqa da qandastarynyng kóship keluine jaghday jasaghan qytaylyqtar otanynda últtyq batyr bolyp sanalady, - deydi professor S.Rayt.

Kóp balaly tәjik otbasylary qyzdarynyng qytaylyqtarmen kónil qosuyna qarsylyq kórsete almaq emes. Kedeylik qamytyn myqtap kiygen halyqtyng túyaq serpuge mýmkindigi qaydan bolsyn?! Ony aitasyz,  songhy jyldary júmyssyzdyq pen kedeylikting zardabyn tartqan elde óz qyzdaryn kórshiles shetelding azamattaryna týrli qúpiya joldarmen satyp jiberetin ata-analar da kóbeyip ketipti.

«Qara qytay qaptasa», tәjikter tasada qalmaq emes. Tәjikstan halqynyng genoqoryna qauip tóndiretin maskýnemdik, nashaqorlyq, qandas tuystardyng bir-birine ýilenui, enbek migrasiyasy syndy faktorlardyng qataryna endi qytaylanu ýrdisi de qosyldy. Juyrda Orta Aziyanyng túrghylyqty halyqtarynyng jay-kýiin keshendi týrde zerttep jýrgen ghalym, professor S.Rayt Tәjikstanda tayau jyldary qytaylanu prosesi beleng alatynyn jetkizdi. Onyng aituynsha, jyl sayyn Tәjikstangha júmys isteuge kelgen jýzdegen «jungo» tәjik qyzdarymen otau qúrady eken.

- Qytay azamattary osy arqyly ózge elding aumaghynda ósip-ónudi kózdeydi. Bóten elde ózi ornyghyp alyp, basqa da qandastarynyng kóship keluine jaghday jasaghan qytaylyqtar otanynda últtyq batyr bolyp sanalady, - deydi professor S.Rayt.

Kóp balaly tәjik otbasylary qyzdarynyng qytaylyqtarmen kónil qosuyna qarsylyq kórsete almaq emes. Kedeylik qamytyn myqtap kiygen halyqtyng túyaq serpuge mýmkindigi qaydan bolsyn?! Ony aitasyz,  songhy jyldary júmyssyzdyq pen kedeylikting zardabyn tartqan elde óz qyzdaryn kórshiles shetelding azamattaryna týrli qúpiya joldarmen satyp jiberetin ata-analar da kóbeyip ketipti.

Professor S.Rayttyng keltirgen dәiekterin osy elding statistikalyq agenttigi de rastaydy. Mәselen, qazirgi tanda Tәjikstan aumaghyndaghy enbek migranttarynyng 60 payyzdan astamy, yaghni, 1427-si qytaylyq eken. Shetelden kelgen júmys kýshining bar bolghany 136-syn nәzik jandylar qúraytynyn eskersek, qalghan 2 mynnan astam erkek kindik tәjik qyzdaryna kóz sýzbey túra almasy haq.

Tәjikstanda múqtaj otbasylardyng kәmeletke tolghan qyzdaryn sheteldik firmalardyng júmyskerlerine, qytaylyq jeke kәsipkerlerge bar-joghy 2000-3000 myng dollargha basy-býtin satu faktileri de jiyilegen. Mәselen, ótken jyly shilde aiynda tek Dushanbe qalasynyng ózinde 20-dan astam «internasional» otbasy qúrylyp, qytaylyq azamattar otaghasy atanghan kórinedi. Osy tektes jayttardan sekem alghan Tәjikstan astanasynyng әkimshiligi qúqyq qorghau qúrylymdaryna QHR azamattarymen azamattyq nekege túru jәne olardyng ekinshi, ýshinshi әiel retinde túrmysqa shyghu faktilerin eskertu mәselesine qatysty shara qabyldaudy tapsyrdy.

Ayta keterligi, birqatar sarapshylar tәjik qyzdarynyng sheteldiktermen nekege túruy búl elge Aspanasty elinen qarjylay kapitaldyng kóptep qúiyluyna yqpal etip, Tәjikstan ekonomikasynyng ayaqtan túruyna kómektesedi degen pikirde. Al endi bir sarapshylar búl ýrdis tәjik últynyng onsyz da әlsiregen genoqorynyng týbine jetedi, tәjikter birjola qytaylanyp ketedi dep dabyl qaghuda.

Qazirgi tanda qytaylanu faktorynan qauip jep otyrghan jalghyz Tәjikstan emes. Basqalardyng qotyryn qasymaq týgili, Qazaqstanda da Aspanasty elining kompaniyalaryn qalqalap kelgen «jungolardyn», yaghny «naghyz qytaylardyn» qatary eselep artyp jatqany aqiqat. Jyl sayyn Qazaqstan-Qytay shekarasynan beri qaray ótken 40-60 myng qytaylyqtyng tek jartysyna juyghy ghana óz eline qaytady eken. «Jungolarmen» kónil jarastyrghan qarakóz qaryndastarymyz da kóp kezdesedi. Osydan keyin, «jungo» operasiyasy qazaqtyng bolashaghyna qauip tóndirmesine kim kepil?!  «Tuyp túr el basyna búl kýn degen» dep Sherniyaz babamyz jyrlaghanday, qazaqqa qauip «jungo»-dan keletin týri bar!

«Núr Astana» gazeti