Qayda, qanday qyzmette jýrse de, últynyng sózin sóileudi ózine paryz sanaytyn azamattar bolady. Onday azamattar qazirgi qoghamymyzda da bar. Eng bastysy, últtyq mәselelerde ýnsiz qaludy ar sanaytyn, azamattyq pozisiyasy berik olardyng ýnderi kóbine batyl estiluge tiyis. Sonda ghana qogham ilgerileydi, últ damidy. Belgili sayasattanushy Berik Ábdighaliyúlynyng әkimshilik júmystaryna qaray oiysqanyna kóp bolghan joq. Áueli әkimdikti Úlytau audanynan bastaghan ol búl ónirde de birqatar iygilikti isterdi atqarghanyn bilemiz. Býginde Jezqazghan qalasynyng әkimi bolyp qyzmet atqaryp jýrgen azamatpen últtyq mәseleler tónireginde әngimelesuding sәti týsken edi.

- Berik agha, qazaqta orda búzar otyzynda atqa qonyp, últynyng qamyn jegen azamattar az bolmaghan. Mәselen Shoqan, Súltanmahmút, Smaghúl degen siyaqty. Al býgingi qazaq jastarynyng boyynda últtyq ruh qanshalyqty kórinis tauyp jýr dep oilaysyz?

Qayda, qanday qyzmette jýrse de, últynyng sózin sóileudi ózine paryz sanaytyn azamattar bolady. Onday azamattar qazirgi qoghamymyzda da bar. Eng bastysy, últtyq mәselelerde ýnsiz qaludy ar sanaytyn, azamattyq pozisiyasy berik olardyng ýnderi kóbine batyl estiluge tiyis. Sonda ghana qogham ilgerileydi, últ damidy. Belgili sayasattanushy Berik Ábdighaliyúlynyng әkimshilik júmystaryna qaray oiysqanyna kóp bolghan joq. Áueli әkimdikti Úlytau audanynan bastaghan ol búl ónirde de birqatar iygilikti isterdi atqarghanyn bilemiz. Býginde Jezqazghan qalasynyng әkimi bolyp qyzmet atqaryp jýrgen azamatpen últtyq mәseleler tónireginde әngimelesuding sәti týsken edi.

- Berik agha, qazaqta orda búzar otyzynda atqa qonyp, últynyng qamyn jegen azamattar az bolmaghan. Mәselen Shoqan, Súltanmahmút, Smaghúl degen siyaqty. Al býgingi qazaq jastarynyng boyynda últtyq ruh qanshalyqty kórinis tauyp jýr dep oilaysyz?
- Býgingi kýni negizgi ýmit - jana buynda. Tәuelsizdik túsynda qalyptasqan olardyng boyynan últjandylyq anyq bayqalady. Renjimesin, tipti jastary egde tartyp qalsa da keybir aqsaqaldarymyz búryn týsinbegenderin endi týsinude. Olardyng izdenip, búryn bilmegenin týsinuge talpynuy quantady. Bylaysha aitqanda, olar janaryp jatyr. Yaghny jastardyng últtyq taqyryp turaly oi-pikirlerine ýn qosuda. Áytse de qalyng úiqyda jatqan qarttardyng sanynda qisap joq. Ýlkender jaqsy sóilese, jastargha qarap boyyn týzep, sóilep ýirenude. "Kýshik kezinde talanghan" demekshi, kezindegi ýreyden, qorqynyshtan әli de tolyqtay seyile almay keledi olar. Sondyqtan kópshilik jastardan ýlken ýmit kýtedi. Jastardan shynayy últshyldyq, últjandylyq bayqalady. Búl ózi PR, ya bolmasa sayasy úpay jinaugha baghyttalghan "oyyn" emes. Ásirese qazaq tilindegi BAQ-tarda júmys istep jýrgen ózderiniz siyaqty jas jurnalister últtyq taqyrypta jii mәsele kóterip, últtyng ar-ojdanyn oyatugha atsalysyp keledi. Azattyqtyn, tәuelsizdikting túsynda