«Núr Otan» partiyasynyng úiymdastyruymen «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda belgili kórkem әdebiyet synshysy, publisist Amangeldi Kenshilikúlynyng «Qazaqty sýng» atty shygharmashylyq keshi ótti. Qalamgerding 50 jyldyq mereytoyyna oray ótkizilgen is-sharagha elimizding ziyaly qauym ókilderi, belgili aqyn-jazushylar jәne qogham qayratkerleri qatysty. Sonday-aq «Núr Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary Mәulen Áshimbaev keshke arnayy baryp, mereytoy iyesin qúttyqtady.

Elbasy «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty Joldauynda «Ruhany janghyru» baghdarlamasyna erekshe toqtalyp, onyng jappay qoldaugha ie bolghanyn jәne qoghamdaghy janghyru ýderisterine zor serpin bergenin airyqsha atap ótti. Sondyqtan Memleket basshysy búl bastamany әri qaray jalghastyryp qana qoymay, onyng ayasyn jana mazmúnmen jәne baghyttarmen tolyqtyru qajettigin tapsyrdy. Býginde elimiz boyynsha osy baghytta auqymdy júmystar bastalyp ketti.

Sonyng ishinde Joldau mindetterining jýzege asyryluyn qatang baqylap qana qoymay, sol júmystargha ýles qosudy basty maqsat etip alghan «Núr Otan» partiyasy da birqatar tyng jobalardy qolgha alyp otyr. Atap aitqanda, elimizdegi jetekshi sayasy kýsh Qazaqstan Jazushylar odaghymen memorandum jasasyp, aldaghy uaqytta partiya tarapynan aqyn-jazushylargha qoldau kórsetuding naqty tetikterin pysyqtady.

Keshti tanymal satiriyk-jazushy Kópen Ámirbek jýrgizdi. Alghash bolyp qúttyqtau sóz alghan Mәulen Áshimbaev әkesi, qazaqtyng birtuar úly Saghat Áshimbaev pen toy iyesining әkesi aituly aqyn Kenshilik Myrzabekovting arasyndaghy dostyqqa toqtalyp ótti. Sonday-aq ol Amangeldi Kenshilikúlynyng qazaq әdebiyeti aidynyndaghy orny erekshe ekenine nazar audaryp, әdeby synshylyq ayasy keng óner ekenin tilge tiyek etti.

– Amangeldi Kenshilikúly әke izin layyqty jalghap, qazaq әdebiyetinde ózindik orny men qoltanbasyn qalyptastyrghan qalamger. Onyng syn janryndaghy enbekteri men esseleri ózining tereng mazmúnymen oqyrmandardy qalyng oigha jeteleytini sózsiz. Ókinishke qaray, qazir qazaq әdebiyetinde synshylyq janry búrynghy dengeyinen tómendep ketkeni jasyryn emes. Kezinde Múhamedjan Qarataev, Serik Qirabaev siyaqty ýlken jazushylarymyz qalyptastyrghan dәstýrdi býginde sanauly jandar ghana jalghastyryp keledi. Býgingi mereytoy iyesi solardyng biri de biregeyi dep auyz toltyryp aitugha әbden bolady, – dedi Mәulen Áshimbaev.

Sonday-aq partiya Tóraghasynyng Birinshi orynbasary qalamgerding әdebiyetshiligimen birge partiyanyng beldi әri belsendi qyzmetkeri ekenin de aityp, onyng Elbasy tapsyrmalaryn oryndaugha jәne partiyalyq janghyru ýderisine ózining ýlken ýlesin qosyp jýrgenine nazar audardy.

