Qazaqty bir qúrtsa «jaqsysyn – asyr,  jamanyn – jasyr» degen sóz qúrtady. Búl kәdimgi Krylovtaghy "ógiz bolamyn" dep maqtanyp-maqtanyp, isinip jarylyp ólgen baqa siyaqty bol degen sóz ghoy.

*   *   *

Osy bir «Mәngilik el» degen sóz de qazaqty úranshyl, lepirme, danghoy, daqpyrtshyl, ishken-jegenine, toy-tomalaq, as-sadaqa ótkizgenine, basynda ýii bar, qarny toqtyghyna mәz últqa ainaldyru ýshin sayqal, biylikke jaghympaz saldaqy sayasatker-symaqtardyng oilap tapqan aqymaqy sózi. Áytpese, nemene, anau azuy alty qarys Amerika, Ukrainany 2-ge, Moldaviyany 2-ge bólip, "Kazahstan – iskonno russkaya zemlya" dep zәrin shashyp, әlsin-әlsin dýniyeni dýrliktirip otyrmasa, ishken "russkaya vodkasy" boyyna sinbeytin Resey, qúmyrsqaday qaptaghan qalyng Qytay, tipti, qazir 35-mln-gha jetip qalghan tili bir, dini bir, salt-dәstýri bir Ózbekstan t.b. elder mәngilik emes «uaqytsha elder me eken?. Qazaqty  osynday bas-kózsiz, sózine jauap bermeytin maqtanshaqtyq qúrtyp tynatyn shyghar, sirә! Múnday maqtanshaq últ tilim ne bop barady, ata-babamnan mirasqa qalghan jer tu-talaqay boldy ghoy, myna kishkentay sәbiylerimning erteni búlynghyr bolyp túr ghoy degendi oilaugha qabiletsiz mәngýrt kýige týsetinin biyliktegiler jaqsy biledi. Biylikke keregi de sol.

*    *   *

Qazaqstannyng iyeleri Kremlide otyr. Astanadaghylar – solardyng atqarushy-oryndaushylary. Býginde Qazaqstan biyliginde otyrghandar  әiteuir bir kýni ne óli, ne tiriley keter-au. Biraq Resey, Kremlidegiler búlardyng ornyna búlardan ótken qolbala oryndaushylaryn әldaqa-sh-sh-sh-a-an dayarlap qoyghan. Qazaqty jer betinen joyyp bitiretin bir memleket bolsa,  ol – Resey, bir últ bolsa, ol –orystar . Óitkeni, joyylyp bitetin últtyng eng әueli tili shúbarlanady, olar bir-birimen otarlaushy elding tilinde sóilesetin bolady. Búl ghylymda da, tarihta da dәleldengen. Sony bile túra qazaq sorly әli kýnge oryssha sóilesek myqty, kýshti, bilimdi bolamyz dep oilaydy. Qazir oryssha sóileudi «moda» qyp alghan eki-aq últ bar, jer betinde. Olar qazaqtar men chukchalar.

*    *  *

Qazaqty «Elimizde tynyshtyq. Shýkir» degen sóz tirkesi de qúrtyp barady. Elinen de, jerinen de, jer-suynyng qazynasynan da, salt-dәstýrinen t.b. últtyq bet-beynesinen airylghanyn, ýiindegi kishkentay sәbiyleri shetel kompaniyalarynyng bolashaq qúldary ekenin, ana tili shúbarala, orysshanyng audarma tiline ainalghan til ekenin, al dinin arnauly qyzmetter shetelderding tapsyrmasymen bólshek-bólshek qylghanyn týsinbey, týsinse de «elimizde tynyshtyq, shýkir», «Ukraindar jaman» deu naghyz «medlennaya smertike», yaghni, bildirmey, bayqatpay keletin ajalgha әkele jatqanyn týsinbey jýrgen netken milau, sóite túra netken maqtanshaq últqa ainaldyrdy bizdi 28 jyl ishinde?!

Myrzan Kenjebay

Abai.kz