qalyptasqandyqtan, olar agha buyn tәrizdi búghyp qalu, ya bolmasa, eki shoqyp, bir qarau degen siyaqty jaltaqtyqtan ada. Yaghny últtyq ruh býgingi jastardyng boyynda bar! Áriyne aghalarymyzdy da týsinu kerek. Tipti olardy aiyptaugha da bolmaytyn shyghar. Auyzdy qu shóppen sýrtuge bolmas. Jastargha jol siltep, bilmegenin aityp jatqandary da barshylyq. Últtyq ruhtyng oyanuyna olardyng da ýles qosyp jatqany bar. Áriyne, búl túrghyda býgingi kýn ólshemimen alghanda, talap ta, mindet te kýshti boluy tiyis! Tenizge tamghan tamshyday ýleske qanaghattanbay, keshendi júmystar atqaruymyz kerek. Óziniz aityp otyrghan Shoqan, Smaghúl, Súltanmahmúttardy men sol zamangha tәn erekshe jaratylghan jandar dep bilemin. Bir ghana Shoqannyng ózi qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrynda últ ýshin orasan zor is tyndyryp ketti. Eger sol zamanda Shoqannyng әkesi siyaqty ózge de qazaqtar balasyn oqytqanda, qanshama Shoqandar shyghar ma edi?! Bәlkim, búl tek Shoqangha ghana daryghan daryn ba eken?!. Ol bar ghúmyryn qazaqqa arnady. Últqa qyzmet qyldy. Kez kelgen oqymysty orys ziyalysymen terezesi teng boldy. Dostaevskiylermen qatar túryp, qatar jýrdi. Olardyng barlyghyn derlik Shoqan ózine tәnti etti. Tipti "ghashyq" ta bolyp jatty... Al jas Súltanmahmúttyng jalyndy ólenderi óz túrghylastaryn oyatty. Jastyq jalynymen ol qazaq jastarynyng jigerin kóterip, ruhyn janysa, otyzdyng o jaq, bú jaghyndaghy Smaghúl Alash ziyalylarynan alghan tәlim-tәrbiyesin kommunistermen qatar jýrip, últyna qyzmet etuge júmsady. Ol Alash arystarynyng arman-múratyn jan-tәnimen oryndady. Jәne osy jolda qúrban boldy.
Ár zamannyng ózine layyq túlghalary bar. Olar óz zamanynda qal qadirinshe enbek etti. Sovet zamanynda Bauyrjan Momyshúly jastardy ózining qaysarlyghymen, últshyldyghymen tәrbiyelese, Esenberliyn, Maghauin syndy ataqty jazushylar asa qúndy romandarymen últty tәrbiyeledi. Qazir Oljas Sýleymenovti jerden alyp, jerge salyp jýrsek te, ol da qylyshynan qan tamyp túrghan sovet uaghynda sol dәuirding qalybyna syimaytyn enbekter jazyp, elding ensesin kóterdi. Qazaqtyng maqtanyshyna ainaldy. Al qazir sayasat ta ózgeshe, erkindik te óz qolymyzda. Últtyq sayasatty ózgertuge búrynghyday syrttan kedergi joq. Áriyne, últtyq sayasat tónireginde shoghyrlanghan jastar órtenge shyqqan gýldey qaulap ósip keledi. Degenmen últtyq ruh sayasy platforma retinde tolyqtay qalyptasqan joq. Últtyng ýni bolyp әr jerden, әr tústan azdaghan ziyaly aghalarymyzdyng dybysy aragidik shyghyp túrady. Ýmitimiz zor, búl dybys erteng tútas últtyng ýnine úlasatyny haq. Últtyq ruh aldaghy kýnderi bizding bas úratyn sayasy platformamyzgha ainalady. Kónbeytinder de, ermeytinder de tabylar, bәribir týbi osylay bolady.
- Memleketshildik iydeya turaly da jii aitylady. Bizde últtyq sana, memleketshildik sana dúrys qalyptaspay jatqan siyaqty...
