Ázil

Qay últtyng qaysy balasynda bolsyn, bәrining de óz әke-sheshesin tanyghan kýnnen bastap óz últyna ýiirsektigi bayqalady. Mәselen, qazaq sәby qúlaghy ashylysymen besik jyryn tyndaydy, dombyranyng dauysyn estiydi. Sodan son, ayaghyn tәi-tәy basar-baspasynda kýshikti, qúlyndy kóredi jәne mektep tabaldyryghyn attasymen solar turaly ólendi jattaydy. Sóitip sezim-tanym sanasynyng órisi kenip, tughan eli, jeri, qazaghy jayyndaghy ólen-jyr-dastandardy, әngime-hikaya-romandardy oqyp, últyn, halqyn maqtanysh ete bilu sezimi úlghayady, qalyptasady. Halqyndy ózing ghana emes, ózge júrttyng maqtaghanyn estisen, sony kimning qalay aitqanyn biluge, qayda, ne dep jazghanyn tauyp alyp oqugha qúlshynasyn.

Al bizding qazaq jayynda ózge: grek, arab, parsy, nemis, cheh, slovak, orys, polyak, madiyar, evrey, ózbek, qyrghyz...  halyqtarynyng sayahatshy, tarihshy, әdebiyetshi, aqyn-jazushy úl-qyzdary aitqan, jazghan jyly, ystyq lebizder qanshama?! Bәrining pikirleri týzu: qazaq - jaujýrek, batyr, qaharman, talantty, ashyq-jarqyn, qarapayym, keshirimdi, kóp ónerli, meymanqos, dosqa adal, joldasqa әdil  kóne halyq. «Býkil dalasy әn salyp túrghanday». Búghan sengisi kelmeytin ózimizding jarandargha, ózge til-dindilerge «Qazaqtar» dep atalghan kóptomdyq jinaqty oqugha aqyl-kenes beremin.

Ázil

Qay últtyng qaysy balasynda bolsyn, bәrining de óz әke-sheshesin tanyghan kýnnen bastap óz últyna ýiirsektigi bayqalady. Mәselen, qazaq sәby qúlaghy ashylysymen besik jyryn tyndaydy, dombyranyng dauysyn estiydi. Sodan son, ayaghyn tәi-tәy basar-baspasynda kýshikti, qúlyndy kóredi jәne mektep tabaldyryghyn attasymen solar turaly ólendi jattaydy. Sóitip sezim-tanym sanasynyng órisi kenip, tughan eli, jeri, qazaghy jayyndaghy ólen-jyr-dastandardy, әngime-hikaya-romandardy oqyp, últyn, halqyn maqtanysh ete bilu sezimi úlghayady, qalyptasady. Halqyndy ózing ghana emes, ózge júrttyng maqtaghanyn estisen, sony kimning qalay aitqanyn biluge, qayda, ne dep jazghanyn tauyp alyp oqugha qúlshynasyn.

Al bizding qazaq jayynda ózge: grek, arab, parsy, nemis, cheh, slovak, orys, polyak, madiyar, evrey, ózbek, qyrghyz...  halyqtarynyng sayahatshy, tarihshy, әdebiyetshi, aqyn-jazushy úl-qyzdary aitqan, jazghan jyly, ystyq lebizder qanshama?! Bәrining pikirleri týzu: qazaq - jaujýrek, batyr, qaharman, talantty, ashyq-jarqyn, qarapayym, keshirimdi, kóp ónerli, meymanqos, dosqa adal, joldasqa әdil  kóne halyq. «Býkil dalasy әn salyp túrghanday». Búghan sengisi kelmeytin ózimizding jarandargha, ózge til-dindilerge «Qazaqtar» dep atalghan kóptomdyq jinaqty oqugha aqyl-kenes beremin.

