Qazirgi jana ghasyr, uaqyt aghymy búl úghymnyng ayasyn taryltyp, ónin ózgertip jibergenge úqsaydy. Óitkeni, әulet degenimiz últtyng irgetasy ispetti.

«Búiyrsa, shyraq sónbes, úzaq janar...»

Maghjan Júmabaev

Qazekemning bir әibat sózi bar. «Tekti tughan», «tekti jerding balasy, tekti jerding qyzy» deydi. Al, osy tektilik qaydan shyghady? Áriyne, qannan. Býgingishe aitqanda, gendik jolmen atadan balagha beriledi. Qan qayda bolady? Qan - әulette. Jaqsy azamat bolmaghynyz da, úry-qary, baukespeliginiz de sol qanmen, yaky әuletpen keletin qasiyet.

Desek te, qazirgi jana ghasyr, uaqyt aghymy búl úghymnyng ayasyn taryltyp, ónin ózgertip jibergenge úqsaydy. Óitkeni, әulet degenimiz últtyng irgetasy ispetti. Búl jerde biz jaqsy, jaghymdy sipatynda aityp túrmyz. Yaghni, belgili bir dengeyde últqa úiytqy bolghan, elge agha, sol arqyly qalyng qazaqqa qamqor, pana bolghan әuletterdi aitalyq degen oiymyz bar.

Qazirgi jana ghasyr, uaqyt aghymy búl úghymnyng ayasyn taryltyp, ónin ózgertip jibergenge úqsaydy. Óitkeni, әulet degenimiz últtyng irgetasy ispetti.

«Búiyrsa, shyraq sónbes, úzaq janar...»

Maghjan Júmabaev

Qazekemning bir әibat sózi bar. «Tekti tughan», «tekti jerding balasy, tekti jerding qyzy» deydi. Al, osy tektilik qaydan shyghady? Áriyne, qannan. Býgingishe aitqanda, gendik jolmen atadan balagha beriledi. Qan qayda bolady? Qan - әulette. Jaqsy azamat bolmaghynyz da, úry-qary, baukespeliginiz de sol qanmen, yaky әuletpen keletin qasiyet.

Desek te, qazirgi jana ghasyr, uaqyt aghymy búl úghymnyng ayasyn taryltyp, ónin ózgertip jibergenge úqsaydy. Óitkeni, әulet degenimiz últtyng irgetasy ispetti. Búl jerde biz jaqsy, jaghymdy sipatynda aityp túrmyz. Yaghni, belgili bir dengeyde últqa úiytqy bolghan, elge agha, sol arqyly qalyng qazaqqa qamqor, pana bolghan әuletterdi aitalyq degen oiymyz bar.

Tәuelsiz elding ilkimdi 20 jyly ishinde payda bolghan әuletter bizding búl baghamyzgha tolyq sәikes kelmeydi. Olardyng keybiri belgili dәrejede apalan-topalang uaqytta qarpyp, qarmap qalghan bayshykeshterding әleuetinen qúralghan әuletter. Áriyne, kópke topyraq shashugha bolmaytynyn biz de bilemiz. Biraq, býgingi qogham tekti jer, tekti әulet dep kimderdi tanidy? Beseneden belgili, az-kem qolynda qarjysy, qarauynda baghynyshtylary hәm oryntaghy bar azamattar dep biledi. Onyng intellektualdyq oi-órisining últtyq auqymy úmyt qalady. Yaghni, esepke alynbaydy. Toghysharlyq minez-qúlqyn jazbay tanugha bolatyny bar, jasyryp-jabatyny bar, olardy siz últqa arqa bolatyn әulet dey alar ma ediniz?!

Mine, osynday túlpar boyyn jasyryp, jabylar jarau shyqqan kezde ainalyp kelip, ótken ghasyrlardaghy әuletke kónilmen kóz tastaysyz...

Ol kezding әuletteri iri edi ghoy.

Tarih bizge әuletter turaly aitudy kishkenemizden ýiretti. Qytaydyng Tan әuleti biylegen ghasyrlary, Jonghardyng qontayshylary, orystyng Romanovtar biyligining 300 jyldyghy, Fransiyanyng pәlenbayynshy Ludoviygi, Shynghyshan úrpaqtary degen ispetti aqpar bәrimizding boyymyzda bar.

Al, últ tarihyndaghy әuletter taqyrybyn biz týren salynbaghan tyng ólke retinde qarastyruymyzgha әbden bolady dep oilaymyn. Arghy ghasyrlargha barmay-aq qoyayyq, songhy bir ghasyrdaghy qazaq tarihyn әuletter tarihymen tany alsaq, biz ózimizding últtyq joghaltularymyzdy, orny tolmas ókinishterdi, tipti, adam qolymen jasalghan qandy qylmystar men tragediyalardy tanyp-biler edik. Búl ózimizdi tanudyng eng basty baghdary bolar edi. Sebebi, biz belgili dengeyde ózimizding tól bet-beynemizdi joghaltqan úrpaqpyz. Qazir qoghamda beleng alyp otyrghan últtyq ruhany daghdarystyng bar ekenin eshkim joqqa shyghara almaydy. Jantalasyp, oghan oraludyng san joldary qarastyrylyp jatqanymen, ony qabyldaudyn, siniruding qoghamdyq kórinisi әli tereng dengeyge, biyik beleske jete qoyghan joq.

