Kesheden beri baspasóz betterinde Aqtóbe qalasyndaghy №40 mektepting tóbesi qúlap, 9 oqushynynyng auruhanagha týskeni jayly aqparat tarady. Atalghan aqparatqa sýiensek, tóbesi qúlap toghyz oqushynyng densaulyghyna ziyan keltirgen mektep 2009 jyly ghana paydalanugha berilgen eken. Qabyrghasy qalanghanyna on jyl tolmaghan qúrlys әu basta sapaly salynghanda býgingidey shu shyqpas ta edi.

Ókinishke oray, elimizde salynghan on qúrlystyng beseuining sapasy syn kótermeydi. Jemqorlyq jaylaghan qazaq qoghamynda búl dertpen kýresuding ontayly joly tabylmay túr. Qúrylys úiymdary basshylarynan tartyp, júmys jýrgizushilerding jәne qúrylystyng sapasyn baqylaudy jýzege asyratyn lauazymdy adamdargha deyin sybaylas jemqorlyqtyng syiyn kórgen song qúrlystyng sapasy ekinshi mәselege ainalady. Al birinshi kezekte memleket esebinen qúlqynnyng qúdyghyn toltyru túrady.

Endi jaqynda týrli BAQ-ta jariyalanghan sapasyz qúrlystar jayly aqparattargha kezek bereyik:

Aqmola oblysynda memlekettik baghdarlamamen berilgen jana ýiding ishi kógerip, esik-terezeden jel yzghyp túr. (Qyrkýiek aiy)

Qostanaydaghy «ybiyleynyi» yqsham audanynda qúrylysy ayaqtalmaghan 5 qabatty túrghyn ýiding qabyrghasynda jaryq payda boldy. (Tamyz aiy)

«Qoljetimdi baspana – 2020» memlekettik baghdarlamasy ayasynda salynghan Óskemendegi kópqabatty ýilerding qabyrghalarynda jaryqshaqtar payda bolghan. (Shilde aiy)

Qaraghandydaghy kópqabatty ýy túrghyndargha qauip tóndirip túr. (Mamyr aiy)

Biz búl birneshe mysaldy sózimiz súiyq shyqas ýshin dәlel retinde ghana aldyq. Áytpese, qazaqstandyq sapasyz qúrlystar jayly aqparattan tom-tom kitap qúrastyrugha bolady. Kýni keshe ghana oryn alghan osy mysaldar túrghanda biz arhiv aqtaryp, ótken jyldardyng esigin qaqqan joqpyz. Bolmasa Almatydaghy ortasynan opyrlyp qúrlysshynyng janyn jalmaghan kópir jayly nemese әlem aldynda betqalqa etken «EKSPO» kezindegi qiyrghan kópir jayly sóz etsek әrige terendep ketuge tura keledi.

Memlekettik baghdarlamamen salynghan osynday sapasyz túrghyn ýilerden baspana kezeginde 15-20 jyl boyy túryp pәter kiltin alghandar quanyp ta ýlgirmeydi. «Óz ýiim - óleng tósegim» dep tórine jayghasa bergende tóbesinen su tamshylap, qabyrghasynan jel anyrap túrady. Búl jaghdaylar aitylmay jatqan joq. Aqparat qúraldarynda, Parlamentte de kóterildi. Alayda ózgergen eshtene joq.

Mәjilis deputaty Núrtay Sabiliyanovtyng aituynsha, juyrda ghana salynghan qúrlystyng sapasyna teris әser etetin birneshe sebep bar. Olardyng qatarynda tender ótkizu rәsimining jariya týrde jýrgizilmeui, merdigerlerding júmysyn adal atqarmauy, sonday-aq sapasyz qúrylys materialdaryn qoldanyluyn ataugha bolady. Osynday sebepterden tek 2017 jylda ghana elimiz jahandyq bәsekege qabilettilik reytingisining «Jol sapasy» indeksi boyynsha birden segiz satygha qúldilaghan eken.

