Elimizding soltýstiginde júmysqa túrghysy keletin ontýstik túrghyndarynyng sany jyl sanap artyp keledi. 2018 jyly rekordty kórsetkishke jetui mýmkin. Osyghan oray 2015 jyldan beri qolgha alynghan Kýngey júrtyn teriskeyge aldyrtyp, sondaghy tirshilik qazanyn qaynatudy kózdegen Ontýstikten Soltýstikke qonys audaru jobasy elimizding ontýstigi men soltýstigining halyq sany tepe-tendigin qalyptastyrugha mýmkindik turdyratyn biregey baghdarlama ekeni sózsiz.

Búl jobanyng basty maqsaty ontýstik ónirlerde halyq sany tez ósip, enbekke jaramdy adamdardyng júmys tabuy qiyngha soghatyn, al soltýstik ónirlerde júmys kýshi jetispeytin jaghdaydy jónge salu. Qazaqstannyng soltýstik ónirlerinde kadr tapshylyghy sezilu sebebi halyqtyng ózge jaqqa qonys audaruy saldarynan bolsa kerek. Al ózge jaqqa ketken sol mamandardyng ornyn ontýstik túrghyndary basuy mýmkin.
Qazaqstan statistikalyq komiytetining derekterine jýginsek, 90-shy jyldardyng ortasynan 2000 jyldardyng basyna deyin elden kóship ketushiler sany syrttan kelgender sanynan әldeqayda kóp bolatyn. Jalpy, tәuelsizdik alghannan keyingi on eki jyl ishinde Qazaqstan halqynyng syrtqa aghylu qarqyny tolastamady: 1991-2003 jyldar aralyghynda el aumaghynan 2,7 million adam shetel asqan. Tek 2004 jyldan bastap qana immigrasiya kórsetkishi emigranttar sanynan asty. Múnyng ózi jaqsylyqqa jorugha tatityn janalyq edi. 2011 jylgha deyin jyl sayyn Qazaqstangha 110 myng adam qonys audarghan. Tek songhy bes-alty jylda syrtqa ketushiler qatary qaytadan arta týsti. Ásirese, songhy bir jylda orys últy ókilderining kóship ketu kórsetkishi kýrt ósken kórinedi.

1991-2004 jyldar aralyghyndaghy halyq migrasiyasynyng ózgeris dinamikasyn qarasaq, emigrasiyagha ketkenderding 91 payyzy kórshiles memleketterge, 9 payyzy alys shetelge qonys audarghan. Sonday-aq, osy aralyqta Qazaqstangha kóship kelgenderding basym bóligi, yaghny 70,9 payyzy kórshi elderding azamattary bolsa, 29,1 payyzy alys elderding túrghyndary edi.

Jurnalist G.Omardyng jazuynsha, byltyr jýrgizilgen sosiologiyalyq zertteuler el túrghyndary arasynda, әsirese, jastar arasynda migrasiyalyq kónil-kýiding qúbylyp túrghanynan habar beredi. Yaghni, qazirgi jastar jaqsy qyzmet, jayly túrmys tabu ýshin auyl ne audannyng aumaghynan shyghudan qaymyqpaydy, tipti shekara asyp, bóten elge barugha dayyn. Eki qolgha bir kýrek izdegen jas mamandar jana qonys izdep, oryndarynan jenil kóteriletin boldy. El ishi bylay túrsyn, alys shetelderge, onyng ishinde Ontýstik Koreyagha, AQSh-qa, tipti, alys Avstraliyagha enbek migranty retinde buynyp-týiinip, otbasymen saparlatqandardyng qatary kóbeyip keledi.

Mysaly, 2017 jyly Qazaqstannan 37 704 adam syrtqa ketken. Al elge kóship kelgender sany – 16 081. Shetelge qonys audarghandar arasynda Qaraghandy, Shyghys Qazaqstan, Qostanay oblystarynyng halqy kósh bastap túr.  Negizgi baghyt – Resey. Álbette, emigrasiyagha ketkender ishinde soltýstik aimaqtardan tarihy otanyna oralugha sheshim qabyldaghandar da, oqugha attanghandar da, nәpaqa izdep, enbek migranty esebinde shekara asqandar da bar. Osy aralyqta ishki migrasiyanyng kórsetkishi – 74 780 adam. Bir ghajaby, el aumaghyn tastap ketushiler arasynda ontýstik túrghyndary óte az eken.

