Olar bar bolghany on segiz-on toghyzda edi. Olar da ómir sýrgisi keldi. Biraq ómir qaghidasy – jazmyshtan ozmysh joq... Taghdyr olardy jyp-jyly úyasynan shygharyp alyp, súp-suyq soghystyng ortasynan bir-aq shyghardy. Kim ýshin? Ne ýshin? Nege? Súraq kóp, jauap jalghyz – qúpiya!.. Bitti!  Qaydaghy bir  tau-shatqaldyng arasynda ólgeni óldi, ólmegeni elge oraldy. Ózekti órteytindey ókinish! Tekke tógilgen qan әri ony kózimen kórgen qanshama jan bar jaraly. Mine, solardyng sәl de bolsa ishtegi sherin shygharu ýshin terin tógip jýrgenderding biri - atyraulyq aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri Sәulesh Shәtenova. Onyng  byltyr ghana jaryq kórgen «Alysta qalghan Aughanstan» atty kitaby qolyma tie sala oqyrmanmen avtordy baylanystyrmaqshy bolyp súhbattasqan edim.    

- Búl taqyrypty qozghauynyzgha ne týrtki boldy?

- Aughan soghysy turaly kitap jazamyn degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirmedi desem de bolady. Jalpy soghys taqyby men ýshin qyzyqsyz taqyryptardyng biri bop kelgen. Tipten teledidardan keshegi 1 nemese 2-shi dýniyejýzilik soghys turaly kinofilimder, habarlar berilip jatsa әli kýnge  qaraugha qúlyqsyzbyn. Soghys degenimizding týsi súrqay emes pe?. Men búl týsti únatynqyramaymyn. Soghys degen sóz jer betinen joyylyp ketse eken dep tileymin. Osynday kózqarastaghy maghan Jyloy audandyq Aughan soghysy ardagerleri qoghamynyng tóraghasy Dosan Ádilov pen qogham mýsheleri Aughan soghysy jauyngerleri turaly kitap jazynyzshy dep qolqa saldy. «Sizge materialdardy tabugha kómektesemiz, tek bizding qaru ústaghan qolymyz qalam ústaugha kelgende shorqaq. Kómektesinizshi!» dep qiyla ótingen song kelistim.

- Qandy soghys... ot pen oqtyng ortasy... nәzik jandy aqyngha auyr bolghan joq pa? Jazghan kezde qanday sezimde boldynyz?

- Kitapty jaza bastaghannan men «Aughan soghysyna» endim: ysqyryp kógershin quyp, velosiyped teuip jýrgen, anasynyng aq sýti tandayynan keppegen qyrshyn jastardyng qayghysyn, azabyn jýregimnen ótkergenim, sezingenim sonshalyq, jýregim shanshydy. Keyipkerlerimning ekeui – Jyloy audanynan әsker qataryna alynyp, nebәri jiyrma-aq jastarynda sol soghysta qaza tapqandar. Ásirese, osy eki keyipker turaly jazghan kezde jylap, tamaghyma týiinshek baylanghan kezder boldy.

- Sayasattyng qúryghynan qútyla almaghan qanshama adam taghdyry oiynshyqqa ainaldy. Tekke tógilgen qan, qaytaryp ala almaytyn qayran uaqyt, jastyq dәuren... Soghystyng bel ortasynda bolghandarmen tildesu barysynda ókinishterin de estigen shygharsyz. Kónil-kýileri qalay?