- Búl pikir qazir qoghamdy dendep aldy. Nege? Óitkeni bizding talabymyz tym jalpy úghymmen matasyp ketken. Býgingi kýni memleket qúruda últtyq qaghidattar basty nysanagha alynyp otyrghan joq. Últtyq mýddening ózi әli tolyqtay anyqtalmaghan. Qazirgi qazaqtyng últtyq mýddesi degenimiz ne? Búryn qazaqtyng sany kóp bolsyn dedik. Biylikte qazaqtar kóbeyse eken dedik. Qazaqsha mektepter men balabaqshalar ashylsyn dedik. Meshitter salynsyn dedik. Qazir Qúdaygha shýkir, osynyng bәri oryndaldy deuge bolady. Mine, biz әli kýnge deyin sol búrynghy talappen shektelip qalghandaymyz. Endi jana últtyq mýdde qalyptasuy kerek. Oghan týsetin ekpin de, talap ta basqasha boluy tiyis. IYә, tútqiyldan qanday da bir qauip tóngen kezde últ ózi-aq dýr silkinedi. Mәselen ana jyldary "qazaqstandyq últ" taqyryby kóterilgen kezde ýdere týregeldi. Qytay jerimizdi kertip aldy degen әngime shyqqanda bir silkindi. Almaty oblysyndaghy qazaq pen sheshen jastary arasyndaghy janjal, ontýstik ónirdegi qazaq pen kýrd arasyndaghy qaqtyghys tútas qazaqty kóterdi. Áriyne, olardyng dúrys, ya bolmasa búrystyghyna bagha bermey-aq qoyayyn. Búlardy kópshilik últqa tóngen qauip dep qabyldady. Ári namysqa tiydi jәne osy oqighalar bizding azamattarymyzdyng ruhyn oyatyp ketti. Ári osy jerding shyn qojasy biz degen sanany nyghyzdap berdi.
Qazirgi kýni últtyq mýdde dep men barlyq qazaqstandyqtardyng qazaqsha sóileuin aitar edim. Biraq bәri qazaqsha sóilep, qazaqsha oilap túryp, qazaqqa qarsy júmys istese onyng keregi qansha! Últqa qyzmet etpese, onyng qazaqsha sayraghany kimge kerek?!
- Últty sýy, últqa qyzmet etu degenimiz ne sonda?
- Últtyng mýddesi, últtyng missiyasy, últtyng doktrinasy siyaqty naqty qújattardy qalyptastyratyn qúndylyqtar kerek. Múny josparly týrde úiymdastyru qajet. Partiyalar men qoghamdyq úiymdardyng qajettiligi osynda. Mysaly "Alash" partiyasy júrt abdyrap qalghan kezde, últqa jol siltedi. Últtyng joyylmauyn qarastyrdy. Últqa tóngen qauipting aldyn tútas el bolyp aludy kózdedi. Sol jolda jan ayanbay is qyldy. Alghashqy kezekte atqarylugha tiyis jer mәselesin, din mәselesin, sot mәselesin sheshti. Býgingi kýnderi de osy jaghdayattar kýn tәrtibinde túr. Osyghan sәikes býginde biraz jigitter júmys atqaryp jatyr. Mәselen Dos Kóshim bastaghan azamattar qazaq qúryltayyn ótkizdi. Hasen Qoja Ahmet, Múhtar Shahanov, Jasaral Quanyshәli syndy ózge de aghalarymyz elge kerekti is-әreketterin jalghastyruda. Alayda olardyng is-qimylyna kóz salsanyz, әli de birigu, birlesu jetispey jatqany bayqalady. Árqaysysy ózinshe jol siltep, júrtty ózi biletin izben jýruge ýgittegisi keletindey. Últtyq mýdde keshendi týrde bir jýiege kelmey, jalang úranmen esh is bitire almaymyz. Sondyqtan últ jolyna ghylym da óz ýlesin qosuy qajet dep sanaymyn. Tútas bolugha tiyis últtyq mýddeni әr sala mamandary әr túsynan tartqylauda. Árqaysysy әrtýrli jol núsqap, bir-birine ese tendik bergisi kelmeydi. Birin-biri moyyndaghysy joq. Moyyndauymyz kerek, bizge birlik jetispey jatyr. Birige qalsa aghalarymyz bir-birin mensinbeydi. Jeke bastyng ambisiyasyn jenetin kýsh-qayrat jetispey jatyr. Últ bolyp tútasyp úiymay jatqanymyzdyng bir sebebi - serkelerding óz basy ambisiyalarynyng kýshtiliginde. Býgingi tanda memleket sayasatyndaghy, ekonomikalyq sayasatta, syrtqy sayasatta, ózge de salalarda oryn alyp jatqan olqylyqtar men kemshilikterding barlyghyn osy birlikting joqtyghynan dep bagha beruge bolady. Saylaugha, referendum turaly dýbirge de últtyq mýdde túrghysynan bagha beru kerek.
