Qazaqtyng últtyq susyny sanaytyn qymyzynan aidyn-kýnning amanynda ajyrap qalu qaupi bar. Ár halyqtyng últtyq as mәziri bolady. Aytalyq, dýngendi – laghmanymen, ózbekti palauymen tanimyz. Al qazaqtyng dastarqanyn qymyzsyz elestetu mýmkin bolmasa kerek edi. Ókindiretini sol, qymyz qazaqtyng ózine qasqaldaqtyng qanynday qat dýniyege ainalyp túr. Jaz aiynda ghana auzymyzgha tiyip, qaryq bop qalamyz. Al qys boyy qaqtyghyp otyrghanymyz. Ózge memleketter qymyzdy jantalasa iygerip jatyr. Qazaq qamsyz, qareketsiz. Sheteldikterding qymyz atauyn týrlishe ózgertip, ózderinshe qoyyp alyp jýrgeni alandatsa kerek edi. Qoldanghany bolsa – bizding qazaq ghalymdarynyng tehnologiyalary. Kýnderdin-kýninde «qymyz degen bәlenshe halyqtyng últtyq susyny eken» degendi estip, shalqamyzdan týsip jatpasaq iygi…
Preziydent jaqqan ýmit oty
Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Núr Otan» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasynyng kezekten tys HII sezinde de, keyinirek ótken Qauipsizdik kenesining otyrysynda da auyl sharuashylyghyn damytugha erekshe kónil bóludi tapsyrghan bolatyn. Al 2 mausym kýni Memleket basshysy sol aitylghandardy naqty jýzege asyrudy kózdeytin «Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2009 jylghy 15 mamyrdaghy «Núr Otan» HDP-nyng kezekten tys XII sezinde bergen tapsyrmalaryn jýzege asyru jónindegi sharalar turaly» Ókimge qol qoydy. Búl qújatqa sәikes elding industriyalyq-innovasiyalyq jedel damuynyng memlekettik baghdarlamasy әzirlenuge tiyis. Ol Elbasy aiqyndaghan basym jeti baghyttyng biri – auyl sharuashylyghy ónerkәsip keshenin, auylsharuashylyq ónimderin óndeudi qolgha aludy da qamtidy. Al auyl sharuashylyghy ónimining basy – qymyz. Demek, qymyz ónerkәsibining serpiluine bir mýmkindik bar.
Industriyalyq-innovasiyalyq jedel damu baghdarlamasynyng qymyzdy óndeudi qamtitynyna ýmittendiretin taghy bir jayt bar: «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory qymyzdy aldymen Japoniyagha, sosyn Europa elderine eksportqa shyghara bastamaq niyetin bildirip jýr. Ol ýshin, әriyne, eng aldymen jylqy sharuashylyghy men bie sýtin óndeytin kәsiporyndardy jolgha qoyyp alu qajet. Bizde osy ekeuining de bәsi joghary dey almaydy eshkim. Qazirgidey jýzden asar-aspas jylqysy bar sharuashylyqtarmen, shaghyn zauyttarmen «Samúryq-Qazyna» armandaghan biyikke kóterile almaytynymyz anyq.