- Búl soghys Kenes Odaghynyng әlem alpauyttarynyng biri retinde sayasat oiynyna aralasqysh peyilinen tughan. «Aughan jerine әsker kirgizbey-aq qoyalyq. Búl - qate» degen generaldar men әskery basshylar bolghan. Biraq Brejnev, Kosygin siyaqty Gensek joldastar olardy tyndamaghan. Nәtiyjesinde órimdey san myndaghan jastardyng ómiri qiylyp, san myny jaraqat alyp, olardyng ata-analary sheksiz qayghy-qasiret shekti. Biraq imperialisterdi eshbir ana men balanyng kóz jasy toqtatyp kórgen emes. Soghysta qaza tapqan Bolat Erbosynov esimdi bozbalanyng anasy Qonyrsha apay turaly jazu óte auyr boldy. Anasy úlyn temir tabytpen әkep jerlegennen keyin  joqtap, jylaydy da jýredi eken. Kósheden marqúm úlynyng synyptas dostaryn kóre qalsa toqtatyp enirey bastaytyn bolghan. Sodan әlgi jastar ananyng kóz jasyn kórmeu ýshin  kóshe ainalyp qashatyn bolghan. Keyin Qonyrsha apay sol qayghydan qaytys boldy. Búl - soghystyng toqsan toghyz myng mysalynyng biri ghana.

- Búl soghys jóninde elge aitylmaghan qanday qúpiyalar boldy?

- Búl asa qúpiya soghys boldy. Sebebi «Árqashan kýn sónbesin, Aspannan búlt tónbesin» dep balalargha әn salghyzatyn kenestik iydeologiya «biz eshbir elding ishki sayasatyna aralaspaymyz, biz – beybitshiliksýigish elmiz» degendi sanagha tyqpalady ghoy. Aughan soghysy - sol «ashyq aspangha» ýiirilgen búlt, noqat, tanba bolghandyqtan ony jasyryp,jabuly qazan kýiinde ústaghysy keldi. Sizge qyzyq aitayyn, tipten osy kitapty jazu barysynda keyipkerlerimnen súhbat alghanda derekter men maghlúmattardy suyrtpaqtap ala almay qinaldym. Olardyng miynda bәri de qúpiya bolu kerek degen zildi búiryq jazylyp qalghanday әri әskery adamdar sózsheng bolmaydy. Qaza tapqan jauyngerding biri Erbolattyng tabytyn ashpaghan kýii jerletken. Tәrtip solay- ata-anasyna , jaqyndaryna tabytty ashugha rúqsat joq. Keyin onyng tuystary «sol tabyttaghy shynymen bizding úlymyz ba edi?» dep óle-ólgenshe kýmәndanumen ótken. Ekinshi qaza tapqan jauynger Bolattyng denesin ýiine әkelgen song әkesi Jylqybay medisina institutynda oqyp jatqan student úlyn janyna alyp, týnde jasyryn tabytty ashyp qaraghan. Óitkeni qaza tapqan jylyoylyq eki jauyngerding ata-analarynyng bir-birine tuystyghy bar eken, Jylqybay agha tabyty ashylmaghan kýii jerlengen bozdaq  jәiinen habardar edi. «Men de solay ómir boyy kýdikpen ókinip ótermin» dep tabytty ashqan. Sodan keyin ne boldy deysiz ghoy, sol kezdegi әskery komissariat pen  ýkimet «Tabytty nege rúqsatsyz ashasyn?» dep ony qayta-qayta jauaptap, әure-sarsangha salghan. Sondaghy aitatyn syltaulary - mýrdemen birge dúshmandar týrli júqpaly auru taratuy mýmkin-mys». Múnday soraqylyqtar óte kóp bolghan. Tipten sol Aughan soghysynda ofiyser bolghan bir qariya búl soghystyng «qúpiya» ekenin aityp, kitapty jazbaugha maghan aqyl-kenes te bergen edi. Kýlkili, әriyne. Biraq aqsaqal da kezinde әbden qorqyp-ýrkip qalghan ghoy.

- 10  jyl, yaghny 110 aigha sozylghan soghystan aman qalghan batyrlardyng da kýn ótken sayyn qatary siyrep keledi. Tym bolmasa «Batyr» ataghyn layyqtylary ala aldy ma, әlde әdiletsizdik jenip ketti me?

- Áriyne, týrli merekelik, basqa da orden-medaldarmen marapattalghandar bar. Biraq olargha , әsirese qaza tapqan jauyngerlerge «Halyq qaharmany» tәrizdi joghary dәrejedegi marapattar kerek.  Jiyrma jastarynda solaqay sayasattyng kesirinen mert bolghan olardyng jazyghy joq jәne olar bayaghy Alpamys, Qobylandy, Qabanbay batyrlar tәrizdi ata-babalarynyng erlik ruhyn pash ete bildi.

