Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 7096 0 pikir 27 Sәuir, 2011 saghat 05:08

Janbolat Mamay. Ol kimderge, ne ýshin kerek boldy eken?

«Býrkenshik atpen keybir sayttarda jariyalanghan tómendegi maqalany jәne oghan jauapty nazarlarynyzgha úsynamyz. Tóreligin ózderiniz aitynyzdar, qadirli oqyrman» dep jazady «Jas Alash» gazeti ózining 26 sәuirdegi 32-shi jariyalanymynda. . (OL KIMDERGE, NE ÝShIN KEREK BOLDY EKEN? «Jas Alash» №32 (15594) 26 sәuir, seysenbi 2011) Biz de «býrkenshek atpen keybir sayttarda jariyalanghan» maqala men oghan berilgen jauapty qatar úsynyp, qadirli oqyrmannyng talqysyna salghandy jón kórdik.

«Abay-aqparat»

JANA EFREYTOR?

«Býrkenshik atpen keybir sayttarda jariyalanghan tómendegi maqalany jәne oghan jauapty nazarlarynyzgha úsynamyz. Tóreligin ózderiniz aitynyzdar, qadirli oqyrman» dep jazady «Jas Alash» gazeti ózining 26 sәuirdegi 32-shi jariyalanymynda. . (OL KIMDERGE, NE ÝShIN KEREK BOLDY EKEN? «Jas Alash» №32 (15594) 26 sәuir, seysenbi 2011) Biz de «býrkenshek atpen keybir sayttarda jariyalanghan» maqala men oghan berilgen jauapty qatar úsynyp, qadirli oqyrmannyng talqysyna salghandy jón kórdik.

«Abay-aqparat»

JANA EFREYTOR?

Janbolat Mamaydyng qazaq qoghamyn dýrliktirip kele jatqanyna ýsh-tórt jyl boldy. Ol turaly qysqasha aqparat keltire keteyik: "Jas Alash" gazetining tilshisi, "Ruh pen til" jastar klubynyng jәne "Qazaq jurnalisteri klubynyn" jetekshisi, "Azat" JSDP tóralqa mýshesi. Eldegi birqatar sayasatkerler Mamaydy "bolashaghy zor jas sayasatkerge" balaydy. Moyyndau kerek, eshkim de mәngi emes, kәriler kýnderding kýninde jastargha oryndaryn bosatugha mәjbýr bolady. Sondyqtan da qoghamda belsendi jastardyng bar ekeni quantady, әriyne. Tek bir oy bizge maza bermeydi: Qazaq qoghamy men jalpy Qazaqstangha J.Mamay ne beredi? Eldi gýldendire me, әlde qúldyrata ma? Mәsele osynda. Bireuler búl súraq tym ýlken auqymda qoyylghan joq pa dep saual qoyy mýmkin. Mening jauabym - joq. Belgili jurnalist, qalyptasqan sayasy qayratkerge ainalghan Mamaydyng jarqyn keleshegi jayynda Bolat Ábilevting ózi "auzynyng suy qúryghansha" aitady.

Osydan birneshe jyl búryn "Ar.Ruh.Haq" qoghamdyq qorynyng jetekshisi Baqytjan Tóreghojina almatylyq studentter ýshin tanymdyq seminarlar men konferensiyalar ótkizdi. Sonday jiyndardyng birine ol studentterge leksiya oqu ýshin "Jas Alash" gazetining jurnaliysi, "Ruh pen til" klubynyng jetekshisi Janbolat Mamaydy shaqyrady. Ol jas memleketting tútastyghyn saqtau ýshin qoghamnyng yntymaqta boluy kerek ekenin, ol ýshin әrbir Qazaqstan azamaty qazaq tilin bilip, qazaq tilinde sóileui qajet ekenin algha tartty. Ádettegidey óz sózin tarih betterindegi mysaldarmen bekitti.

