Keshe «Áuezov ýiinde» M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng úiymdastyruymen Abaydyng túnghysh jinaghy – «Qazaq aqyny Ibrahim Qúnanbayúlynyng óleni» basylymyna 100 jyl toluyna oray «Abay múrasy – qazaqtyng últtyq qazynasy» atty ghylymiy-teoriyalyq konferensiya boldy.
Konferensiyany M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, QR ÚGhA akademiygi Seyit Qasqabasov ashty. «Qazaq halqynyng ayauly perzenti, danagóy oishyl Abay Qúnanbaevtyng túnghysh kitaby qazaq jazba әdebiyetine sarqylmas qazyna bolyp qosyldy...» dey kele, akademik Abay shygharmashylyghy turaly az-kem oy tolghady. Ol Abaydan sensasiya jasaghysy keletinderge der kezinde toqtau salu qajettigin de sóz arasynda tilge tiyek etti. Jiynnyng tizginin ústaghan S.Qasqabasov kelesi kezekte negizgi bayandamashylargha sóz berdi. M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Ádebiyet tarihy sektorynyng jetekshisi, filologiya ghylymdarynyng doktory J.Ysmaghúlov «Últtyng ruhyn oyatqan basylym» taqyrybynda, al M.H.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiyteti B.Momyshúly atyndaghy ortalyqtyng diyrektory, professor M.Myrzahmetov «Ghasyr jýgin arqalaghan aqyn» taqyrybynda mazmúndy bayandama jasady. Bayandama avtorlary Abay shygharmashylyghynyng tarihyna keninen toqtaldy, Abay múrasynyng shyn mәninde últtyq qazynagha ainalghandyghyna taghy bir ret kóz jetkizdi.

Keshe «Áuezov ýiinde» M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng úiymdastyruymen Abaydyng túnghysh jinaghy – «Qazaq aqyny Ibrahim Qúnanbayúlynyng óleni» basylymyna 100 jyl toluyna oray «Abay múrasy – qazaqtyng últtyq qazynasy» atty ghylymiy-teoriyalyq konferensiya boldy.
Konferensiyany M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, QR ÚGhA akademiygi Seyit Qasqabasov ashty. «Qazaq halqynyng ayauly perzenti, danagóy oishyl Abay Qúnanbaevtyng túnghysh kitaby qazaq jazba әdebiyetine sarqylmas qazyna bolyp qosyldy...» dey kele, akademik Abay shygharmashylyghy turaly az-kem oy tolghady. Ol Abaydan sensasiya jasaghysy keletinderge der kezinde toqtau salu qajettigin de sóz arasynda tilge tiyek etti. Jiynnyng tizginin ústaghan S.Qasqabasov kelesi kezekte negizgi bayandamashylargha sóz berdi. M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Ádebiyet tarihy sektorynyng jetekshisi, filologiya ghylymdarynyng doktory J.Ysmaghúlov «Últtyng ruhyn oyatqan basylym» taqyrybynda, al M.H.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiyteti B.Momyshúly atyndaghy ortalyqtyng diyrektory, professor M.Myrzahmetov «Ghasyr jýgin arqalaghan aqyn» taqyrybynda mazmúndy bayandama jasady. Bayandama avtorlary Abay shygharmashylyghynyng tarihyna keninen toqtaldy, Abay múrasynyng shyn mәninde últtyq qazynagha ainalghandyghyna taghy bir ret kóz jetkizdi.
Ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada qosymsha bayandama jasaghandar: filologiya ghylymdarynyng kandidattary – S.Qorabay «Abaydyng túnghysh kitabyn bastyrushylar» taqyrybynda, S.Qosan «Abaydyng múraghatta saqtalghan shygharmalary» turaly, R.Qayshybaeva «K istoriy perevodov prozy Abaya na russkiy yazyk» taqyrybynda Abay múrasyna maghynaly sholu jasady. Abay prozasynyn, Abay aforizmderining filosofiyalyq mәni turaly aitqan R.Qayshybaeva: «Abay aforizmderi sany jaghynan da, kórkemdik sapasy jaghynan da onyng poeziyasynan bir mysqal kem emes. Abay prozasynyng shoqtyghy biyik. Ghúlama aqyn kóp qara sózshiler jýginetin estelik nemese memuar janrynda emes, eshkimge úqsamaytyn erekshe hәm kýrdeli janrda qalam tolghap, ózindik tyng sýrleu saldy...» dep oy qorytty. Sonymen qatar ghalym Abaydyng «Qara sózderine» ghylymiy-teoriyalyq túrghyda tereng taldau jasay kele, «Qara sózderdin» orys tiline audarylu mәselesine kónil bóldi. Onyng aituynsha, Abaydyng «Qara sózderinin» orys tiline audaryluy әli de kónil kónshiterlik dәrejede emestigin, keybir qara sózder tolyq emes, qysqartylghan núsqada audarylghandyghyn aitty.
A.Júbanov pen L.Hamidiyding «Abay» operasynyng qoyylu tarihy» taqyrybynda bayandama jasaghan ónertanu kandidaty Amangeldi Múqan respublika teatrlarynda qoyylghan «Abay» qoyylymdarynyng tarihyna sholu jasay otyryp, әr qoyylymdy uaqyt túrghysynan saralady. «Abay» qoyylymdary arqyly biz Abaydy qalay tanimyz?» degen mәselede oy qozghaghan bayandamashy býgingi teatr sahnalaryndaghy Abay obrazynyng kórkemdik dengeyine, obraz erekshelikteri men kemshilikterine saraptama jasady.

Sәule ÁBEDINOVA
«Ayqyn» gazeti, 10 mausym 2009 jyl