Qymyz әldeqashan brendke ainalghan
Qymyzgha eshqanday nasihattyng keregi joq. Ony júmyr jer betindegi júrttyng birazy biledi. Tek keybir memleketterding atyn týrlishe búrmalap jýrgeni bolmasa. Mysaly, nemister qymyzdy «bie sýtinen jasalghan yogurt» dep jýr. Bizding dәuirimizge deyingi besinshi ghasyrda úly tarihshy Gerodot skifterding bie sýtinen jasalghan susyndy sýisinip ishetinin tamsana jazyp ketken bolatyn. Emdik qasiyetinen de qúlaghdar. Mәselen, osydan bir jarym ghasyr búryn, sonau 1854 jyly әigili orys dәrigeri Nestor Postnikov Samara guberniyasynyng Bogdanovka auylynda qymyzben emdeytin ortalyq ashady. Al 1958 jyly ekinshi qymyzben emdeu ortalyghynyng shanyraghyn kóteredi. Onda, negizinen, tuberkulezben auyrghandar emdeletin. Ataqty orys jazushylary Lev Tolstoy men Anton Chehov dәl osy emhanada qymyzben emdelgen. Jәne qúlan-taza aiyghyp shyqqan. Búl emdeu orny qazirgi kýnge deyin tabysty júmys istep túr. Samara oblystyq tuberkulezge qarsy emdeu dispanseri dep atalady. Ótken jyly ghana 150 jyldyghyn atap ótti. Qazirgi kezde irgemizdegi iri el – Reseyde qymyz óndirumen ainalysatyn kәsiporyndar qarqyndy damuda. Bir ghana mysal: osydan on jyl búryn Bashqúrtstannan 200 jylqy әkelip, qymyz óndire bastaghan Sergey Veremeenkonyng Tveri oblysyndaghy «Snayp» atty sharuashylyghy býginderi myng basqa juyq sauyn biyesi bar ýlken kәsiporyngha ainalyp ýlgergen. Songhy derekter boyynsha, Reseyde qymyz óndirumen ainalysatyn jýzge juyq kәsiporyn bar.
Endi myna qyzyqty qaranyz: tabighaty asa qatal, bie baylaugha jaysyz, búghyny pir tútatyn Saha eli osydan jeti jyl búryn «Saha Respublikasyndaghy qymyz ónerkәsibi turaly» arnayy zang qabyldap, qymyzdy әleumettik manyzy bar ónimderding qataryna qosyp qoyypty. Fransiya men Germaniyada qymyz ónerkәsibining qalay tamyrlanyp kele jatqany belgili. Kezinde Kókshetau ónirindegi jylqy sharuashylyghynda istegen bir nemis azamaty bayyrghy eline barghan song kәdimgidey bie baylap, Munhen qalasyna qymyz jetkizip túrady eken. Onda qazaq elshisi Erik Asanbaevtyng meyman bolyp, óz kózimen kórip qaytqanyn bilemiz. Osy nemis halqynyng «Ekviymed» atty kompaniyasy qazaqstandyq professor Keneshan Dýisenbaevtyng tehnologiyasy boyynsha bie sýtinen eng kishkentay nәresteler ýshin ana sýtining ornyna qoldanylatyn ghajayyp quaty bar taghamdar әzirleydi eken. Qymyzdyng әldeqashan brendke ainalyp qoyghanyna osydan artyq qanday dәlel kerek?
Sózden iske kósher kez jetti
Al ózimiz bolsaq eng qarapayym tәsilmen qymyz óndiruge jetkilikti mәn bere almay otyrmyz. Aytylmay jatqan joq. Biraq bәri de sóz jýzinde ghana qalyp keledi. 