Onyng orys tilinde oqyghan dәrisi bir qaraghanda senimdi, tereng әri patriottyq bolyp kórindi. Alayda tyndarmandardyng arasynda tarih fakulitetining studentteri bar bolyp shyqty. Olar J.Mamaydyng tarihy derekterdi búrmalap, qatelikter jibergenin bayqap, onysyn birden betine aitty. "Tarih bilgiri" búl sózderden keyin birden ashuly kýige týsip, ony týzetken studentterding ózderin kinәlau sarynyna kóshti. "Al sen qazaqsha oqi alasyng ba?", "Al sen?". Studentter mәsele qazaq tilinde emes, tarihta ekenin týsindirmekshi bolghany sol edi, qaharlanghan Janbolat Mamay olardyng auzyn ashqyzbay, ózining sózin joqqa shygharugha mýmkindik bermey, jastardyng ózderin "kinәli" sezindirip biraq tyndy. Biraz ýnsizdikten keyin orys últynyng qyzy uniyversiytetti bitirip jatqanyn, biraq, әli de memlekettik tildi tolyq mengermegenin aityp, qazaq tilindegi bilimin terendetu ýshin "Ruh pen til" klubyna qabyl­dau­dy súrady. Janbolat Mamay qyzdyng búl ótinishin estimegen synay tanytty, "joq" nemese "iyә" dep te aitpady. Ashu ýstinde kónil-kýiin búzugha batyly jetken studentterge degen ýlken óshpendilikpen olargha qaharly kózqaras tastady. Onyng tereng kózqarasynyng týbinde ashu-yza jalyny oinap túrdy. Men kópke deyin dәl osy kózqarasty qaydan kórgenimdi esime týsire almay jýrdim. Keyinnen esime týsti. Kóz aldyma otyzynshy jyldary týsirilgen efreytor Adolif Gitlerding últtyq-sosialistik partiya siezinde sóz sóilep jatqandaghy sureti keldi. Sol kezde onyng kózqarasy da dәl osynday yza jalyndaryn atqylap túrghan edi. Bireuler búl teneudi asyra silteu dep aituy mýmkin. Biraq búl jerde Mamay men Gitler túlghalarynyng dengeyi emes, barlyq elderding shovinist kósemderine tәn qasiyetter anyq kórinedi. Búl eng әueli basqa últtargha degen tózimning joqtyghy. J.Mamay siyaqty qazaq últshyldarynda basqa últtargha degen jekkórinish sezimi, tózimsizdik bar. Biraq búlar onday oiyn jasyrghysy keledi. Alayda ózining pikirine qarsy shyqqan adam tabylsa, J.Mamay búl sezimin jasyra almaydy. Ondaylardy qas jauynday kórip, shabuyl jasaydy. Onyng әr sózi ózining pikirinen ózge oidaghy adamgha degen tózimsizdik pen sózin joqqa shygharugha tyrysqandargha degen óshpendilikpen aitylady. Qazir ol "qarapayym" biylikke qanaghattanugha mәjbýr. "Jas Alash" gazetining bas redaktory Rysbek Sәrsenbaydyng senimine berik kirip alghan. Gazette J.Mamay oiyna kelgenin jazuda. Esterinizde bolsa, eki jyl búryn JSDP plenum ótkizip, "Azat"-qa qosyludyng mýmkin emestigin mәlimdegen bolatyn. Oghan jauap retinde J.Mamay "Jas Alashtyn" betinde Jarmahan Túyaqbaydy qazaq mýdesin satty dep aiyptap, ony últ satqyny retinde synap maqala jariyalady. Qalyptasqan jaghdaydy búrmalaghany bylay túrsyn, ol qazaq saltynyng ózin ayaqasty etip, ýlkenge qúrmet kórsetpedi de.