«Kenestik jýiening qazaqqa jasaghan bir ýlken qiyanaty - qazaq qoghamynda bar әuletterdi talqandady. Áuletterdi búzdy, iritti. Negizi, әuletterding boluy últtyng ómirinde jaghymdy ról atqarady. Áulet - últtyng irgetasy siyaqty», - degen edi Mәmbet Qoygeldi aghamyz ótkendegi bir basqosuda.

Ras. Tarihshy búl jerde Alash qayratkerlerine jәne olardyng kinәsiz úrpaqtaryna jasalghan qiyanat turaly aityp otyrghanymen, astaryna ýnilseniz tútas últtyng úly qasireti bar ekenin andaugha bolady.

Áuletke jasalghan qughyn últqa jasalghan qughyn edi. Áuletti jon - últty jon. Sondyqtan, kenestik biylik qazaqtyng qyran qústyng qanaty talatyn ghayyr dalasyn alu ýshin eng aldymen әuletterdi talqandady. Josparly týrde joydy.

Biz býginde Abaydy tanyp-bilmekke qúshtarmyz ghoy. «Abay - últtyng bas aqyny» dep Ahang jaryqtyq aitqanday, Abay ónip-ósken әulet - Qúnanbay әuleti de qazaqtyng aldynghy qatarly aqsýiek, býtin bir elge pana bolyp otyrghan qadirli әuletterining biregeyi bolatyn. Qúnanbay әuleti, sonyng ishinde Abay túqymdary da kenestik óktemdiktin, otarlyq kepting shyrmauynan shygha almady. Mәselen, Alashtyng úly kósemi Álihan Bókeyhanov so zamandarda qazaq qoghamyndaghy aldynghy qatarly әulettermen tikeley aralasyp, olargha jolbasshy bolyp, aqyl berip otyrdy. Óitkeni, eldi biriktirudin, tútas qoghamgha yqpal etuding negizgi tetigin әuletter atqaratynyn Álekeng kәnigi sayasatker retinde jetik bildi, jan-dýniyesimen týisindi. Múnyng syrtynda, tughan últy - qazaqqa qyzmet etuge degen sheksiz qúshtarlyq jetelep otyrghan Álihan Bókeyhanov Ázimhan Kenesarinmen, Shәngerey Bókeevpen aralasyp, Abaydyng aqyn inilerimen, úldarymen hat alysyp túrghanyn zertteushi-ghalymdarymyz san mәrte aityp kele jatyr. Ol әsirese, Kәkitaymen, Túraghúlmen jaqyn dos, pikirles, baghyttas boldy. Jazysqan hattary da bar. Sonday hattardyng birinde Kәkitay Álekene orystardyng kóship kelip jatqanyn, Jiydebaydaghy Qaynardy alatyn bolghandyghyn, otyryqshylyq túrmysqa ýgittep, Qarauyldan adam basyna 8 desyatinadan jer beretindigin aityp, búghan ne amal qylugha bolatynyn súrap hat jazady. Álekeng bolsa: «Qúnanbaydyng túqymyn qazaq tyndap ýirenip qalghan. Sender jer alyp, otyryqshy túrmysqa ótsender, onda býkil qazaq otyryqshy túrmysqa ótedi. Búl ýlken adasu bolady» dep qayyra jauap jazady. Búl - Álekenning Kәkitay ólgen kezde jazghan nekrologynda bayandalady. Álihan Bókeyhanov bastaghan Alash ziyalylary újymdastyrudyng qazaqty maldan aiyryp, ashtyqqa úshyratynyn aldyn-ala saraptap bilgendikten de Abay auylyna әlgindey sәlem joldaydy. Búl da bolsa, últ kósemining úly әuletke degen janashyrlyghynyng bir kórinisi deuge bolady.

