Argentina astanasy Buenos-Ayrestte ótip jatqan  ýlken jiyrmalyq elderding kezdesuinde, tórtkýl dýnie kóz tigip otyrghan Preziydent Tramp pen Shy tóraghanyng kezesui boldy. Eki jaqty kezdesu nәtiyjesinde 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap, 267 mlrd dollarlyq sauda sommasyna salynugha josparlanghan 25% kedendik salyq  әzirshe sol 10 payyz kýiinde qaldy. Tek aldaghy ýsh ay ishinde eki jaqty júmys tobynyng selbesip júmys isteuimen, jalghasty qarastyrylatyn, zertteletin boldy. Eger sol ýsh ay merzim ishinde AQSh tarapynan qoyylghan sharttargha Qytay tarapy sәikestilik tanytpaghan jaghdayda, josparlanghan 25 payyzdyq kedendik salyq salynatyn boldy.

Kezdesude tolyq qandy nәtiyjening bolmaytynyn bәrimizde bilip otyrdyq. Sebebi,  úzaq jyldardan beri qordalanyp qalghan ónerkәsip jәne auylsharuashylyghy salalary boyynsha eksport jәne import, tehnikalardy paydalanu qúqyghy, ziyatkerlik menshik,qyzmet kórsetu,ghalamtordy paydalanu mәseleleri sekildi kýrmeui kóp qúrylymdyq jýiedegi mәselelerding bir retki kezdesude sheshimin tauyp ketui mýmkin emes edi. Qalay bolmasyn, búl «sauda soghysynda» AQSh tarapynyng desi basyp túrghan sekildi. Óitkeni, óz aitqanyna kelispese salyqty arttyratynyn aityp otyr.

«Eger ýsh ay ishinde kelisimge kelmese qalay bolady?» –mine búl óte manyzdy taqyryp. Asa auqymdy mәseleler bolghandyqtan qysqa ghana ýsh ay ishinde eki tarap ortaq mýddelerin qorghaytyn kelisimge keledi dep aitu qiyn. Sebebi, AQSh tarapynyng qoyyp otyrghan talaptary, Qytay ekonomikasynyng qúrylymdyq jýiesine ózgeris jasauda talap etedi. Búl jaghdayda, Qytay ýkimeti ekonomikanyng qúrylymdyq jýiesin qayta jasaugha tiyisti bolady, al búl Qytay ýshin tarihy sheginispen birdey ýderis bolyp tabylady. Al alghan betinen qaytpasa, onda AQSh-tyng salatyn salyghy Qytay ekonomikasyn tyghyryqqa tireui mýmkin. Qalay bolmasyn, Qytay biyligi eki ottyng ortasynda qalghanday kýy keshude. Búl ekonomikalyq qaqtyghystyng AQSh ekonomikasyna, әsirese auylsharuashylyq salasyna aitarlyqtay әser eteri anyq. Sol ýshin AQSh ýkimeti de búl ekonomikalyq qaqtyghystyng tym úzaqqa sozylyp keterine mýddeli emes. Biraq kedendik salyqtyng 10 payyz kýiinde qaluy jәne onyng 2019 jyly ýsh ay kóleminde ghana saqtaluy men eger eki jaqty kelisim jaraspaghanda, onyng 25 payyzgha ósui, AQSh ýkimetinin, ekonomikasynyng búl qaqtyghysqa shynymen dayyn ekendigin jәne soghan tótep bere alatynday mýmkindigining barlyghyn kórsetetindey. Búdan búrynghy kezderi 25 payyzdyq salyqtyq ósim mýmkindik retinde qarastyrylsa, endi kelesi jyly ýsh aidan song  naqty is-shara bolyp tabylatyny anyq boldy.

Kelisimning ýsh ay merzimge sozyluy eki elding aldaghy taghy qanday sayasatqa baratynyn kórsetkendey. Donalid Tramptyng AQSh-ty dýniyejýzining nómiri birinshe el etip saqtaugha baryn saluy, Qytaymen bolghan «Sauda soghysynda» alghan betinen qaytpaytyndyghyn kórsetedi. Al el ishi men syrtynan birdey sayasy jәne ekonomikalyq qysymgha birdey tap bolyp otyrghan qazirgi Qytay biyliginin   osy uaqyt ishinde qalay is-sharalargha barary beymәlim. Ony aldaghy uaqytta kóremiz.

Qaster Sarqytqan

Abay atyndaghy QazÚPU ústazy 

Abai.kz