Ishki migrasiyagha qatysty statistikalyq derekter 1991 jyly 166 739 adamnyng bir oblystan ekinshi oblysqa qonys audarghanyn bayandaydy. Odan keyingi on jylda el ishindegi migrasiya qarqyny kýrt tómen týsti. Búl kezeng el ekonomikasynyng daghdarystan teperish kórgen auyr jyldar bolghany belgili. Degenmen halyqty ontýstikten soltýstik aimaqtargha qaray qonystandyrudy kózdegen memlekettik baghdarlama qabyldanghaly ishki migrasiya qaytadan serpin aldy, oblysaralyq kóshi-qon qarqyny óse týsti. Rasynda, songhy jyldary el ishinde әri-beri qozghalys kóp. Mamandar el ishindegi ishki migrasiyanyng qarqyn aluyn ekonomikanyng damuy ýshin iygi nyshangha balaydy.

Key derekterge qaraghanda, Qazaqstandaghy ishki migrasiyanyng qarqyny 5 payyz shamasynda, al Batys elderinde búl kórsetkish 20 payyzdan asady. Yaghni, el ishindegi barys-kelis kóbeygen sayyn últtyq ekonomikanyng boyyna qan jýgiredi degen sóz.

Halyq ósimine aitarlyqtay ýles qosyp túrghan eki oblys pen bir qala: Týrkistan oblysy, Almaty oblysy jәne Almaty qalasy. Áytkenmen, Almaty men Astananyng ósimi tek tabighy emes, oghan ishki migrasiyanyng әseri bar ekenin eskeru kerek. Elding eki bas qalasy – arman qughan, bilim qughan, qyzmet qughan jastardyng jan-jaqtan aghylyp, jana túraq eter mekeni.

Al Qaraghandy, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan oblystarynda demografiyalyq ósim joqtyng qasy. Onyng ýstine, búl aimaqtarda auyldyq jerdegi halyq sany kemip barady. Jalpy, qazir halyqtyng jartysyna juyghy, naqtyraq aitqanda, 47,6 payyzy ontýstiktegi bes oblysta ómir sýrip jatyr. Songhy on shaqty jyldan beri qalyptasqan jaghday osy: 2000 jyldary ontýstiktegi halyq sany respublika túrghyndarynyng 42,1 payyzyn qúraytyn. Osy eki kórsetkishting ózi eldegi demografiyalyq kartanyng birkelki emestigin anghartady.

Sondyqtan halyqty qonystandyru isin retteude ontýstikten soltýstik aimaqtargha kóshudi yntalandyrugha baghyttalghan memlekettik sayasattyng manyzy zor. Qazaqstandaghy túrghyn halqy eng kóp qonys audaratyn bes oblystyng tórteui – ontýstikte. Eldegi demografiyalyq ahualdy odan әri jaqsartu ýshin әri kóshi-qondy retteu ýshin Ýkimet byltyr 2017-2021 jyldargha arnalghan Migrasiyalyq sayasat tújyrymdamasyn qabyldaghan bolatyn. Onyng basty maqsaty – eng әueli ishki migrasiyagha kónil bólu. Búdan bólek, jana migrasiyalyq tújyrymdama qandastardyng tughan otanyna oraluy men sapaly kadrlardyng syrtqa aghylu mәselelerining sheshimin tabudy kózdeydi. Búl qújatta: «Qazaqstan Respublikasy sheteldik júmys kýshin tartu arqyly uaqytsha migrasiya, sonymen qatar Qazaqstan Respublikasyna oralghan etnikalyq repatrianttargha qatysty úzaq merzimdi túraqty migrasiyalyq strategiya ústanady» dep anyq jazylghan. Migrasiya klassifikasiyasyna sәikes, erikti týrde úzaq merzimge jasalatyn sayasy jәne ekonomikalyq migrasiya basqa elderden kóship keletin qandastar sanyn arttyrudy menzeydi.