Abay әuleti turaly sәl keyinirek toqtalayyq. Kenes ókimeti Álekennin, barlyq Alash ziyalylarynyng úrpaqtaryna ziyandyq jasady. Mәselen, Álihan Bókeyhanovtyng bir úl, bir qyzy boldy. 1925 jyldary Mәskeude myrzaqamaqta otyrghan Álihandy Shyghys jәne Ortalyq baspadaghy qyzmetterinen shygharyp jibergennen keyin, nәpaqasyz qalghan últ kósemine jasalghan qysastyqqa onyng balasy Sergey de úshyraydy. Yaghni, uniyversiytette oqityn Sergey Bókeyhanovqa stiypendiya berilmeydi. Sergeyding shyn aty - Óktay (Bókeyhanovtyng keyingi úrpaqtary orystanyp ketkendikten qate aityluy mýmkin, anyghynda «Ýgedey» boluy kәdik, búl turaly Gýlnәr Mirjaqypqyzynyng esteliginde «Semeyde Mirjaqyp pen Álihan bir ýide túrdy, Álekenning balasy - Ýgidey» dep jazylady - red.). Kuәlik boyynsha Sergey bolyp jazylyp ketken. Kezinde Jezqazghandy alghash ret kóterip, onda ýlken tabighy qor jatqanyn zerttegen osy Sergey Bókeyhanov edi. 1938 jyly Mәskeude KSRO Ghylym akademiyasynan «Bolishoy Djezkazgan» degen qalyng kitap shyqqan. Sodan keyin Jezqazghandy iygeruge qomaqty qarjy bólinip, alghashqy kelgen topqa basshylyq jasaghan Sergey bolatyn. 1937 jyly әkesi atylyp ketkennen keyin Sergeydi Qazaqstangha syidyrmay, quyp jibergen.

«Sergey qayghygha toly ómir sýrip, qaza boldy. Qalay qaytys bolghany belgisiz. Ol ýnemi elge qalay oralsam eken dep, Reseyding Qazaqstanmen shekaralas ónirlerinde kóship-qonyp jýrgen eken... Sergeyding bәibishesi Mәskeude qalghan. Sol bәibishesinen Evgeniy degen balasy bar. Evgeniy Sergeevich Bukeyhanov. Ol kisimen men 1992 jyly jýzdestim. 1994 jyly ýiinde boldym. Evgeniyden Petr degen bala bar. Jaqynda Sankt-Peterburgke barghanymda sol, asyldyng synyghy Petr Evgenievich Bókeyhanovtyng Reseyding Ishki ister ministrliginde qylmystyq isterdi tergeuge qatysty kandidattyq dissertasiya qorghaghanyn kórdim. Ol da ghylym qughan, kózi ashyq, kókiregi oyau jigitting biri», - degen edi osydan bir jyl búryn belgili ghalym Súltanhan Aqqúlúlymen әngimeleskenimizde.

«Halyq jauynyn» balasy ne istey alady? Qazaqstangha kele almay, shekarada sarsylyp, el jaqqa qaraghan Óktay-Sergeyding múnayly beynesi kóz aldynyzda suret bolyp, bir әulettin, bir últtyng qasiretinen habar bermey me?!... Ol da qonyr tirshilikpen ómirden ótti. Biraq, qazir Mәskeude túratyn Evgeniyding boyynda Álekenning qany әli de oinap túr deydi kózkórgender. Evgeniyding Áleken, qazaq ólkesi turaly orys tilinde jazghan ghajap ólenderi de bar eken.

Al, Álekenning qyzy Elizaveta Bókeyhanova ýlken ghalym bolghan. Medisina ghylymdarynyng doktory, Mәskeu memlekettik uniyversiytetining professory. Soghysqa qatysty. Ol kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Smaghúl Sәduaqasovtyng júbayy boldy. Al, Álekenning jiyeni bolyp keletin, Smaghúldyng kindiginen órgen jalghyz bala - Eskendir polk balasy retinde soghysta qaza tapty. Yaghni, Smaghúldyng ýrim-bútaghy qalghan joq.

Jalpy, búl barlyq Alash qayratkerlerining jәne olardyng úrpaqtary bastan keshken ortaq taghdyr desek bolady. Biz airyqsha qúrmetpen eske alatyn Alash ziyalysy, ghajap jazushy Jýsipbek Aymauytovtyng Bektúr atty balasy eki-ýsh jyl búryn Reseyden kelip, Almatydaghy qarttar ýiinde qaytys boldy. Sol Bektúr aqsaqal «Almaty Aqshamyna» súhbat bergen kezinde kommunaldyq pәterdi qajet etpeytinin, ózine tughan jerde topyraq búiyrsa qanaghat etetinin aitqan edi. Ol tilegi oryndaldy. Keyinirek, bajaylap qarasaq, Bektúr aqsaqal eng ýlken baqyt osy dep týigen boldy ma degen oy keledi. Óitkeni, buyny qatpaghan bala kezinen «halyq jauynyn» úrpaghy retinde kórmegen qúqayy qalmaghan ol sonau Sibirding batpaqtaryna batyp ólgen, kómusiz qalghan kóp tektining taghdyryn oilaghan shyghar. Tektiler túyaghynyng songhy sózi de tәubasymen taghylym kórsetip túratynyn kesh týisinetinimizdi aitamyn da...

Osy rette kórnekti aqyn Esenghaly Raushanovtyng «Qazaqy әngime» degen óleni eske týsedi.

«Men keshe «halyq jauynyn» balasy edim,

Betegeden biyik, jusannan alasa edim.

Ókpelese, bizdeyler ókpelesin,

Stalinge ne ókpeng bar, agha, senin.