Qazaqqa qay jol tiyimdi? Qaysysy tiyimsiz? Osyny ajyratatyn kýn jetti emes pe?! Bәrin qoyyp, últtyq mýdde qabysqan keshendi últtyq jobalarmen birjolata ainalysqym keledi. Býgingi kýni әkimshilik júmys oghan múrsha berer emes. Aldaghy kýnderi "Qazaq missiyasynyn" jalghasy retinde qazaqtyng tútastyghyn qalyptastyratyn "Qazaq doktrinasyn" dayyndasam ba degen oiym bar. Júrtqa oy salyp, elmen pikir almasu kerek siyaqty. Býgin últ aldynda qanday mindetter túr? Qanday qauipter bar? Biz qazir ne isteuimiz kerek? Mine, osynday saualdardy tótesinen qoyyp, oghan naqty әreket etuimiz qajet. Aldymyzgha dúrys mindet qoya almasaq, eshqashan jarqyn bolashaqqa jete almaymyz. Qazir qazaq tilin eng manyzdy mәsele dep qarastyryp jýrmiz. Áriyne, bir qaraghanda, tilden manyzdy nәrse joq. Jer de - ózekti mәsele. Últ ýshin ol da asa manyzdy. Din de manyzdy. Sondyqtan bәrin siyrdyng býiregindey bólshektep, bólek-bólek qaraugha bolmaydy. Barlyghyn tútastyra otyryp talqylau qajet. Dini dúrys memleket qúru ýshin osylardyng barlyghyn bir jýiege keltiru shart. Eger onyng bireui bolmasa, is zaya ketedi. Bylaysha aitqanda, kýireydi.
- "Tariyh" kitaptaryn qayta jazu mәselesi de jii kóterilip jýr. Tarihty qayta jazghanymyz dúrys shyghar, biraq neden bastauymyz kerek jәne qalay jazylu kerek dep oilaysyz?

<!--pagebreak-->

- Áriyne, tariyhqa aqiqat jazylghany abzal. Biraq últtyng mýddesi úmytylmauy tiyis. Alayda tarihty últtyng mýddesine oraylastyramyz dep jalang úran, jalghan ertegige ainaldyrsaq ne boldyq? Onday tarih qajet emes. Bizding tarihta ashylmaghan aqtandaqtar әli de kóp. Onyng bәrin ashu kerek. Olar shynayy qalpyna kelui tiyis. Bizding Smaghúldyng sýiegin elge әkeluimiz, asharshylyqqa qarsy kýresterdi ashyp kórsetuimiz, Jeltoqsan tónkerisin ashugha baghyttalghan júmystarymyzdyng barlyghy - últtyq ruhty qalyptastyratyn faktorlar. Múnyng bәri - últtyng qalyptasuyna qajetti nyshandar. Tarih qatparyndaghy aqtandaqtardy ashqan sayyn últtyng shynayy bet-beynesi ashyla týsedi. Eng qajettisi, últtyq damudyng alghysharttary men tetikteri kórinedi. Aqtandaqtardy ashu turaly mindetti býgin aityp, erteng úmytyp ketpeytindey túraqty týrde, jýieli týrde qolgha alu kerek. Últtyq mýdde tәlim-tәrbie bolyp balabaqshada, mektepte, otbasynda túraqty týrde júmys retinde jýrip túruy kerek. Búl BAQ-tar men qoghamdyq oryndarda da kýndelikti atqarylatyn iske ainaluy tiyis.
