Qazaq jastarynyng 22 nauryzda 1921 jyly shyqqan alghashqy gazetin Týrkistan kommunistik jastar odaghy Ortalyq komiytetining jas mýshesi Ghany Múratbay «Jas Alash» atapty. Sol kezdegi Alash iydeyasynyng qanshalyqty manyzdy  әri ózekti ekenin osydan da angharugha bolady! Komsomoldyng belsendisi bola túra, bar-joghy 23 jas ghúmyr keshken Ghany atamyz qyzyl qyrghynnyng qylyshynan taysalmastan, sol kezdegi agha úrpaqtyng bet alghan sayasy baghytyn ústanghany kezdeysoq  pa?! Atalmysh gazetting qazaqtyng bir mәdeniy-ruhany kindigi sanalghan Tashkentte jaryq kórui  sol kezdegi tarihy qúbylys edi. Búl gazetting basynda jalyndaghan jas Ghany túrghan. Alayda, oghan belgili memleket qayratkerleri Nәzir Tóreqúl men Súltanbek Qojan jәrdemdesip, ruhany dem bergen. Belgili jazushy Sherhan Múrtaza  aghamyz  Ghanidyng jastyq quaty kemeline kele bastaghanda óz jalynynan ózi janyp ketkendey, ómirden tym erte ketkendigin jazady. Ghany atamyzdyng sýiegi Mәskeudegi Vagankov ziratynda...

Alayda, HH ghasyrdaghy jas qazaqtardyng jurnalistik óneriyeti «Jas alashtan» emes, 1918 jylghy 30 shilde men 1919 jylghy 3 aqpan aralyghynda 22 nómiri Qyzyljar qalasynda shyqqan «Jas azamat» gazetinen bastalady. Búl gazetke demeu bolghan Alashorda ýkimeti bolatyn jәne redaktory Qoshke Kemenger edi.

Qazaq jastarynyng 22 nauryzda 1921 jyly shyqqan alghashqy gazetin Týrkistan kommunistik jastar odaghy Ortalyq komiytetining jas mýshesi Ghany Múratbay «Jas Alash» atapty. Sol kezdegi Alash iydeyasynyng qanshalyqty manyzdy  әri ózekti ekenin osydan da angharugha bolady! Komsomoldyng belsendisi bola túra, bar-joghy 23 jas ghúmyr keshken Ghany atamyz qyzyl qyrghynnyng qylyshynan taysalmastan, sol kezdegi agha úrpaqtyng bet alghan sayasy baghytyn ústanghany kezdeysoq  pa?! Atalmysh gazetting qazaqtyng bir mәdeniy-ruhany kindigi sanalghan Tashkentte jaryq kórui  sol kezdegi tarihy qúbylys edi. Búl gazetting basynda jalyndaghan jas Ghany túrghan. Alayda, oghan belgili memleket qayratkerleri Nәzir Tóreqúl men Súltanbek Qojan jәrdemdesip, ruhany dem bergen. Belgili jazushy Sherhan Múrtaza  aghamyz  Ghanidyng jastyq quaty kemeline kele bastaghanda óz jalynynan ózi janyp ketkendey, ómirden tym erte ketkendigin jazady. Ghany atamyzdyng sýiegi Mәskeudegi Vagankov ziratynda...

Alayda, HH ghasyrdaghy jas qazaqtardyng jurnalistik óneriyeti «Jas alashtan» emes, 1918 jylghy 30 shilde men 1919 jylghy 3 aqpan aralyghynda 22 nómiri Qyzyljar qalasynda shyqqan «Jas azamat» gazetinen bastalady. Búl gazetke demeu bolghan Alashorda ýkimeti bolatyn jәne redaktory Qoshke Kemenger edi.

Atalmysh gazetti zerttegen Dihan Qamzabekúly ( «Ana tili», № 14, 1993 j.) «Jas azamat»  gazetining alghashqy qoghamdyq-sayasy sózparaq ekenin jәne onyng últ-azattyq pen otarlyq ezgige qarsy últtyng ýni bolghandyghyn atap ótse,

Tarihshylar Saghymbay Qozybaev pen Qyryqbay Aldabergenov («Qazaq әdebiyeti», 16 nauryz 2001j.) «Jas alash» gazetining «Jas azamattyn» ýnin jana jaghdaygha beyimdelip jalghastyrghan qazaq jastarynyng gazeti ekendigin  jazady.