Endi resmy mәlimetterge kezek berip kóreyik, Bas prokuraturanyng Qúqyqtyq statistika jәne arnayy esepke alu jónindegi komiytetining derekterine sәikes, 2012 jyly әrtýrli obektilerding sapasyz salynuynyng 6 faktisi, 2013 jyly – 5, 2014 jyly – 3, 2015 jyly – 7, 2016 jyly – 7 jәne 2017 jyly 3 faktisi tirkeldi. Sapasyz salynghan qúrylys pen jóndeu faktilerine túrghyn ýilerdi, sonday-aq, qúrylystyng basqa da obektilerin (kópirlerdi, avokólik joldaryn jәne t.b.) salu kezinde de jol berilgen. Jauyrdy jaba toqugha әues memlekettik organdardyng qashanghy әdeti búl. Býkil halyq kórip-bilip otyrsa da jamandyqty jasyryp, jaqsylyqty asyryp kórsetuge beyim. Eldegi sapasyz salynghan qúrlystar sany joghardaghyday az degenge jas bala da senbeytini sózsiz.

Memlekettik tapsyryspen salynghan qúrlystyng sapasyz boluynyng basty sebebi «tender» mәselesi bolsa kerek. Mamandardyng aituynsha, qúrlystaghy sybaylas jemqorlyqtyng basy dәl osy tenderden bastalady. Bizding shendiler ýshin tender budjetten bólingen qarjyny bóliske saludyng tamasha tәsiline ainalghan kórinedi. Tarqatyp aitar bolsaq, belgili qúrylys nysanyn salu qúqyghyn tenderde jenip alu kerek. Al sol tender­de jeniske jetu ýshin aldyn ala she­neunikterdin, tenderlik komiys­siya mýshelerining kónilin tappay taghy bolmaydy. Búl joldy basyp ótpey bir­de-bir memlekettik tender ótkizil­meytinin ministrden bastap, qa­ra­payym qúrylysshygha deyin biledi.

Tender ótkizuding әu bastaghy maqsaty bolashaq nysandy salatyn merdiger úiymnyng tapsyrmany orynday alatyn әleuetin anyqtau bolady. Múnda «merdiger qúrylys kompaniyasynyng nysandy sapaly әri der kezinde salugha ekonomikalyq, tehnikalyq mýmkindigi jete me», «materialdyq jәne qarjylay quaty jetkilikti me» osyny anyqtau kerek. Mine, qolyna osynday mol mýmkindik tiygen tenderlik komiys­siya mýsheleri qúrlystyng sapasyn emes, ózining qaltasyn oilay bastaydy. Sóitip, memlekettik manyzy bar júmystardy aty bar, zaty joq kompaniyalargha beredi. Áriyne, búl «enbegi» ýshin mol syiaqy alady. Osynday jymysqy jolmen jalpy qúny jýzdegen million tenge túratyn qúrylys nysanynyng zandy týrde bas merdiger úiymy qúqyghyna ie bolghandar ýshin qúrlystyng sapasy esh manyzdy emes. Olar endi júmysty shala-sharpy bitirip, qúrylystyng sapasyn baqylap, tekserip ótkizip alatyn qyzmetkerlerding qúlqynyn toltyrugha kirisedi. Mamandardyng aituynsha, bizde qúrylys nysanyn salugha bólingen smetalyq qarjynyng jartysy osynday «jol-josyngha» júmsalady eken. Osydan qalghan az qarjy qúrylys nysanyn salugha jetimsiz bolghandyqtan merdiger úiymdar barlyq mýmkin bolghan jaghdaydan ýnemdep, meylinshe, arzan әri sapasyz qúrylys materialdaryn paydalanady. Qúrylysshylardyng jalaqysynan da jonyp-jymqyryp, tipti, az-múz aqsha tólep, gastarbayterlerdi kóptep tartady. Nәtiyjesinde, elimizding qúrylys alandarynda tiyisti tәjiriybesi men kәsiby mamandyghy joq adamdar júmys jasaydy eken.