Osynday ghajap halyqtyng jaratylysynda, minez-qúlqynda min joq dep bilushi edim, ókinishke qaray, kimdi bolsyn renjitetin kinәrәti bar eken. IYә, bar! Búl sózime astan-kesteng ashulansanyzdar, dәlel talap etsenizder, әmirlerinizge qúldyq, dәlelding dókeyin kóldenendeteyin, kórinizder:

Bizde merzimi úshy-qiyrsyz preziydetti merziminen búryn saylaudyng ótkizilgeni keshe ghana, ә? «Men preziydent bolamyn!» dep júlqynyp shyqqan kandidattardyng sany  ә degende jiyrma shaqty boldy-au deymin, dәl qazir esimde joq. Anau da mynau syn-synaqtan aman-esen ótip, eng songhy shayqasqa shyqqandary aqyrynda tórteu bolghanyn bilemin. Áriyne, «On million qazaqqa tórt preziydent ne kerek, bireu de jetip jýr!»  destik te, biraq jazuly zandy qasterleytin jaqsy әdetimiz bar, jalghyz jenisti bireuine ghana beru ýshin  tórteuin jarystyra nasihattap jóneldik. Búqaralyq aqparat atauly tәulik sayyn: tórteuding birine on saghat, birine tórt saghat, birine bir saghat, birine tórt miynót uaqyt berip sayratty. Kóshe ataulynyng boyyna: tórteuding birining jýz myng sureti, birining myng sureti, birining jýz sureti, birining tórt sureti ilip qoyyldy. Tórteuining ýi-ýidi, mekemelerdi, joghary oqu oryndaryn aralap sampyldaghan ýgitshi-nasihatshylarynyng sany: birinde mililon, birinde jýz myngha, birinde myn, birinde qyryq boldy.

Sonymen solay sóitip, kómbege ýzdik-sozdyq jetken bolashaq tórt  preziydentting әrqaysysy saylaushylardyng qansha dauysyn alghany arifmetikanyng qosu amalymen eseptelip kep jiberilgende, bylaysha jarq etti:

N. Nazarbaev      - 95, 55 payyz.

Gh. Qasymov         - 1, 94 payyz.

J. Ahmetbekov   - 1, 36 payyz.

M. Eleusizov       - 1, 35 payyz.

Ortalyq saylau komissiyasy tik kótergen búl sifrlar  ne deydi?  Búl sifrlar: «Qazaq - qisyq halyq!» deydi. Al múnday bagha namysyndy shymshy ma?  Shymshidy!  Jynyndy keltire me? Keltiredi! Biraq bizden basqa halyqta: «Faktini órtep jibere almaysyn!», «Qalammen jazylghandy baltamen shauyp tastay almaysyn!» degen ózekti tújyrymdar  bar. Qazaq: «Aytqan sóz - atylghan oq, qaytaryp ala almaysyn», «Otyz tisten shyqqan sóz otyz ruly elge taraydy» deydi. Derekpen oinama, derteng qayyrylady degeni bolar. Endeshe, mynau derekti moyyndauymyz kerek. Tórt ýmitkerding bireuine dauysynyng ýiip-tógip 95, 55 payyzyn berip, qalghan ýsheuine  4, 45 payyzyn әreng bergen halyqqa ne deysin? Jaraydy, zamana kóshinen qalyp bara jatqan kommunist Jambyl Ahmetbekov myrzany «Jәkem» demey-aq qoy, enesi úrylghan ekologiyany endi qyzday eter qauqary joq Mels Eleusizov myrzany MELS dep eleme, sonda, eng bolmasa, shirkin-au, Mysyrdyng júmbaq piramidasyna para-par ataghy bar «Patriottar partiyasynyn» tóraghasy general Ghany Qasymov myrzany tórge taman jetektep, qayda qalmay jatqan dauysynyng tym bolmasa 2 payyzyn bermes pe? Bermedi ghoy, bermedi! Osynyng ózi-aq saylaushylarynyng 1, 94 payyzy ghana patriot, qalghany qisyq ekenin aiqaylap aityp bergen halyqty «Týzu halyq!» deuge auzyng kóne me?

«Abay-aqparat»