«Alash» qozghalysyna  (1919 - 1920 j.j.) Kenes ókimeti tarapynan raqymshylyq berilgenimen, sol ókimet «Jas alashty» japtyryp tynghan. 1922 jylghy 1 qyrkýiekten bastap, ol «Jas qayrat» atauymen Ortalyq Aziya burosy men Týrksitan jastar komiytetining organy retinde shygha bastaghan.Onyng redaktory búl kezde Erghaly Aldonghar edi. Búl gazet keyinnen, 1924 jyly jurnalgha ainalghan.

Áriyne, jas alashtardyng basty gazeti qyzyl imperiyagha ainalghan Kenes biyligining qyspaghyna shydamady, atauy «Leninshil jasqa» ainaldy. Óz atauyn 1991 jylghy Kenes imperiyasyn tenseltken tamyz búlghaghynan keyin ile-shala, tәuelsizdikke qoljeter qarsanda ghana qazaq jastarynyng gazeti últtyq baghytqa den qoyyp, ayauly «Jas alash» atauyn qaytarghany belgili.

«Abay-aqparat»

Rysbek Sәrsenbayúly. Toqsannyng tolghauy

Mәrtebeli oqyrman! Aldymen, Nauryz merekesi qútty bolsyn! Qantardy qúlaghynan sýirep әkelgen Qoyan jylynyz endi keldi. Qaljasyna qarap týnildirmeytin qondy da, ondy jylgha ainalsyn, layym! Kedeylengen kóp qazaqtyng ózgeler auzynan jyryp әketken nesibesi ózine qaytsyn. Jylamaghan júrtqa qyruar qazyna baylyqtyng júghynyn da qimaydy. Jylaghan emes-au, auzy-basy maylanyp, kózi sheldengen, biylikten - baylyq, baylyqtan - biylik jasap, elin etekke ysyrghandardyng dәl ózin jylatu kerek.

Qoldan jasamaq bolghan "qa­zaqstandyq últ" doktrinasy qúr­dymgha qúlady. Qysyq kóz kór­shiler dәmelengen baytaq jerding bir púshpaghyn jalgha ústata salmaq әreketining qazir­she joly kesildi. Ýy ishinen ýy tikkisi keletinderding separa­tistik pighyldary mansúqtaldy. Milliardtardy iyemdengender­ding asta-tók baylyghy atasynan qalghan múrasy emes ekeni әshke­relendi. Elde sayasy ózgeris jasaugha qúlyqsyz, biylikti mәngilik enshisi sanaytyn bir kisining shynayy bet-beynesi aishyqtaldy. Aynalasy ainadaghyday kórsetildi. Bir partiyadan qúralghan mәjilisshiler men senatshylardyng syqpyty saraptaldy. Ziyandy ziyalylardyng úyatty әreketteri synaldy. Qyryq jyl qytay týrmesin kórgen qaytpas, qaysar jazushymyz Qajyghúmar qariyany ózi armandaghan tughan jerge oraltudyng qamyn kýittedik. Jana­ózendik ereuilshilerding janynan tabyldyq. Otarlyq odaqqa keri oraltar qauipti aittyq - Ke­dendik odaqtyng týbinde tiygizer zalalynan saqtandyrdyq... Tek songhy jyldardaghy "Jas Alashtyn" tyndyrghan sharuasynyng bir parasy osynday. Al onyng 90 jyldyq tabysyn tegis tarazylaugha arnayy 90 nómirlik gazet kerek bolar.

Tulaqtay silkilengen, әr qa­ghystyrghan sayyn qúqyghynyzdy seldiretken Ata Zannyng hali mýshkildenip barady. Odan bas­qa zandardyng da shekesi shyl­qymaghan. Biy­lik­ti basy bý­tin iyemdenip, astyna basyp alghandardyn, alpauyttar men shetel­dik­terding mýddesine qúldyq úrghyzatyn zan-zakonderding dәureni jýrip túr. Qarapayym azamattyng aqy­syn ayaq astyna tastaghan, demokratiya qúndylyqtaryn tәrk etken boyama zamannyng týri jaman. Qoghamdy azghyndatqan dert ushyghyp barady. Syrty súlu siyaqty, biraq ishi merez, shirikke ainala bastaghan. Momyn júrtty aldau-arbau, eldin, memlekettin, últtyng múratyn satyp ketu, ýdegen ekijýzdilik, kópe-kórneu jaghympazdyq, paydakýnem jaltaq-jantyqtyq, toyyp bitpes jemqorlyq, maqtan qughan danghoylyq - jeti aghayyndy júttyng naq ózi. Búlardan arylmasaq, elu elding qatary túrmaq, jýz elu elding sony bolamyz, júrtta qalamyz.