Bizdey de gharip az ba eken,

Ókpe de me eken, naz ba eken?

«Belomorkanaldy» sen shektin,

Belomor kanaldy qazdy әkem.

Týtin de me eken, órt pe eken,

Bizdeyler әlde joq pa eken?

Aynalyp sahna, oryndar

Auysyp qalay ketti eken?

Ókinish pe eken, kek pe eken,

Bizdeyler әlde kóp pe eken?

Tisindi basyp sen jýrdin,

Tic jarmay saghan ótti әkem.

Tic jarmay ótti nelikten,

Oylanam býgin kelip men.

Ol ýshin ólik eding ghoy,

Kek alyp qaytsin ólikten.

Zamannyng jeli ókpek-ti,

Kómusiz qaldy kóp tekti.

«Halyqtyng jauy» - sary shal

«Halyq aman bolsyn» dep ketti.

Gharip pen ghasyr baghyna,

Siresken kók múz jaryla,

Aynalyp uaqyt sahnasy,

Auysty oryndar taghy da.

Qaytemiz naz dep, ókpe dep,

Ókpeden, agha, joq kómek.

Sahnadan týsip barasyn,

Jolyqsam dep em betpe-bet.

Jas úrpaq mynau - jana әlem,

Jalqy emes ekem, agha, men.

Úzaysyng ýnsiz sahnadan,

Úzaydy ýnsiz qara men.

Kókirekterdi ot qaryp,

Túramyz bizder toptanyp.

Qaytamyz sosyn bayaghy

Sahna jaqty betke alyp», - deydi Es-aghan.

Naghyz, stalindik-goloshekindik genosidting qazaq әuletine, tektilerine әkelgen taghdyry kórinis tapqan búl joldarda. Goloshekin demekshi, Sәbennin, Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebin» bala kezimizde kóbimiz oqydyq qoy. Úmytpasam, sonda Goloshekinning patsha әuletin jonggha qosqan ýlesi turaly әngimelenedi. Býginde orys halqy Reseydi ýsh ghasyrdan asa uaqyt biylegen Romanovtar әuletining týp-túqiyanymen ayausyz atylghany turaly týrli zertteuler jýrgizip, jan-jaqty taldau jasauda. Búl da bolsa orystyng óz qateligine ózi moyyn búryp, tarih aldyndaghy aqtandaqtaryn ashugha jasaghan qadamy, patsha әuletining aldyndaghy kinәsin moyyndauy der edik. Al, aq patshany kishkene hanzadalarymen qosyp óz qolymen atyp óltiruge qatysqan Goloshekin ýshin әuletti joi terrorlyq ústanymy qazaq syndy so kezdegi búratana halyqqa tipti de ozbyr kýiinde әser etti. Búl óz kezeginde Alash qayratkerlerimen qosa, olardyng tәrbiyesin kórgen kenestik biylik ishindegi Goloshekinning últtyq kózqarastaghy opponentterine de zardabyn tiygizip, olardyng sayasat sahnasynan tolyq shettetilip, qazaq qoghamynan týgeldey joyyluyna alyp keldi. HH ghasyr basyndaghy kenestik jýie qazaqty sayasiy-basqarushy jәne shygharmashyl elitasynyng eki birdey buynynan aiyrdy. Qazirgi qazaqtyng ruhany daghdarysy belgili dәrejede osyghan baylanysty. Týp-tamyry sonda jatyr. Yaghni, әuletterden jalghasyp kele jatqan últtyq-dәstýrlik sabaqtastyq ýzilip qaldy.

Qazaq qoghamynda ýlken mәrtebege ie әulet - Qúnanbay әuleti, sonyng ishinde Abaydan taraghan әulet ekenin jogharyda aittyq. Áytse de, úly hakimnen taraghan úrpaqqa da kenestik biylik óz qaqpanyn qúrdy. Mysaly, býginde kózi tiri, Almatyda túratyn Abaydyng shóberesi Ishaghy Jaghyparqyzy «Sanamda janghyrady beynelerin» degen taqyryppen «Júldyz» jurnalynda (1999 jyl, №7, 164-181 better) jariyalanghan esteliginde Abay әuletine jasalghan qiyanattardyng keybirin Maghauiyadan taraghan úrpaghy boyynsha aityp ótken.