Qazir bizge qazaqtyng últtyq memleketin qúrudaghy jýieli strategiyalyq joba jasau qajet. Múny bir sózben qazaq últyn qalyptastyrudyng strategiyalyq qújaty deuge de bolady. Búl sórede siresip túratyn qatardaghy qalyng qújattyng biri bolmauy tiyis. Preziydent әkimshiliginde qyzmet etip jýrgen kezde búl turaly Mәulen Áshimbaev, Erlan Qarindermen birlese mәsele kóterdik. Biraq osy mәselede sayasat salmaghy basymdau ekenin moyyndaymyz. Ókinishke qaray, últtyq jobalar sol sayasattyng kólenkesinde túnshyghyp, janshylyp qaluda. Preziydent әkimshiligimen qatar, últtyq mýdde jolynda bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharugha dayyn óz últyn sýietin azamattar ýkimette de, parlamentte de, sayasy partiyalarda da barshylyq. Ásirese jas buyn arasynda jәne ghylymda elin sýietinder az emes. Olardyng bәrin bilemiz, qúrmetteymiz. Ókinishke qaray, olardyng basyn bir arnagha toghystyratyn ortaq sayasy túghyrnama bolmay túr. Últtyng aldyndaghy qajettilikti әli tolyq bilmey kelemiz. Últtyq sayasatta hәm últtyq tarihta aq pen qarany әli ajyrata almay jýrmiz. Namystanatyn eshtenesi joq, bodan bolsaq ta, orystan ýlgi aluymyz kerek. Qazir olar últtyq mýddesin myqtap túryp qalyptastyryp jatyr. Ishki sayasatynda, syrtqy sayasatynda nening tiyimdi, nening tiyimsiz ekenin ajyratudaghy talpynysy bizge ýlgi bolsa iygi. Reseyding biyligi ghana emes, qarapayym halqynyng ózi últtyq mýdde sabaghynda izdenis ýstinde. Ózining bary men joghyn, kemshiligi men artyqshylyghyn saralaghan sayyn, últtyng túghyry beky týsedi. Damu jolyn dúrys tanday alatyn dәrejege jetedi. Al bizde әli eski jýie siresip qatyp qalghanday. Últymyzdyng qay jaghynan da, jýdeuligi osynyng kesirinen.
- Býgingi kýni "әkim - klandyq toptyng mýshesi, ol demokratiyalyq jolmen әdil әri taza júmys jýrgize almaydy" degen kózqaras qalyptasqan. Qalay oilaysyz, búl pikir shynymen ras pa eken?
- Kóp nәrse sayasy jýiege emes, tikeley adamnyng ózine baylanysty. Qazir әkimning qolynda barlyq mýmkindik jetkilikti. Demokratiyalyq-liyberaldy normalardy әrbir әkim orynday alatynday bizde ahual bar. Ákim jariyaly týrde júmys istey alady. Mәselen túrghyndargha jyl sayyn esep beredi. Esepti bir jylda bir ret bersin degen qatyp qalghan qaghida joq. Jylyna eki ret, tipti odan da kóp esep beruine bolady. Ol óz qolynda. Óz qarauyndaghy lauazymdy túlghalardy taghayyndauda jergilikti halyqpen jәne mәslihatpen aqyldasa otyryp sheshuine ne kedergi?! Oghan zang túrghysynan tyiym joq. Ákimderdi mәslihat arqyly taghayyndau tәsilining qolgha alynghany keshe ghana edi. Ókinishke qaray, ol bastama qazir toqtap qalghan siyaqty. Ákimdi mәslihat arqyly taghayyndau - óte dúrys sheshim. Múny respublika dengeyinde qayta qolgha alsaq, qúba-qúp bolar edi. Onyng negizi sharty boyynsha әkimdik lauazymgha, joq degende, eki ýmitker týsui kerek-tin. Yaghni, qala men audan әkimdigine oblys әkimi eki nemese odan da kóp ýmitkerdi úsynuy tiyis. Búl ýrdis jergilikti mәslihattyng bedelin arttyryp qana qomaydy, sonymen birge әkimderding de jauapkershiligin kýsheytedi. Mineki, býgingi kýni sayasy jýieden góri adamy faktor kóbirek ról atqarady. Qazir әkimning qolynda mýmkindikpen qatar mol qarjy da bar. Ýkimet aimaqty damytugha qarjy ayap otyrghan joq. Mәsele sol qarjyny tiyimdi әri ýlken maqsatqa júmsauda bolyp otyr. Sondyqtan qazirgi tanda әkimderding ar tazalyghy men qol tazalyghyna kóbirek kónil bólu kerek siyaqty. Ákim sonynan sóz ertpey, bylyq-shylyqqa barmay, týrli toptarmen auyz jalaspay, klandyq oiyngha aralaspay taza júmys isteui tiyis.
- Oghan mýmkindik bar ma?