Halyqtyng qamyn jegen, arys­tardy atqyzghan, abaqtygha qamatqan, qughyndaghan, kelis­pey­tinder­ding tilin kespekke, bas kótertpey tepkilemekke әdet­tengen memleketten ne qayyr, ne ýmit?!

Mine, osynyng bәri "Jas Alashtyn" jәne " jasalashtyqtardyn" - myng san oqyrman men jýzdegen avtorlardyng - aqyn, jazushylardyn, jurnalister­din, kópshilikting kóteretin taqyryby. Memleketti, tәuelsizdikti nyghaytu qoghamdyq sanany ser­piltu arqyly iske aspaq. Óz memleketin óz últynyng atymen atay almaghan "stan-dyqtardan" shynayy Qazaq Respublikasynyng erkin oily, azat, isker de qabiletti, otanshyl azamatyn shygharu - siz ben bizding paryzymyz. Elge ie bolar últ kerek. Ol - sensin, Qazaq qauymy! Ózge aghayyndar - tuysymyz, otandasymyz, olardy óz tóniregimizge úiystyramyz. Bizding maqsatymyz aiqyn - biz jenemiz!

Toqsan jyldyq ortaq toyymyzben barshanyzdy qúttyqtaymyz! "Leninshil jastyn" - "Jas Alashtyn" ótken kezendegi tarihynda sýringen, sýrindirgen sәtteri úshyrasty. Biz býgin, "jasalashtyqtar" stalindik súrqay zamandaghy qughyn-sýr­ginde gazet betinde orynsyz aiyptalghan Alash ardaqtylarynan jәne olardyng úrpaqtarynan tize býgip, keshirim súraymyz! Kommunistik iydeologiyanyn, komsomoldyq belsendilik­ting jeligimen dinimizden bezinu­ge, últtyq salt-dәstýrimizden jerinuge ýndegen keybir maqalalardyng jariyalanghany ýshin keshirim súraymyz! Búl ótkenning auyr jýgin moynynan týsiru, aqtalu, tazaru, janaru ýshin kerek.

Toqsannyng tolghauyn osynday sarynda jazghandy jón kórdik. Halayyq bergen baghany, aitqan pikirler men tilekterdi osy nómirden oqyp, tanysasyzdar.

Rysbek Sәrsenbayúly, «Jas Alash» gazetining bas redaktory

Ámirhan Mendeke. «Jas Alash» amanatqa qiyanat ete almaydy

Talantty aqynymyz, kezinde «Jas Alashta» qyzmet etken Serik TÚRGhYNBEKÚLYNYNG mynaday óleni bar:

Ótken kýnnen jinaymyn kýnde derek,

Oy da kerek ol ýshin, til de kerek.

Halqym mening baqytsyz bolsa eger,

Mening baqytty bolghanym, kimge kerek?!

Qasqyr da emes búl zaman týlki de emes.

Adaldyqty, aqtyqty kim tilemes.

Halqym mening - baqytty bolsa eger,

Mening baqytsyz boluym mýmkin emes!

Shynynda da, qazaq halqy týrli kesir-kedergilerge úshyrap, baqytsyzdyqqa dushar bolyp jatsa, bizding baqytty hәm shat-shadyman, qayghysyz hәm uayym-múnsyz jýrgenimiz kimge kerek?

1922 jyly ýlken asharshylyq boldy (Osy asharshylyq jóninde, nege ekeni belgisiz, bizdin tarihshylarymyz kóp aita bermeydi). Sol kezde Jýsipbek Aymauytov qazaq jazushylaryna ýndeu tastady: "Qazaq qyrylyp jatqanda kabiynetterine tyghylyp ap, qalay ghana ólen, әngime, roman jazasyndar?! Qay betterinmen jazasyndar?! Qazaq qyrylyp qalsa, olaryndy kim oqidy?.. Qaneki, kabiynette qamalyp otyrmay, el-elge, jer-jerge shyghayyq, asharshylyq bauday týsirip jatqan bauyrlarymyzgha jәrdem qolymyzdy sozayyq!.."