«Maghauiya atamnyng bәibishesi - Dәmegóy Mýsirәliqyzy. ...Ájem Dәmegóy tentek kisi bolghan. Biraq ótirik aitqandy jek kóretin, jaghympazdyqty bilmeytin namysqoy, ne aitsa da betke aityp salatyn. Balalaryn, nemerelerin óz bauyryna basyp tәrbiyelep, oqytyp ósirgen. Sholaq belsendiler kele jatsa әjem bizdi toshalagha kirgizip, «dybystaryndy shygharmandar» dep tyghyp qoyatyn. Olar baylardyng ýiin tonap, qyzdaryn zorlap, oiyna kelgenin istep ketetin kórinedi. Ájem sodan qorqady eken», - dese, Maghauiyanyng túnghysh qyzy Uәsiylә turaly: «qazaq salty boyynsha Abay atam nemeresin ózi bauyryna salyp, 13 jasyna deyin «balam» dep ótken. Jiyrma segizinshi jyldardyng ayaghynda Qúnanbay qajy túqymyn bay-shonjarlar әuleti, ýstem tap ókili degen solaqay sayasatpen shalghaygha jer audarghan kezde Uәsila da kýieui Qaly Jaqypúlymen Qyrghyzstangha kóshiriledi. Sol jaqtan 1934 jyly Almatygha keledi. Múhtar Áuezovting kómegimen Uәsila Opera jәne balet teatrynyng janyndaghy artisterge kiyim tigetin sehqa tiginshi bolyp ornalasady», - dep jazady.

Uәsiylә Múhana «Abay jolyn» jazugha kóp derek bergen, «Abay» operasy men kinosynyng kiyimin tiguge qatysqan beldi úrpaqtarynyng biri. Ishaghy apamyz Abaydyng kenje úly Maghauiyadan tughan әkesi Jaghypargha el ishindegi «teksiz» sholaq belsendilerding kórsetken zәbirin bylay suretteydi: «1932-1933 jyldary Ubo-Forpost audanyna Shynghystaudan Sadyq Qasimanov bastaghan bosqyndar keldi. Túrghylyqty jerding basshylary әkeme olardy qarsy alyp, ornalastyru jóninde jauapty tapsyrma beredi. Ákem olardy monshagha týsirtip, ýstindegi shoqpyttaryn órtetip, taza kiyindirip, shash-tyrnaqtaryn aldyrady. Bәrin birtindep ýilerge ornalastyrady. Sadyq Qasimanov Ubo-Forpostqa kelgennen bastap әkemning ýstinen organgha (KGB) aryz jazyp, sonyna týse bastaydy: «Maghauiyaúly Jaghypar baydyng balasy, qashqyn. Shәkerimning inisi», - dep. Ondaghy aram oiy әkemdi júmystan shyghartyp, aidatu edi. Búl kezde әkem mektepte múghalim әri diyrektor bolatyn. Qasimanov әkemning ornyn qaraulyqpen tartyp alghysy keldi.

Organnyng adamdary әkemdi kýnde shaqyryp teksere bastady. Ákem qayghyryp, qorqyp jýrdi. Aqyry alty-aq kýn auyryp, baqigha attanyp kete bardy. «Jәkimdi qúday bizge qimady», - dep jylamaghan adam qalmady. Qasimanov armanyna jetip, әkemning ornyna qyzmetke túrdy. Almatyda túratyn Qasimanovtyng tuystarynan (Siyrbaeva Dәmetken, Bedelbaev Esimhan, jazushy Saghymbaev Tóleujan, onyng әieli Zura) estigenim - 1931-1932 jyldary Qasimanov ózining tuystaryn aidatyp jibergen. Olar ony «óte qyzghanshaq, arsyz adam» degen edi. Qasimanov ólgende Almatydaghy tuystary topyraq salugha barghan joq. «Men ólgende Túraghúl qyzdary Aqyshqa, Mәkenge habar aityndar», - dep ósiyettepti. Barsa, sol apalar ghana barghan bolar. Qasimanovtyng aram pighyldaryn Q.Múhamedhanúlynan da estigen edim», - deydi.

Ishaghy Jaghyparqyzy osy esteliginde Abaydyng úly Túraghúldyng da Qúnanbay siyaqty ataqty adamnyng nemeresi retinde 1928 jyly mal-mýlki tәrkilenip, Qyrghyzstan jaqqa jer audarylghanyn, Aqylbaydyng nemeresi Baghfur Álimqúlúlyn 1937 jyly NKVD ústap alyp ketkenin aitady. Búl - Qúnanbay әuleti kórgen qiyanattyng bir parasy ghana.

Býginde Ishaghy apamyz Almatydaghy Furmanov danghylynyng boyyndaghy ýiinde jalghyz ózi túrady. Osydan tórt jyl búryn ýiine eki-ýsh mәrte baryp, súhbat qúrghan bolatynbyz. Jogharyda aitylghan úrpaqtarynan ózge birsypyra Qúnanbay әuletining ýrim-bútaqtary ekinshi dýniyejýzilik soghysta qaza tapqanyn jetkizgen edi. Ózi de KSRO men imperialistik Japoniya arasynda bolghan Qiyr Shyghystaghy soghysta әue qorghanysynda maydanger bolghanyn aitqan. Jauynger apamyz sol súhbatta qazirgi Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhamed myrzanyng ózine kómektesip, zeynetaqy taghayyndaghanyn, hal-ahual súrap túratynyn aitqan edi. Múhannyng osy bir kóniline, asyl tekti әuletting songhy sarqynshaghyna degen alabóten qúrmetine ishtey yrzashylyq bildirgen edik sol sәtte. Áytse de, Abaydyng shóberesi qazaqtyng alaqanynda boluy tiyis qoy degen bir oy da mazalaydy. Mәselen, qazir Abaydan taraghan úrpaqtyng ishinde Daniyar esimdi jigit batys ólkede dep estiymiz. Mamandyghy múhittanushy bolsa kerek. Ony izdep jatqan jan joq. Qansha degenmen, Abay - qazaq aqyl-oyynyng baghyna berilgen ghalamat syy emes pe?!