Onyng maqalasynda "men biylikke kelgende әli kóresin!" degen óshpendilik seziledi. Ózining bar óshi men kegin syrtqa shygharatyn "júldyzdy sәtinin" jaqyn qalghanyn eskertedi. "Jas Alash" gazetining yqpalynan yqqandary ma, әlde minezi birtýrli aqyn Múhtar Shahanovtyng qoldauy ma, әlde partiya elektoratyn keneytu ýshin últshyldargha da minber beru sayasaty ma, ne әser etkeni belgisiz, biraq "Azat" pen JSDP basshylary qos partiyanyng birigu sezinde J.Mamaydy prezidium­gha qabyldap qana qoymay, oghan arnayy sóz berdi. Partiya delegattaryna arnalghan qúttyqtau sózinde ol taghy da últtyq baghytty ústanu kerek ekenin qaytalap, partiyagha óz pikirin tanugha tyrysty.

Tayauda J.Mamay "Jas Alash" gazetinde Aydos Sarym men Núrlan Erimbetovti qaralap maqala jariyalady. Olardyng bar kinәsi - preziydent saylauyn qadaghalau jónindegi qoghamdyq komissiya qúryp, saylaudy zandastyrghany. Biraq komissiya tek syltau ghana. Búl sayasattanushylar Mamaydyng jәne Shahanovtyng әsireúltshyldyq baghytyn qoldamaydy. Olar qazaq últynyng basyna ne týrli nәubetterding kelgenin, últtyng әli de sheshilmegen mәselelerining kóp ekenin týsingenimen, qazaqty ózge últtardan artyq qonggha, oghan erekshe mәrtebe beruge qarsy. Sebebi, múnyng sony azamattyq soghysqa nemese fashizmge alyp kelerin týsinedi. Alayda M.Shahanov pen J.Mamay bastaghan últshyldar tobynyng armany - qazaq tilin mengergen, qazaq saltymen ómir sýretin azamattar­gha memlekette erekshe, airyqsha mәrtebe beru. Olardyng aityp jýrgen "tituldy últ" turaly iydeyasy Qazaqstannyng әlemdik integrasiyalanuyna baghyttalghan "qazaqstandyq últ", "ýsh túghyrly til" syndy sayasatyna kereghar. Shyn mәninde, tólqújatta "qazaqstandyq" dep túratyn bolsa, qazaq últy odan esh útylmaydy. Sebebi, "qazaqstandyq" sózining týbiri - "qazaq", "orys" emes. Al basqa tilderdi mengeruge keler bolsaq, memlekettik tilmen qatar ózge tilderdi de mengeru joghary mәdeniyetting belgisi bolyp tabylady. Búl adamnyng mýmkindikterin arttyrady.

Alayda kópshilik J.Mamay men oghan qoldau kórsetushi M.Shahanovtyng shynayy pighylyn ajyrata almay qalady. Olar býgingi jaghdaydy, ózderining isining dúrys emes ekenin týsingenimen, óz degenderinen taymaydy. Olar últaralyq dostyqty shayqaltu arqyly biylikten oryn aludy kózdeydi. Olardyng qazaq qoghamyna jәne jastaryna yqpal etushi qauipti oiyndary qanday saldar­gha alyp kelui mýmkin degen oigha jeteleydi. Otyzynshy jyldardaghy Germaniya men toqsanynshy jyldardaghy Yugoslaviyany mysalgha keltiruge bolady. Biz bolashaqty M.Shahanovpen emes, J.Mamaymen baylanystyryp otyrghanymyzdyng sebebin týsindire óteyik. Shahanov әri ketse, sayasy sahnada endi 10 jyl bolar. Sodan song ózi qalasa da, qalamasa da, ornyn J.Mamaygha qaldyrugha mәjbýr bolady. Sol kezde elimizde alapat qaqtyghystar boluy da bek mýmkin. Búghan qoghamda obektivti jәne subektivti belgiler bar ekenin joqqa shygharugha bolmaydy...