1931 jyly Jalau Mynbaev­tyng qasqaya qarsy túryp F.IY.Goloshekinge "Eger joghary oqu oryndary qazaqsha oqytpasa, onda onday oqu oryndarynyng qazaqqa da keregi joq!" degeni de belgili. Úzyn sózding qysqasy, "Qazaq halqy baqytsyz bolsa, men de baqytsyzbyn! Qazaq halqy baqytty bolsa, men de baqyttymyn!" degen, ózin qazaq halqynan bólip-jarmay, últpen tamyrlasyp, kindiktesip, balqyghan qorghasynsha bite qaynasyp ketken qasqalar men jaysandar tarihymyzda az bolmaghan. Bir maqtan tútatynymyz, toqsan jyldyq tarihy bar "Jas Alash" osynday jaqsylar men jaysandardyng ordasy, ortalyghy bolghan. "Jas Alashta" qyzmet etken Smaghúl Saduaqasúly, Iliyas Jansýgirov, Beysenbay Kenjebaev jәne ózge de qazaq ziyalylary últtyng maqsat-mýddesin ózinen keyingilerge amanat etip ketti.

Búl amanatqa keyingiler de shamalarynyng kelgeninshe qiyanat jasamaugha tyrysty. Ásirese, gazetti Sherhan Múrtaza, Seydahmet Berdiqúlov syndy kórnekti túlghalar basqarghan kezde basylym últtyng mýddesi men maqsatyn týgendeuge bel sheshe kiristi.

Endi mynaday salystyru jasayyqshy. Qazir qazaq tili qanday kýide? Jasyratyn týk joq, qazaq tili qazir ýlken baqytsyzdyqqa dushar bolyp otyr (Eger osy betimen kete beretin bolsa, onda qazaq tili de HH ghasyrdyng ayaghy men HHI ghasyrdyng basynda joyylyp tynghan chuvash tilining ayaghyn qúshady). Qazaq tili baqytsyzdyqqa dushar bolyp otyrghanda, biz ózimizdi baqyttymyz dep qalay aita alamyz?

Dәl qazir Qazaqstandaghy orys mektepterinde oqyp jýrgen oqushylardyng 70 payyzdan astamy - qazaqtyng balalary. Biz ertengi kýni qazaqtyng últtyq qúndylyqtarynyng kýl-talqanyn shygharatyn "bolashaq kadrlardy" osylay dayarlap jatyrmyz. Búl ne? Baqyt pa, baqytsyzdyq pa? Áriyne, baqytsyzdyq.

HHI ghasyrdyng da 11 jyly ótip ketipti, bizge, qazaqqa ne berdi osy jyldar? Aleksandr Mashkevichti, Patoh Shodiyevti, Alidjan Ibragimovty, Rahat Áliyevti, Viktor Hrapunovty... Búl baqyt pa, baqytsyzdyq pa? Baqytsyzdyq, әriyne...

"Jas Alashtyn" qazirgi kýni ózge basylymdardan góri dausynyn ashyraq, qattyraq shyghatyny da osydan. Óitkeni Alash azamattarynyn, qazaqtyng jaqsylary men jaysandarynyng amanatyna qiyanat etuge bolmaydy!

Qiyanat etsek she? Onda qúrdymgha kettik...