- Ol tikeley әkimning ózine baylanysty. Eng basty mәsele әkimning moralidyq kýsh-jigerinde túr. Qazirgi sayasy jýiede kez kelgen әkimge liyberaldy-demokratiyalyq jolmen júmys jýrgizuine mýmkindik bar. Eger adam dúrys júmys istese, ony jýie búza almaydy. Taza adam jýieni ózine beyimdep, sol býlingen jýieni ózgertuine bolady. Mәselen bir auylgha barsanyz, jaynap túrady, oghan kórshi kelesi auyl qirap jatady. Arasy on-aq shaqyrym. Bir aua, bir janbyr, bir jer. Allanyng rahymy eki auylgha birdey týsedi. Biraq ekeui - eki týrli. Isker, elge qyzmet etudi maqsat tútqan әkimning auyly әlbette gýldenip túrady. Jarqyrap alystan men múndalap meshiti kózge týsedi. Dýrildegen sharua qojalyqtar sol auyldyng múqtajyna milliondap qarjy bólip jatady. Al júmys isteudi bilmeytin nemese istegisi kelmeytin әkimning auylyn shang basyp jatady. Úlytauda bolghan kezimde osy baghytta birshama júmystar isteldi. Keybir auyldargha talantty jastardy әkim etip qoydym. Auyl әjeptәuir ensesin kóterip qaldy. Búrynnan otyrghan aqsaqaldardy zeynetke jiberdik. Sondyqtan býgingi kýni tek oblysqa ghana emes, audan, qala jәne auylgha qolynan is keletin, ar tazalyghyn boyyna túmar etken jandardy әkim etip saylau qajet. Qabiletti, talantty jigitterge jol ashatyn kez jetti. Óitpeyinshe, aimaqqa qansha qarjy qúighanymyzben ol qúmgha singen suday joq bolady da túrady. Endi týrli dengeyde әkim bolghysy keletinderge moralidyq beyne men iskerlik qabilet sharttaryn qoy qajet. Olardyng boyynda últqa, elge qyzmet ete alatyn qayratkerlik jiger boluy shart.
- Siz búrynnan beri qazaqty damytu turaly san aluan mәsele kóterip, ashyq pikir bildirip jýrdiniz. Sol oilarynyzdy әkim bolghaly qanshalyqty orynday aldynyz?
- Sol oilarymdy naqty iske asyrugha Úlytau maghan ýlken synaq boldy. Qazaqty qalay damytugha bolady? Ol ýshin ne isteu kerek? Prosesti men óz kózimmen kórgim keldi. Maqtandy demeniz, eng әueli aitqym keletini, az uaqytta Úlytauda atqarylghan jobalar auyl azamattarynyng óz tughan jerine, aulyna degen sýiispenshiligin oyatty. Auyldyng ezilgen ensesin kóteruge bolady eken. Kóp adam "Eng birinshi әleumettik jәne ekonomikalyq mәselelerdi sheship alyp baryp, ruhany jobalardy qolgha almaysyz ba?" dep jatady. Mening aitarym: ekonomikamen birge ruhany jobalardy qatar atqaru kerek. Sonda ghana halyqtyng әleumettik jәne ruhany dýniyesi bayyp, óz auylyn damytugha júmyludyng qajettigin týsinedi. Úlytauda arasynda mektepke de bas súghyp, joghary synyp oqushylaryna leksiya oqyp jýrdim. Jetkinshekterdi armanday biluge baulyp, olardyng elge, jerge degen mahabbattaryn oyatugha tyrystym. Últtyq dengeyde oilaugha qabiletterin úshtaugha talpyndym. Júrt әkimge qarap boyyn týzeydi. Sondyqtan taghy aitamyn, әkimderding ruhany dýniyesine de erekshe kónil bólu kerek. Áriyne, olargha qoyylghan sharuashylyq, óndiristik talap qiyn kezde boldy. Al qazir әkim, sonymen qatar, ruhany bay boluy shart. Qazaqtyng damuyna, auyldyng damuyna әkimderding ruhany әlemi tikeley baylanysty.
- Múnday masshtabta audandy aitpay-aq qoyayyq, oblys dengeyinde әkimder bar ma?