Nemis últy әli kýnge deyin saylaushylar sanasyn últshyldyq iydeyalarmen jaulap, biylikke kelgen Efreytordyng basqaruynyng ziyandy saldaryn tartyp otyr. Tarih sabaqtaryn eske ala otyryp, "Jas Alash" gazetining bas redaktory Rysbek Sәrsenbay, ózin úly gumanist sanaytyn aqyn Múhtar Shahanov, "Azat" partiyasynyng jetekshisi Bolat Ábilev J.Mamaydyng asqan ambisiyasyn qolday otyryp, óz isterining qanday saldargha alyp kelerin týsine me eken?

 

ÚLTYN SÝIGENDIK - QYLMYS EMES

Bizding payymdauymyzsha, búl maqalanyng shynayy avtory býkil tabighatymen, bitim-bolmysymen orystanghan kosmopoliyt, qazaq tilinde eki auyz sózding basyn qosa almaytyn Aygýl Omarova bolsa kerek. Qazaqtyng últjandy túlghalaryn, til, el ýshin ayanbay enbek etip jýrgen azamataryn qaralaytyn maqalany A.Omarova "Spik.kz", "Nomad.su", "Centr­asia.ru" tәrizdi sayttarda jariya­­laghan. Júrtshylyqtyng sózine qaraghanda, búl sayttar Últtyq qauipsizdik qyzmetine tiyesili kórinedi.