Sherhan Múrtaza. Búl basylymda talay zamannyng belgisi bar

«Jas Alashtyn» 90 jyldyq mereytoyy elimizde ýlken oqigha­larmen túspa-tús kelip túr. Aldaghy preziydent saylauynda mәsele onynan sheshilsin. 90 jyldyng ishinde búl basylym talay belesterden ótti. Búl basylymda talay zamannyng belgisi bar. Mandayyma osy gazetke basshy boludy jazghan eken. Sol Kenestik zamannyng ózinde "Leninshil jasta" últtyng ruhyn kóteretin, últtyng mýddesin kózdeytin, ótken tarihymyzdan syr shertetin, aqiqatyn aitatyn maqalalardy әlsin-әlsin astarlap berip qoyatynbyz. Qazir de "Jas Alashty" jii oqyp túramyn. Jalpy, búl gazetti qazaq ziyalylarynyng bәri oqidy ghoy. Jasyratyny joq, "Jas Alash" kóp gazetterding ishinde eng kóp, eng tәuir oqylatyn gazet. Sondaghy bayqaytynym, "Jas Alash" últtyng mәselesi, últtyng mýddesi dese ishken asyn jerge qoyady. Qashan kórsen, qazaqtyng tuyn biyik ústap, últ, til, din, jer mәselesin talmay talqylap, últtyng shyn janashyry bolyp keledi. Óz últyn sýie bilgen, óz últynyng sýiiktisine ainala bilgen gazetting ómiri úzaq bolady. "Jas Alashtyn" býgingi toyy keler jýzjyldyqqa, keler mynjyldyqqa jalghasa bersin. Ómir jasy úzaq bolsyn. Ótken kýnning bәri tariyh. Qazirgi "Jas Alash", búrynghy "Leninshil jas" gazetinde júmys istegen kezderimdi әli kýnge saghynyshpen eske alamyn. Men 1963 jyldyng kýzinde, úmytpasam, qyrkýiek aiynyng ishinde bas redaktor bolyp taghayyndaldym. Ol kezde "Sosialistik Qazaqstan" gazetin­de qatardaghy әdeby qyzmetker bolyp enbek etip jýrgenmin. "Leniyn­shil jastyn" bas redaktory Ábdi­sattar Bóldekbaev degen azamat Qaraghandy oblysynyng gazetine basshy bolyp auysyp ketti. Sol kezdegi Qazaqstan komsomoly Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy Ózbekәli Jәnibekov "Leninshil jasqa" jaqsy bir redaktor tabyndar" degen eken, nege ekenin qaydam, tandau maghan týsti. Shynymdy aitsam, "Leninshil jasqa" basshy bop baru sol joly bas redaktordyng orynbasary Teliman Janúzaqovtyng kezegi edi, biraq, onyng densaulyghy jaramady. Jýregi auyratyn. Sonymen Ózbekәli Jәnibekovting qabyldauynda boldym. Kabiynetine kirsem, bir qaghazdargha qol qoyyp otyr eken. Basyn bir kóterip qarady da, basqa lәm-mim dep ýndemedi. Álden keyin baryp aldyndaghy qaghazdaryn jinap, bir papkige rettep saldy. Sosyn ornynan túryp, jaqynyraq keldi de, mening qolymdy alyp "Leniyn­shil jastyn" bas redaktorlyghyn Odaqtyq komsomol komiyteti beki­tedi, siz býgin Mәskeuge jýrip ketuiniz kerek, qazir qasynyzgha bir jigitti beremin, sol jolgha biylet alugha kómektesedi. Sau bolynyz" dedi. Ángimelesetin shyghar, súraqtar qoyatyn shyghar, oghan jauap bere alamyn ba, bolashaq bas redaktordyng jauabyna kónilderi tola ma, joq pa dep birshama tolqyp, ishtey dayyndalyp kelgen basym, Jәni­bekovting búl asyghystyghyna tanghaldym. Tura bir meni búrynnan tanityn adam qúsap, qamqor dauyspen sóiledi. Shamasy, meni osy qyzmetke úsynghan adamdar mening maqtauymdy jetkizip qoyghan ghoy, onyng ýstine Jәnibekov te mening jaz­ghandarymnan habary bar bolsa kerek dep oiladym.

Sonymen Mәskeuge baryp bas redaktorlyqqa bekip keldim. "Leninshil jastyn" bas redaktory retinde júmysymdy aimaqtardan tilshi tartudan bastadym. Qazaqstannyng Batys, Ontýstik, Ortalyq oblystarynan tilshi tabu qiyn bolmady. Sol jyldary Fariza Ongharsynova, Múhtar Shahanov, Aqseleu Seydimbekov sekildi qalamy qarymdy tilshilerdi "Leninshil jasqa" tarttyq. Biraq Shyghys jaqtan tilshi tabu әjeptәuir úzaqqa sozyldy. Ol kezde redaksiyagha hat kóp keledi. Sol hattardy qarap otyrsam, Shyghys Qazaqstan oblysynan jazghan bir avtordyng maqalasy әp-әjeptәuir, oilary naq, sózderi myq. Sonyna qarasam, "Oralhan Bókeev" dep qol qoyypty. Dereu Qatonqaraghaygha ózimning orynbasarymdy jiberip, Oralhandy aldyrttym. Alghash kórgen kezde Oralhan ór minezdi, túmsyghyn kókke kótergen kókirekteu jigit siyaqty kóringen. Joq, keyin әngimelese kele kishipeyil, aqjarqyn jigit ekenin anghardym. Sonymen osy tilshiler "Leninshil jastyn" kórigin odan beter qyzdyryp, jalyndatyp ala jóneldi.

"Leninshil jas" - "Jas Alash" gazetin "kadrlar ústahanasy" dep beker aitpaghan ghoy. Qazaqtyng nebir jaysandary, qalamgerleri osy gazetten qanat qaghyp úshty. Sol ýrdis әli kýnge jalghasyp keledi. Gazet mәngilik, al, jas úrpaq kezen-kezenimen qyzmet atqaryp, auysyp jatady. Layym, "Jas Alashtyn" osy ýrdisi ýzilmey, talay talanttyng túsauyn kese bersin! Enbektering jemisti bolsyn!

Sherhan Múrtaza, Qazaqstannyng halyq jazushysy, "Leninshil jas" gazetining 1963-1970 jyldardaghy bas redaktory

«Jas Alash» gazeti