- Bar. Serik Ahmetov, Berdibek Saparbaev, Imanghaly Tasmaghambetov, Qyrymbek Kósherbaevtardy osy qatargha jatqyzamyn. Búlar - basqa әkimderge qaraghanda ruhany bay. Sondyqtan osy әkimder ónirding ekonomikalyq mәselelerimen qatar ruhaniyatynyng damuyna da erekshe kónil bólip otyr. Endi әkimderge iydeologiyalyq talap ta kýsheii tiyis. Ekonomikalyq-әleumettik jobalar qanshalyqty qajetti bolsa, ruhani-iydeologiyalyq jobalar da sodan beter qajet. Osy tiptegi әkimderding júmysy tek óndiristik qabiletine sengen әkimderge qaraghanda eki ese kóp bolady. Sonymen birge olardyng isteri de, әlgilerge qaraghanda, eki ese artyq kórinip túrady. Olardyng ruhany is-sharalary, ruhaniyat ókilderine degen qamqorlyghy jerde jatpaydy. Áriyne, әleumettik jәne ekonomikalyq mәselemen ghana ainalysqanda halyqtyng qarny toq bolar, biraq olar ruhany ashtyqta ghúmyr keshetin bolady. Sondyqtan býgingi әkimderge ekonomikalyq mәselemen qatar ruhaniyatpen de ainalysudy jýkteu kerek. Búl - zaman talaby. Múny qazaqtyng myqty últ bolyp jetiluindegi biylikke artylghan jýk dep týsingen jón. Áueli ana salany, sosyn myna salany qolgha alayyq degen kýnnen óttik. Ekonomika men ruhaniyatty qosa qolgha alghanda ghana serpilis bolady. Ruhani, tarihy jobalarmen tek qana Mәdeniyet ministrligi ainalyspauy kerek. Búl ispen barlyq dengeydegi әkimder men ministrler yjdaghatty týrde ainalysuy tiyis.
Maghan әkim bolu - arman emes. Úlytauda atqarylghan, Jezqazghanda qolgha alynghan jobalar - búryn aityp jýrgen oilarymdy is jýzine asyrugha tyrysu. Yaghny sol sózderimdi iske asyrugha bir mýmkindik siyaqty. Ekinshi jaghynan, búl qyzmet óz-ózimdi synau boldy. Aytqan oilarymdy orynday alamyn ba, joq pa degen súraqqa jauap beru edi. Maghan múnday mýmkindik tughyzghan basshylaryma alghysymdy aitamyn. Ákim bolsam da búryn aitqan sózderimnen bas tartqan emespin. Tartpaymyn da. Sol búrynghy pikirimde qalamyn. Ákimdik - men ýshin uaqytsha júmys. Ýshinshiden, elime, jerime әriptesterimmen birge qoldan kelgenshe jaqsylyqty is isteu. Qyzmet qylu. Auylgha qyruar qarjy qúiylyp jatyr. Eng birinshi aqshadan góri auylgha nardyng jýgin tartatyn azamattardy tartu kerek. Ýkimette, parlamentte, әkimshilikterde, últtyq kompaniyalarda enbek etip jýrgen auyldan shyqqan myqty jigitter barshylyq. Solar auylgha baryp júmys isteu kerek dep oilaymyn. Olar úiymdastyrushylyghymen de kóp is tyndyra alady. Syrttan aqsha әkelmese de, auylgha bólingen qarjyny tiyimdi júmsar edi. Sondyqtan ortalyqtan azamattardyng auylgha kelgeni abzal. Tipti qalada biznespen ainalysyp, meshit, sport keshenderi siyaqty iri-iri jobalar atqaryp jýrgen auyldan shyqqan jigitter elge baryp, enbek etse, qazaqqa tiygizgen paydasy zor bolar edi. Ghalymdar auylgha jylyna bir-eki ret baryp, aptalap jatyp dәris oqysa, qanday ghaniybet bolar edi. Sondyqtan óz salasy boyynsha jetistikke jetken jandar, әsirese memlekettik qyzmette, auylgha baryp óz shapaghatyn tiygizsin. Elbasynyng auyldan qalagha, qaladan auylgha rotasiyalyq kadr almasu iygilikti bastamasy jym-jylas bolyp qaldy. Sony qayta janghyrtu qajet. Ortalyqtan auylgha baramyn degen memlekettik qyzmetkerlerdi kótermeleu qajet, olardyng lauazymyn ósiru kerek. Auyl, qala әkimderin saylau jýiesin de qayta qaraghan jón. Búl әkimderding halyq aldyndaghy jauapkershiligin arttyrady. Sosyn әkimderding túrghyndargha beretin esebining formasyn ózgertu kerek. Men Úlytau men Jezqazghanda halyqqa esep beruding basqasha tәsilin qoldandym. Ákim tek esep bermey, elden ózining mindettemesin de aluy tiyis.