Avtordyng aituynsha, әldebir seminarda biz ózimizdi әsire­últshyl, tipti fashist retinde tanytqan ekenbiz. Qazaq tilin ýirengisi keletinderge dóreki jauap berip, tarihy faktilerden qate jibergenimizdi mәlimdegen. Omarovanyng aityp túrghany - naghyz ótirik. Búl seminar (5-6 adam qatysqan) 2008 jyly qantar aiynda ótken edi. Ol kezde biz "Jas Alashtyn" qyzmetkeri bolghan joqpyz jәne olay tanystyrylmadyq ta. Al "Ruh pen til" jastar klubynyng qúrylghanyna nebәri 3-4 aidyng jýzi bolghan edi. Aty kópshilikke beytanys úiym boldy ol kezde. Úiymdastyrushylar bizge osy klubtyng júmysy, maqsat-mindeti jayynda aityp berudi súrady. "Ruh pen til" kluby qazaq jastarymen qoyan-qoltyq júmys isteu, qoghamdyq-sayasi, әdebiy-mәdeny taqyryptarda pikirtalastar úiymdastyru jәne azamattyq ústanymdy bildiru maqsatynda qúrylghanyn bayandadyq. Múhtar Shahanov qúrghan "Halyq ruhy" partiyasynyng baghyt-baghdaryn qoldaytynymyzdy da jetkizdik. Últtyq maqsat-mýddeni, tildik problemalardy qozghaghan bizding pikirimiz Aygýl Omarovanyng shamyna qatty tiydi. "Sizder últshylsyzdar! Búl - óte qaterli baghyt. Múnday úiymdy qúrudyng qajeti qansha? Eger Múhtar Shahanov jәne siz siyaqtylar biylikke kelse, onda elde anarhiya ornaydy, soghys bolady. Tildi biluding qanday qajettiligi bar? Bәrimiz oryssha sóileymiz. Bir-birimizdi týsinemiz. Búdan artyq ne kerek? "Qazaqstandyq últqa" qarsy shyghudy da toqtatynyz. Onyng nesi jaman? Bәrimiz tenbiz, birdey­miz. Bir últ bolamyz. AQSh-qa, Shveysariyagha, Kanada men Avstraliyagha qaranyz. Ýsh túghyrly tildi de qoldau kerek. Bir ghana qazaq tilin bilsek, qúrdymgha ketemiz", - dep qatty buyrqandy A.Omarova. Biz búl pikirge qarsy ekenimizdi bildir­dik. "Sizding óziniz, Aygýl, qazaqsha bilesiz be?" dep súraq qoydyq. "Joq, maghan múnyng qajeti de joq" degen synaydaghy jauap qatty. Osydan song biz Qazaqstandy AQSh-pen, Kanadamen jәne ózi ataghan basqa da eldermen salys­tyrugha bolmaytynyn týsindir­dik. "Qazaqstandyq últ" pen "ýsh túghyrly til" iydeyasyna narazy ekenimizdi de ashyq bildirdik. "Bizde memlekettik til bar. Ol - qazaq tili. Ony eldegi barlyq azamattar bilui tiyis. Al orys tili men aghylshyn tilin memlekettik tilmen qatar qoyyp, oghan qosaqtaudyng qanday qajeti bar? Eger búl tilder kerek bolsa, ony azamattardyng ózderi de ýirenedi. Aytalyq, biz qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde erkin sói­leymiz. Sebebi, ol tilderding bizge qajeti bar dep sanaymyz. Ol - bizding jeke ústanymymyz. Al basqa azamattar ózderine orys jәne aghylshyn tilderi kereksiz dep sheshse, onda biz olardy nege búl tilderdi ýirenuge mәjbýrleuimiz kerek? Bizde barlyghy ýirenuge mindetti til - qazaq tili. Onyng memlekettik til mәrtebesi bar sebebi. Aytalyq, Fransiya men Úlybritaniyany alynyz. Fransuzdar ózderining memlekettik tilimen qatar arab, týrik, nemis, aghylshyn tilin bilui mýmkin, biraq olar "pәlenbay túghyrly til" qajet degendi aitpaydy. Britandyqtar da solay. Bizde de solay boluy tiyis. Órke­niyetting jәne zannyng joly osy", - dep óz pikirimizdi aittyq. Q.Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiyte­tinde oqityn bir orys qyzynyng "qazaq tilin ýirengisi keletinin, biraq múnyng tegin boluyn qalaytynyn" aitqany ras. Bizding til ýiretu kurstaryn ashugha qarjylyq, intellektualdyq jәne infraqúrylymdyq mýmkindigi­mizding joqtyghyn týsindirdik. Til ýirenuding tegin (memlekettik til ýiretu ortalyqtary) jәne aqyly kurstary bar ekenin aittyq. Oghan "qazaq tilin ýirene salayyn" degen salghyrt kózqarastan arylyp, memle­kettik tildi mengeruge bar ynta-yqylaspen kirisudi úsyndyq. Aytalyq, azamattar shet tilderdi qalay ýirense, memlekettik tildi de sonday yqylaspen ýirenuge úmtyluy qajettigin aittyq.

Últtyq, tildik mәselelerdi qozghaghan osynday oilar Aygýl Omarova tәrizdi kosmopolittik baghyttaghy kózqaras iyesine jaqpaghan tәrizdi. Bir kezderi shaghyn alanda aitylghan últtyq maqsat-mýddeni qorghaudy kózdeytin oi-kózqarasty qazir respublikalyq dengeyde aityp jýrmiz. Últsyzdandyru, ruhsyzdandyru әri últty joi sayasatyn qoldaytyn, qazaqty qúrdymgha ketirudi kózdeytin toptyng shamyna qatty tiyip jýrse kerek búl.