 - Olargha  der kezinde psihologiyalyq kómek kórsetildi me, býgingi kýni densaulyqtary qalay?

- Soghystan oralghan jastargha psihologiyalyq kómek kórsetilgen joq, mәselen, sol soghysta asa qauipti mamandyq - saper (mina izdeushi) bolghan jyloylyq bir jauynger aman-esen elge oralghan song kópke deyin tomagha- túiyq, adamdardan oqshau kýy keshken. Tek әkesi, bilimdi ústaz, mektep diyrektory Sәke Bozaev degen kisi úlynyng auyr hәlin týsinip, qasyna júmysqa alyp, birte-birte jana ómirge beyimdegen.

 - Qalay oilaysyz, el basyna kýn tua qalghan jaghdayda keyipkerlerinizding ishindegi  «Qara mayordyn» erligin qazirgi úrpaq qaytalay ala ma?

- Biz- aruaqty batyr babalardyng úrpaghy bolghandyqtan qanymyzda, genimizde batyrlyqtyng kody jazylghan. Sondyqtan qasqyrdyng jýregine jerik bolghan keng qúrsaqty analar aman bolsa, enirep el qorghaytyn erler de tuady. Kitapta bir qyzyq oqigha suretteledi. Bir jauynger týnde dúshmandardy quyp jýrip mashinasymen taudyng basynan bir-aq shyghady. Sol ýshin komandirler oghan syilyq retinde elge baryp keluge demalys beredi. Al bizding batyr «onsyz da sanauly kýnnen keyin qaytamyn, әskery boryshymdy  tolyq ótep, bir-aq qaytpaymyn ba?» dep oilanady ghoy. Joldastary «Dening dúrys pa, demalys al» dep ýgitteydi. Elge kelgen son, ata-anasy bir syltaumen alyp qalghysy kelgende, tyndamay  soghysqa qaytyp kelgen. Kitapta erjýrek bir keyipker bar, ony dostary әzildep «sary mayor» deydi eken.

 - Biz tәuelsiz memleket retinde Aughan soghysyna qanday bagha beruimiz kerek?

- Búl soghysqa keybireuler  aityp jýrgendey «qyzyl sayasattyng qúrbany»  dep synarjaq bagha bermey, tarihtyng osy betterinde san myndaghan qazaqtyng taghdyry men erligi  jazylyp qalghanyn eskerip  әdil bagha beru kerek. Aughan soghysy jauyngerleri - shynynda da býginde aramyzda tiri jýrgen naghyz batyrlar. Men sóilesken, oq pen ot ortasynan kelgen  keyipkerlerimning bәrining de sabyrly, parasatty,meyirban, últyn sýigen azamattar ekenin kórdim. Olardy qúrmettep, Ýkimet tarapynan qamqorlap, al keyingi jastargha ójettigin ýlgi qyluymyz qajet.

 - Proza nemese poeziya janry boyynsha da biraz qalam siltediniz. Ónirlik bir gazetting jýgin arqalap jýrip te oqyrman kónilinen shyghatyn tuyndylarynyzdy ýzbey jariyalap túrasyz. Al osy bir enbek sizge ne berdi eken, bәlkim belgili bir obraz tauyp alghan shygharsyz keyin jazyp shyghatyn?

- Búl enbek  meni adamdar taghdyryna tereng qaraugha ýiretti. Shyndyghynda da jazyp bitirgenshe jýrek syzdady. Bәlkim adamdardy jip arqyly qozghalatyn quyrshaq sanaytyn, olardyng taghdyryna jansyz quyrshaq teatryn tamashalaghanday  ghana qaraytyn sayasatkerler jayly prozalyq tuyndy jazuym da mýmkin.

- Endeshe jazynyz, jaza týsiniz! Biz jazu ýshin jaralghan jandarmyz ghoy. Isinizge sәttilik!

Súhbattasqan Gýlmira Sýiekenova

Abai.kz