Eng bastysy, memlekettik sayasat respublika halqynyng jartysyna juyghyn qúrap otyrghan ontýstiktegi bes oblys pen demografiyalyq kórsetkishi jyldan jylgha tómendep bara jatqan soltýstiktegi aimaqtar arasyndaghy tensizdikti jongha baghyttalyp otyr. Sebebi demografiyalyq әrkelkilik key aimaqtarda júmyssyzdyqtyng beleng alyp, al basqa jaqta, kerisinshe júmys kýshining jetispeushiligin tudyrady. Osy orayda, bir ghana Qostanay oblysyna bes jyl ishinde ontýstiktegi bes oblystan 10 myng otbasyn kóshiruge sheshim qabyldanghan. Álbette, josparly kóshi-qon erikti týrde, tek yntalandyru arqyly jýzege asyrylady.  Jana qonys izdegenderge jergilikti әkimshilikter jer alyp, ýy salugha nemese satyp alugha qarjylay kómek berip, bir rettik aqshalay jәrdemaqy tólep, júmys ornymen qamtamasyz etedi.

Jalpy, ontýstikten soltýstikke kóship barghan otbasylargha respublikalyq budjetten beriletin bir rettik jәrdemaqy kólemi jan basyna – 84 175 tenge. Búdan bólek, 12 aigha deyin jalgha alynghan baspananyng tólemaqysy men onyng bir jyldyq kommunaldy shyghyndarynyng qarjysy qosa beriledi. Baspanagha tólenetin qarjyny týgel alyp, birden ýy satyp alugha da bolady. Jergilikti әkimshilik janadan kóship kelgenderdi júmyspen qamtugha mindettelgen. Júmys demekshi, qazirgi kezde soltýstikke qonys audarghandar ishinde egin egip, mal sharuashylyghymen ainalysyp, sharuasyn dóngeletip jatqandar jeterlik. Áytkenmen, múnda bilikti mamandargha degen súranys kóp, onyng ishinde múghalim, dәriger, meyirbiyke, elektr mamany, agronom, mal dәrigeri, satushy, kólik jýrgizushisi siyaqty mamandyq iyelerine júmys tabu qiyn emes.

Byltyr ontýstiktegi bes oblystan Soltýstik Qazaqstan oblysyna – 184, Shyghys Qazaqstan oblysyna – 98, Pavlodar oblysyna – 69, Qostanay oblysyna – 30 otbasy kóship barghan eken. Al biyl qonys audarushylargha arnap Soltýstik Qazaqstan oblysyna – 690, Shyghys Qazaqstan oblysyna – 364, Pavlodar oblysyna – 380, Qostanay oblysyna – 272 kvota bólingen. Degenmen kvotadan tys qonys audarushylar da jeterlik.

Jalpy, sauatty jýrgizilgen memlekettik sayasat migrasiyalyq tolqyndy retke keltirip, elding әleumettik-ekonomikalyq damuyna ong yqpal ete alady. Sebebi mamandardyng aituynsha, әlemning eshbir elinde migranttar maqsatsyz kóship-qonbaydy, olar qay jerde júmys kýshine súranys bolsa, sol aimaqqa shoghyrlanady eken. Yaghni, memlekettik qoldaudyng arqasynda soltýstikke baghyttalghan kósh danghyl jolgha bir týsse, keyin tabighy týrde ýzdiksiz jalghasuy әbden mýmkin. Eng bastysy, adamdar sanasynda ózgeris tudy. Túrmysyn týzep, jaghdayyn jaqsartqysy kelgen nemese ómirin jana arnagha búryp, tyng jetistikterge jetudi ansaghan jastar soltýstik ónirdegi mol mýmkindikti iygeruge bel buatyn bolady.

Erlan Ábikenúly

Abai.kz