2000 jyly sol kezdegi viyse-premier Aleksandr Pavlov ýkimettik dengeyde qaraugha qymyz ónerkәsibin damytu jóninde arnayy úsynys ta engizipti. Biraq esh ózgeris joq: jeke kәsip iyeleri qolynan kelgenshe әzirlegen qymyzyn birer meyramhanagha ótkizip, az-maz tabys tabumen jýr. Iri kәsiporyndar ashugha, serpindi jobalar jasap, investisiya tartugha degen talpynystar joq. Áytpese, qymyzdy óndeu, úzaq uaqytqa saqtau tehnologiyasy tamasha janalyqtargha kende emes. Sonyng ishinde otandyq ghalymdardyng tabystary sheteldikterdi de qyzyqtyryp jýr. Tipti qymyzdy qúrghatu tәsilin qoldanugha alghashqy úmtylystar KSRO-da 1958 jyly jasalghan-dy. Óndiristi qolgha alamyz dep otyrghanda biylik basyna Nikita Hrushev kelip, jylqy týligine qyrghiday tiygeni esimizde. Qazirgi kezde qazaq ghalymdarynyng qymyzdy saqtau tehnologiyalary sheteldik kompaniyalar tarapynan ýlken súranysqa iye. Onyng óz elimizde eshtenege jaramay jatqany bolmasa…
Osy sәrsenbining sәtinde ghana Mәjilis deputaty Qúrmanghaly Uәly Premier-ministr Kәrim Mәsimovting atyna qymyz ónerkәsibine oray deputattyq saual joldaghan edi. «Qasiyetti qymyzymyzgha kónil audaryp, әlemdik brendke ainaldyrugha kýsh salyp, yqpal jasauynyzdy ótinemin. Bastamany bas qalamyz – Astanadan bastasanyz, núr ýstine núr bolar edi», – dedi ol. Qúrmanghaly Uәliyding aituynsha, qymyzdy eksportqa shygharu ýshin aldymen qymyz ishu dәstýrin óz elimizde dúrystap qalyptastyryp aluymyz kerek. Tómengi palata ókili qazirgi Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetovting qymyzhanalar ashudaghy iygi isterin ózgelerge ýlgi etse deydi. Onyng mәlimetinshe, tek Taldyqorghannyng ózinde 25 qymyzhana ashylghan. «Búl – dәl qazirgidey daghdarys qos ókpeden qysyp túrghanda, birinshiden, júmys orny, ekinshiden, tabys kózi, ýshinshiden, salauaty ómir salty. Oblys әkimi Serik Ábikenúly 10 jyl búryn Jambyl oblysynda bastaghan qymyzhana ashudaghy iygi isin bir sәtke tolastatqan emes. Auyl sharuashylyghy ministri bolyp túrghan kezde de osy Astana qalasynda boz ýiler tigip, qymyzhana úiymdastyrghany elding esinde. Mine, osy tiri tәjiriybeni nege barlyq oblystarda úiymdastyrugha bolmaydy?» – deydi deputat.
Áriyne, qymyzhana – óndiris orny emes. Óndelgen qymyz bolmasa, onyng kóptiginen ne qayyr?! Aytalyq, Astananyng manayynda ýiir-ýiir bie baylaytyn, asa iri jylqy sharuashylyghy joq. Alys ónirlerden jetkenshe ashyp, búzylyp ketedi. Dese de, qalalarda qymyzhanalardyng sausaqpen sanarlyq az ekeni, esesine týngi klubtardyng qaptap ketkeni ras.
Ári kýlki, әri týrpi
Bas prokuraturanyng baspasóz qyzmetining mәlimetinshe, byltyr astanalyq jol inspektorlary bir azamatty ishimdik iship kólik jýrgizgeni ýshin ústap, sotqa jóneltedi. Sot esh oilanbastan ony jýrgizushilik kuәliginen aiyryp jibergen. Alayda aiyptalushy jergilikti prokuraturagha shaghymdanady. Qiyn bolsa da ózining aiyptalyp otyrghanday syra emes, qymyz ishkenin dәleldep shyghady. Prokurorlar sottyng sheshimining kýshin joyyp, oghan jýrgizushilik kuәligin qaytaryp beripti.
Bir derek
Búryn astyn, toy-tomalaqtyng dengeyi qúiylghan qymyzdyng kóptigimen de ólshengen. Belgili qalamger Sabyr Sharipovting jazuynsha, 1860 jyly Úlytauda berilgen baghanaly nayman elining batyry әri biyi, kezinde agha súltan bolghan Erden Sandybayúlynyng (1808-1862 jj.) asynda 1000 saba qymyz qúiylypty. Sabanyng ortasha syiymdylyghy 50-60 litr dep esepteledi. Yaghny atalghan asqa kem degende 50 myng litr qymyz әkelingen.

Besboghda ALTAY, Astana
«Alash ainasy» gazeti 11 mausym 2009 jyl