Mine osynday búralang joldardy basyp ótken bizding túrghyn ýiler men joldardyng sapasy qaydan onsyn. Búnday bassyzdyqtyng aldyn alu ýshin zandyq jauapkershilik te qarastyrylghan. Alayda sol Zandy atqarushylardyng ózi jogharda biz sóz etken shym-shytyryq qatynastyng shyrmauyna týsip shygha almay qalady. Sóitip, Zanda anyq jazylghan qylmystyq jauapkershilik quzastyrylmaydy. Qazir qoldanystaghy qylmystyq zannamada sapasyz salynghan túrghyn ýy ghimaraty men basqa da qúrylys obektileri ýshin jauapkeshilik QR Qylmystyng Kodekisi 2014 jylghy 3 shildedegi № 226-V Zany 278-baby boyynsha quzastyrylady:

1. Qúrylys úiymdary basshylarynyn, júmys jýrgizushilerding jәne qúrylystyng sapasyn baqylaudy jýzege asyratyn lauazymdy adamdardyng sapasyz salynghan, ayaqtalmaghan nemese sharttyng jәne jobalau qújattamasynyng talaptaryna sәikes kelmeytin ghimarattar men qúrylystardy, avtomobili joldaryn, tonneliderdi, elektr stansiyalaryn, túrghyn ýilerdi nemese ózge de qúrylys obektilerin paydalanugha tapsyruy jәne (nemese) qabyldauy, sol siyaqty olardy sapasyz jóndeui, eger búl abaysyzda adamnyng densaulyghyna auyr nemese auyrlyghy ortasha ziyan keltiruge әkep soqsa, –  belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan ýsh jylgha deyingi merzimge aiyra otyryp nemese onsyz, eki myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne sol mólsherde týzeu júmystaryna ne eki jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

2. Abaysyzda adam ólimine nemese ózge de auyr zardaptargha әkep soqqan dәl sol is-әreketter –  belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan ýsh jylgha deyingi merzimge aiyra otyryp nemese onsyz, alty jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

3. Osy baptyng birinshi bóliginde kózdelgen, abaysyzda eki nemese odan da kóp adamnyng ólimine әkep soqqan is-әreketter –  belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan ýsh jylgha deyingi merzimge aiyra otyryp nemese onsyz, ýsh jyldan segiz jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

Búghan qosa 2016 jyldyng 1 qantarynan bastap kýshine engen keybir zandar men kodekster qatarynda: «Sәulet, qala qúrylysy jәne qúrylysqyzmetin turaly» zany boyynsha, jana qúrylysnysandaryn endi memlekettik komissiya qabyldamaydy. Zandaghy jana ózgeriske sәikes, nysandy tapsyrys berushi, merdiger, avtorlyq jәne tehnikalyq qadaghalaushy qabyldap alady. Eger salynghan nysan sapasyz bolyp, túrghyndardyng ómiri men densaulyghyna qauip tónse, tapsyrys berushi, merdiger, avtorlyq jәne tehnikalyq merdiger әkimshilik nemese qylmystyq jauapkershilikke tartylatyny kórsetilgen.

Kenes odaghy kezinde kirpishi qalanghan keybir ghimarattar әli ensesin tik ústap túrghanda, tәuelsizdik jyldary salynghan qúrlystar on jyl keyde bes jyl ótpey qabyrghasy qaqyrap qúlap jatady. Búl әriyne maqtanatyn kórsetkish emes. Keshe salghan memlekettik baspanamyzdyng tóbesinen býgin su sorghalap túrsa, paydalanugha berilgenine bir jyl tolmaghan kópirler qúlap, joldar shúryq-tesik bolyp jatsa damyghan otyz elding kóshi bizge shanyn da kórsetpes.

Týiin

Ángime Aqtóbedegi mektepting tóbesi qúlaghannan bastaldy ghoy. Mektepting tóbesi qúlap 9 oqushy jaraqat aldy. Qúday saqtasyn, sol oqushylar kóz júmsa ne bolar edi? Oghan kim jauapty? Bilim ministri Saghadiyev "men on jyl búryn ministr bolghan joqpyn" dep sytylyp shygha keler. Bizding elde jauapkershilik mәselesi eshkimdi tolghandyrmaytyny ókinishti. Sondyqtan da, búl mәselege Aqtóbe oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev pen Bilim ministri Erlan Saghadiyev jauapty bolyp, kinәlilerdi tabuy kerek. Toghyz jyl búryn sapasyz mektep salghandardy tabu sonshalyq qiyn sharua emes. Solardy QR Zandary ayasynda  jazalap, sapasyz qúrylys saludyng jazasy qanday bolatynyn el aldynda әigileui kerek.

Quanysh Qappas

Abai.kz