Juyrda qolyma bir kezderi «Sosialistik Qazaqstanda» enbek etken publisist-qalamger Ghaysa Sarmurzinning «Ónege» atty esteligi týsti. Ghaysekeng Múhtar Áuezovting qamqorlyghyn kóp kórgen Abay auylynyng balasy. 1975 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan búl esteligi de Múhana arnalghan. Jalpy, osy jerde búl kitaptyng qolyma qalay týskenin aita keteyin.

Inim birde ýige bir qúshaq kitap kóterip keldi. Bir jamaghayynnyng ýiine kómek qoly bolyp barghan eken, ýy iyesi «qoqsyq» dep birtalay kitaptardy laqtyrghaly buyp-týimek bolady. Alyp qarasa, barlyghy 1960 - 1970 jyldary jaryq kórgen qazaqtyng klassikalyq әdebiyetining kil jauharlary. Sodan ol kitaptardy ýige alyp kelgen. Al, endi búl kitaptardyng ishinde әdebiyetting altyn kezenining shoqtyghy biyik tuyndylarymen birge әlgi estelik kitap ta jýr. Qolgha týse bermeytin kitap. Osy kezde eriksiz oilanasyn. Búl - keshegi kenestik kezendegi úrpaq pen onyng býgingi úrpaghynyng arasyndaghy tanym qayshylyghyn, taghy da býtindey әuletting ózgeriske úshyraghanynan habar bermey me?.. Jasyratyny joq, kenestik buyn kitappen tәrbiyelendi. Búl kitaptar ta keshe dýkenge kezekke túryp alynghan, so kezderde әdebiyetke inkәr úrpaqtyng bas almay oqyghan altyn qazynasy ghoy. Sol kitaptyng arqasynda ghana qazaq ózining qazaqtyghyn saqtap qaldy. Al, sol úrpaqtyng býgingi әuleti múny «qoqsyq» deydi. Sol arqyly ózining oi-sanasy qoqysqa ainalghanyn bilmeydi. Talay professor, qalamger, tipti basqa salalarda enbek etken aqsaqaldardyn, keshegi kenestik buynnyng ókilderining ýiinde boldym. Solardyng qay-qaysysynyng da kitap qory auyldyng kitaphanasymen shendese alady. Al, olardyng býgingi tehnogendi ortagha týsken úrpaghy erteng búl qazynany saqtay ala ma? Álde sol aqsaqaldardyng kózi ketken son, ghúmyr boyy jinaghan kitaptary jýk mәshiynesine tiyelip, qoqys alanynda paraqtary jelge saudyrlay ashylyp, shashylyp jata ma?!

«Elu jylda el jana» deydi ghoy. Biraq, búl janaru emes.

Álgi «svalkagha» ketip qala jazdaghan Ghaysa Sarmurzin aghamyzdyng esteligin bir demde oqyp shyqtym. Múhang turaly qanshama biz bile bermeytin tyng derekter, surettemeler berilgen.

Áulet degennen shyghady. 20 jasar Múhtardyng sýttey úiyp otyrghan shuaqty Abay auylyndaghy bedelin, jas ta bolsa bas bolghan oy biyigin Ghaysekeng bylay jazady: «1917 jyldyng jaz aiy. Bizding auyl biyl da Abay auyldaryna qanattasyp, Oiqúdyqta otyrghan-dy. Orazbaydyng Medeuining balasy Saniyazgha Túraghúldyng Aqysh degen qyzyn úzatqaly jatqan. Toy bolardan birer kýn búryn: «Enlik pen Kebek jayynda Múhtar jazghan piesa degen bir jana oiyn oinalady eken» degen habar estidik. Sol «piesa» degen oiyndy kóruge qúmartyp, birneshe bala tay-qúnanmen shapqylap sol auylgha kelgenbiz. Yshqyrymyz tolghan asyq. Reti kelse, aldynghy auyldaghy Jәkimmen oinap (Maghashtyng kishi balasy - Jaghypardy Jәkim deytinbiz), әneu-kýngi útqyzghan keneylerimizdi qaytaryp alu da oiymyzda bar. Sóitsek, oiynnyng kókesi - «piesa» eken», - dey kelip, Enlikting rólin - Áuezding Ahmeti, Matay shaldyng kempiri bolyp Jaghypar, Abyzy bolyp Izqayyldyng oinaghany turaly aitady.