- Memleket basshysy 2020 jyly qazaqstandyqtardyng 95 payyzy qazaq tilinde sóileytin bolady dedi. Kóp nәrse әkimning tikeley qatysuymen ghana jýzege asyrylatyny belgili nәrse. Sizding bastauynyzben osy túrghyda Jezqazghanda qanday ister atqarylyp jatyr?
- On jylda Qazaqstandy qazaqsha sóiletu ýshin mektep pen balabaqshadaghy balalardy býgin qazaqsha sayratuymyz kerek. Jyl basynda memlekettik qyzmetkerlerge qazaq tilin ýiretetin arnayy tiltanu ortalyghy ashyldy. Onda memlekettik qyzmetkerlermen qatar budjet salasyndaghy mamandar memlekettik tildi tegin ýirenip jatyr. Aldaghy qyrkýiek aiynan bastap memlekettik tildegi qaladaghy balabaqshalar sany 43 payyzdan 80 payyzgha ósetin bolady. Qazir júmys bastaldy. Tipti qaladaghy balabaqshalardy 100 payyzgha memlekettik tilge kóshiruge bolatyn edi, qazaqsha bilmeytin tәrbiyeshiler júmyssyz qalatyn bolyp túr. Birtindep búl mәseleni de sheshemiz. Ákimshilikte jinalystar týgelimen derlik memlekettik tilde ótedi. Qaladaghy týrli kezdesuler men jiyn sharalarda jeke ózim qazaq tilinde sóileymin. Keyde kerek kezde oryssha aitugha tura keledi. Últyna qaramay jalpy jastar jinalghan jerge qazaqsha sóileuge tyrysamyn. Aldaghy qyrkýiek aiynan bastap orys mektepterinde enbek pәni, dene tәrbiyesi syndy kәsiptik pәnder tek qazaq tilinde ótkiziletin bolady. Jәne sol mektepterdegi qazaq tili pәnin oqytugha erekshe kónil bóludemiz. Orys mektebin tәmamdap shyqqan bala qazaq tilinde suday bolyp túruy kerek. Oghan odan ary qarayghy uaqytta memlekettik til túrghysynan kedergi bolmauy tiyis.
- Saylau turaly qanday pikir aitasyz? Búl saylaudyng ereksheligi nede boldy?
- Saylau men saylaudyng nәtiyjeleri keybir adamdargha qyzyqsyz bolghan shyghar. Búl jolghy saylaudyng ereksheligi, saylaushylardyng saylaugha qatysuyna erekshe kónil bólindi. Kimge dauys beru kerektigi jýktelmese de, saylaushylardyng saylau uchaskesine baruyna kóp kýsh-jiger júmsaldy. Sondyqtan bolar, tanertennen saylau uchaskelerinde halyq úzyn-sonar kezekte túrdy. Sonymen birge búl joly saylaugha qatyspau turaly miting ótkizuge, ashtyq jariyalaugha t.b. qarsylyq kórsetuge mýmkindik boldy. Oghan eshkim shekteu jasaghan joq. Alayda múnday qatty qarsylyqtar bayqalmady. Áriyne, býgingi preziydentting jeniske jetetini әuel bastan anyq bolatyn. 95 payyz bolmasa da oghan jeteghabyl payyzben jenetinine eshkim kýmәn tughyzghan joq. Saylau nәtiyjesi boyynsha halyqaralyq baqylaushylar da týrli pikir aityp jatyr. Jezqazghangha halyqaralyq baqylaushylar atynan Beligiyanyng Qazaqstandaghy elshisi jәne elshilik konsuly keldi. Ol elde saylaugha barmasa, aiyppúl tóleydi degen әngime estidik. Bizge saylaugha qatysu mәdeniyetin damytu qajet. Áriyne, oghan әdildik, adaldyq, kerek. Áytpese saylaugha senim bolmaydy.

Súhbattasqan Gýlzina BEKTASOVA

«Týrkistan» gazeti