– Elbasynyng tapsyrmasyna oray «Núr Otan» partiyasy keyingi uaqytta aqyn-jazushylarymyzgha qoldau kórsetu isine ýlken kónil bólip otyr. Osyghan oray tayauda ghana Qazaqstan Jazushylar odaghymen memorandumgha qol qoydyq. Sonyng nәtiyjesinde partiya naqty tórt jobany qolgha alyp, olardy Jazushylar odaghymen birlesip jýzege asyratyn bolady. Atap aitqanda, jas aqyn-jazushylarymyz ben synshylarymyzdy yntalandyru, qoldau maqsatynda әdeby bayqau ótkizu, qalamgerlerge óz oilaryn erkin bildiruge mýmkindik beretin, «Astana» telearnasynan kórsetiletin telebaghdarlama dayyndau, býgingi tehnologiya jetistikterin tiyimdi paydalanyp, YouTube-te arnayy әdeby kanal ashu jәne partiyalyq bastamalar ayasynda qayta janghyrtylghan kitaphanalarda aqyn-jazushylarmen kezdesuler, týrli shygharmashylyq keshter ótkizetin arnayy klubtar qúru isin qolgha alyp otyrmyz, – degen Mәulen Áshimbaev osy jobalardy jýzege asyrugha Amangeldi Kenshilikúlynyng ýlken ýlesin qosatynyna senim bildirdi.

Qalamgerdi mereytoyymen qúttyqtaghan «Núr Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary Amangeldi Kenshilikúlyn arnayy Alghys hatpen marapattady.

Sonymen qatar sahna tórine belgili memleket jәne qogham qayratkeri Myrzatay Joldasbekov, býgingi qazaq әdebiyetining qaynar búlaqtary Tólen Ábdik pen Qajyghaly Múhanbetqaliyúly bastaghan qalamgerler shyghyp, ózderining aqjarma tilekterin arnady. Odan bólek, belgili óner júldyzdary әn-jyrdan shashu shashyp, keshting ajaryn aishyqtay týsti.

Ayta keteyik, Amangeldi Kenshilikúlynyng mereytoyy respublikalyq kólemde atalyp ótildi. Naqty aitqanda, Atyrau, Qostanay, Týrkistan oblystarynda arnayy keshter úiymdastyrylyp, jazushy oqyrmandarymen kezdesti.

Amangeldi Kenshilikúly 1968 jyly Almaty qalasynda tughan. Ájesining qolynda tәrbiyelengen qalamgerding balalyq shaghy Torghayda ótti. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetin jurnalistika mamandyghy boyynsha tәmәmdaghan ol әkesi, qazaqtyng aituly aqyny Kenshilik Myrzabekovting izin jalghap, әdebiyet salasyn tandady. Ár jyldarda «Sanat» baspasynda redaktor, Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik muzeyinde audarma jәne aqparat bólimining mengerushisi, Qazaq radiosynda bas redaktordyng orynbasary, «Núr Astana» gazetinde bas redaktordyng birinshi orynbasary, «Shalqar» radiosynyng bas redaktory qyzmetterin atqardy. Býginde «Núr Otan» partiyasynyng Ortalyq apparatynda júmys isteydi.

Qalamger Qazaqstan Jazushylar odaghy men Qazaqstan PEN klubynyng mýshesi. Sonday-aq ol birqatar әdeby syilyqtardyng iyegeri. Atap aitqanda, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti stiypendiyasynyng iyegeri, Múqaghaly Maqataev atyndaghy syilyqtyng laureaty. «Túraqsyz әlemning suretkeri» essesi ýshin 2017 jyly Astanada ótken I Halyqaralyq «Ruh» әdeby bayqauynda «Ýzdik әdeby syn» nominasiyasy boyynsha bas jýldeni iyelengen. Qazaq tili men әdebiyetining magistri. Jazghan enbekteri birqatar sheteldik basylymdarda jariyalanghan.

Jazushynyng «Aq jauyn», «Qarlyghash-dәuren», «Sóz patshasy», «Qazaqty sýng», aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng shygharmashylyghyna arnalghan «Mәngilik sәulesi», «Jýrek sózi», «Parasat biyigi», «Ruh jyry» jәne «Túraqsyz әlemning suretkeri» siyaqty zertteuleri, esseleri, syny maqalalary toptastyrylghan kóptegen kitaptary jaryq kórdi.

Abai.kz