«Ótkenge kóz jiberip qarasaq, sol bir oiyn qaranghy qazaq elinde, úlan-baytaq saharada Sholpan júldyzday jarq etken mәdeniyet shúghylasy eken ghoy», - deydi Ghaysa Sarmurzin óz esteliginde. Búl shyn mәninde Qúnanbay әuletining shashqan shúghylasy, әulettin, sonymen birge halyqtyng әli shyrghalangha týspegen beybit kezeni bolatyn. Búdan basqa da búl kitaptan alatyn jyly estelikter kóp. Onyng jýgin búl maqalamyz kótere almas.

Mineki, sol qazaq dalasyna shuaq shashqan shúghylaly, qasterli Shynghystau, Jiydebay syndy orystyng mәshhýr jazushysy Lev Tolstoydyng «Yasnaya Polyanasy» bar. Juyrda osy múrajay-qoryqtyng diyrektory, Tolstoydyng tikeley úrpaghy Vladimir Tolstoy «Izvestiyagha» súhbat berdi (№38, 4-nauryz, 2011). Vladimir búl súhbatynda Resey azamattaryn dvoryandyq (bekzattyq) bolmysqa tәrbiyeleu, Lev Tolstoydyng әulettik dәstýri men sabaqtaryn qoghamgha jetkizu joldaryn airyqsha sýisinip әngimeleydi.

Mәselen, «Yasnaya Polyanagha» bir kezderi amerikandyqtardyng qyzyghyp, million dollargha (qazirgi baghamen birneshe jýz million dollar) satuyn súraghanyn aitady. Alayda, Tolstoy ortalyghyn qúramyz degen búl úsynystan olar ýzildi-kesildi bas tartqan eken. Sirә, Tolstoydyng janyn orys qana týsinedi degen ústanym bolsa kerek. Tektilik degen de osy ghoy. Al, bizding Jiydebaydyng jeri osydan biraz jyl búryn әldekimderding qolyna ótip ketip, Abay hakimning songhy on jyl ghúmyry ótken qystaghynyng tura janynan qonaq ýy kóterilgeni janymyzdy jabyrqatqany esinizde shyghar. Yaghni, bizde әli de ruhany kókjiyegimizding baghamyn bile bermeytin shalaghaylyq bar. Sol kezde shyrqyraghan Tóken Ibragimovke («Abay» qoryq-múrajayyn 30 jyldan astam basqarghan ghalym) últtyq baspasóz ýn qosa almaghany este.

«Yasnaya Polyananyng arqasynda biz әulettik birligimizdi joghaltpay otyrmyz. Ár eki jyl sayyn osynda jinalamyz. Songhy ret múnda 130 adam boldy. Eger órt (byltyr Resey ormanynda bolghan órtti aityp otyr, - red.) bolmaghanda, 170 adam jiylatyn edi. Búl jer әlemning týkpir-týkpirine tarap ketken Lev Nikolaevichting ýlken әuletining besinshi, altynshy, jetinshi úrpaqtaryn jinap, basyn qosyp otyrady. Bizde tolstoylyqtardyng kýn sayyn bireuinin, keyde birnesheuining tughan kýni bolyp túrady», - deydi Vladimiyr.

Onyng aituynsha, әrqaysysynyng óz rettik nómiri bar eken. Eger múnday rettik nómir bolmaghan jaghdayda ol Lev Nikolaevichting tikeley úrpaghy sanatyna enbeydi. Tipti, olardyng ekinshi nekelerine deyin tәptishtelip jazylyp otyrady. Barlyq Tolstoylar elektrondy poshta, skayp siyaqty ghalamtordyng mýmkindikteri arqyly ýnemi habarlasyp otyrady. «Yasnaya Polyana» әkimshiligi olardyng tughan kýnderine qúttyqtaular joldap, otbasylyq janalyqtaryn bólisedi. Yaghni, qaysysy túrmysqa shyqty, otbasyn qúrdy, nәreste sýidi, qaysysy qatty nauqas, ómirden ótti, әuletting barlyq janalyghy, quanyshy da, qayghysy da osy ortalyqta tirkelip otyrady. Shetelderde túratyn jas Tolstoylardyng orys tilin, onyng tarihy men әdebiyetin ýirenuine de múrajay mýmkindik jasaydy.

«Búl sonday bir sýiispenshilik merekesi ispetti. Olardyng barlyghy bir-birine jaqsylyq jasaugha, Yasnaya Polyanagha qayyrymdy is etuge qúlshynyp túrady», - degen Vladimir búl ýrdisting reseylik aqsýiekter, Golisynder men Sheremetevter syndy әuletterge de ýlgi bolyp jatqanyn aitady. Kenestik kezende de dvoryandyq dәstýrlerdi, sonyng ishinde diny merekeler - Pasha, Rojdestvony atap ótip, aqsýiektik oiyndaryn úmytpaghan әulet býginde búl qúndylyqtardy besiktegi balasyna deyin ýiretip, qúlaghyna qúiyp jatyr.

Mamandyghy boyynsha jurnalist Vladimir Mәskeu men mansapty tastap, usadibagha kelgenine ókinbeytinin aitady. Búl - әke, ata, baba, eng aldymen Lev Tolstoy aldyndaghy jauapkershilik dep úghady.

«Adam úrpaghymen myng jasaydy» degen osy shyghar, bәlkim.

Ol әlbette Tolstoydyng býgingi arnagha syimaytynyn, ony týsinu әli de ýlken kenistikti qajet etetinin aita otyryp, onyng orys qoghamynda qayshylyqty pikir tudyrghan keybir әreketterine de salmaqty jauap beredi. Áriyne, bizding oiymyz onyng Tolstoy әuletining býgingi bet-bederi turaly aitqan sózderine ghana toqtalu bolatyn.

Orys qoghamy da býgingi qazaq qoghamy siyaqty ózining bir kezdegi últtyq dәstýrlerine janúshyra qayta oralugha tyrysyp baghatyny bayqalady. Óitkeni, kommunistik jýie búl últqa óktemdik psihologiyany sinirgenimen, óz dәstýrining betperdesin sypyryp, óz qolymen alqymdauyna jol berdi.

Bir kezderi fransuz mәdeniyetine әbden eliktep-solyqtaghan orys qoghamynyng betimen ketken bay-shonjarlaryn Lev Tolstoy jaryqtyq qúdiretti әdebiyetpen, orys tilining jәne dәstýrining kýshimen tughan júrtyna qaytaryp alghan edi. Býgin de ghalamdyq aqparattyq tasqynnyng ótinde qalghan orystyng jas buynyn orystyq dәstýrge oraltuda kómekke sol Tolstoydyng ruhy qayta kelude.

Yaghni, biz jogharyda әngime qylghan әulettik irgetastardy qaytadan ornyqtyru, onyng ótken-ketken uaqyttar kóshining qomynda qalghan qúndylyqtaryn, shashylyp ketken, teperish kórip, tektiligin joghaltqan jauharlardy júqanalap bolsa da jinauymyz kerek eken.

Orystar sheber ghoy. Taghy da sol «Izvestiya» úly múratqa júmys istep jatyr. Ótkende búl basylym bir sandarynda tútasymen «Ákeler men babalar» («Otsy y dedy») aidarymen jýieli materialdar legin basty. Sonyng ishinde Sofiya Shirokova esimdi qyz kýmisten jasalghan bir qant salghyshtyng tarihyn jazypty. Qant salatyn ydys jýzim japyraghy bederlengen qysqashymen jәne qaqpaghymen birge әjesining as ýiinde túr eken. Búl jәdiger әjesine sheshesi Leya Isaakovadan kezdeysoq jaghdayda qalghan. Olar әkesi Isaak Shpilireynning barlaushy boluyna baylanysty Amerikagha emigrasiyagha ketpek bolady. Osy kezde sheshesi býkil dýniye-mýlkin Germaniyagha jiberedi, sol jerden әri qaray Amerikagha aspaq bolghan. Alayda, sol kezende birinshi dýnijýzilik soghys bastalyp, shet elge shyghugha mýmkindik bolmay qalady. Ýlken úldary David psiholog mamany retinde Shpilireynning ataqty barlau tobyna kiredi. Ákeli-balaly ekeui 1935 jyly repressiyagha úshyraydy. Tútqyngha aludyng basty sebebi, әskeriyler arasynda Davidting jýrgizgen әleumettik saualnamasy eken. Ol derevnyadan shyqqan soldattar arasynda «Lenin degenimiz kim?» degen saualnama jýrgizgen. Súraqqa qaytarylghan týrli jauaptar onyng taghdyryn qiyndatyp jibergen. Nәtiyjesinde, 1937 jyly Shpilireyn atylyp, David lagerge jiberiledi. Ýnemi baqylauda jýrgen ol sonynda ózine ózi qol júmsaghan eken. Al, Leya túrmysqa shyqqan. Sonda Amerikagha tek olardyng anasy men kenje úly Filipp qana ketken ghoy. Bir tanghalarlyghy, Germaniyagha baghyt alghan auqatty әuletting dýniye-mýlki san jyldaghan uaqyt boyy óz iyelerin kýtip jatqan eken. Osy mýlikten keshegining kózi bolyp kýmis qant salghysh ydys qalghan. Mәsele, ydysta emes, adamdardyn, әuletting taghdyrynda bolyp túr ghoy.

Jogharyda Abaydyn, Tolstoydyn, Álihannyng úrpaqtary turaly tekke aitqanymyz joq. Olar últqa ústyn bolghan úldar. Olar - últtyng temirqazyghy. Sondyqtan da, biz әulettik dәstýrdi úlyqtaudy, tazalyq genofondyn qalyptastyrudy qayta qalypqa keltirgenimiz jón.

El bolamyz desek...

«Almaty Aqshamy», №35-36, 19-nshy nauryz