Eger "omarovalardyn" qisynyna salsaq, últtyq, eldik mýddeni qorghau, qazaq últyna qatysty iri-iri mәselelerdi kóteru - "fashizmmen" parapar qylmys. Olay bolsa, әlemdegi barlyq órkeniyetti elderdi "fashiys­tik" iydeologiyanyng múragerleri dep ataugha bolady! Búl qatargha Fransiyany, Germaniyany, Týrkiyany, Baltyq jaghalauy elderin, Ukrainany, Belorusiti, alysqa barmay-aq Ózbekstan, Týrik­menstan, Tәjikstan tәrizdi memleketterding barlyghyn jat­qyzayyq búdan bylay. Nege deseniz, búlardyng barlyghy da memleketqúrushy últtyng maqsat-mýddesin basqalardan әldeqayda joghary qoyady. Olardyng azamattyghyn alghyng kele me - memlekettik tildi ýirenuge mindettisin. "Ýsh túghyrly til", "tórt tildi qogham" tәrizdi iydeyalardy búl elde eshkim de qabyldamaydy. Memleketqúrushy últy bar elderde eshkim de AQSh-tyn, Kanadanyn, Shveysariyanyng mysalyn keltirip әlek bolmaydy! Búl eldi, júrtty aqymaq etu ghana emes, ony ashyq arandatu, qoghamda jik tughyzu.

Eger bizding aityp jýrgenimiz, últtyq, tildik mәselelerdi kótergenimiz "fashizmdi ansau" bolsa, onda Omarova bastaghan "kosmopolittik" topqa kórshi Reseyge kóshudi úsynamyz. Qazaqstanda memlekettik tilge, ózining tughan ana tiline múryn shýiire qarap, oghan mensinbeushilik tanytsa da, Resey orystary ony qúshaq jaya qarsy almaytyny aiqyn. Ol jýz jerden orys mýd­desin qorghap, jan-tәnimen orys bolugha úmtylsa da, ony orystar orys retinde eshqashan qabyldamaydy. Fashizm men shovinizmning ne ekenin sonda týsiner edi. Últy orys bolmaghany ýshin Resey әsire últshyldarynyng kóshede, alandarda adamdardy soqqygha jyghyp, olardy óltirip jatqanyn da kórip jýrmiz.

Núrlan men Aydosty aqtap-jaqtap, qorghashtaghanyna qaraghanda, Aygýlding basqa da oiy bar siyaqty. Mamaydyng "qarsylastary" tarapynan ózime qoldau tabarmyn degen esek dәme boluy da mýmkin. Eng bastysy, Aygýl Omarova Núrlan Erimbetov pen Aydos Sarymgha qatysty aitqan synymyzdy qabyldap, onyng dúrystyghyn ózi de moyyndaydy. Biylikting tikeley núsqauymen saylaudy baqylau jónindegi qoghamdyq komissiya qúrghan erimbetov­terding basty maqsaty - zansyz әri konstitusiyagha qayshy keletin preziydent saylauyna demokratiyalyq renk beru, ony zandastyru tetigining biri ekenin atap kórsetken edik. Omarova da komissiyanyng saylaudy "zandastyru" ýshin qúrylghanyn aitty. Al búl azamattardy últtyq mәsele tóniregindegi kózqarastarymyzdyng qayshylyghy ýshin syn sadaghyna aldyq deu - týk týsinbeytin adamnyng negizsiz әri dәieksiz pikiri. Kosmopolittik jaghynan alghanda, Omarovagha "tuystyghy" bar Erimbetovting últqa qarsy aitqan pikirlerine toytarysty ol qoghamdyq komissiyany qúrmay-aq berip jýrdik. Al "últshyl" bolmay qaluyna baylanysty A.Sarymdy synaghan eshkim de joq. Synasaq, býgingi qoghamdaghy ekijýzdilikti, satqyndyqty, sayasy tayghanaqtyqty aittyq. Olardyng shamyna tiidi, el-júrttyng aldynda abyroy-bedelin týsi­rudi maqsat etpedik. Qoghamdyq komissiyany qúrghanda-aq olargha ashyq hat joldap, ótkir taqyryptardy aldyna qoydyq. Jauap berse, әdil uәjge biz de toqtaymyz.

"Eger últshyldar óz ústanymynan qaytpasa, búl eldi apatqa alyp kelui mýmkin" degen qorytyndy jasapty "omarovalar". Biz óz ústanymymyzdan qaytpaymyz. Qayta kerisinshe, eger últsyz­dan­ghan kosmopolitter, bitim-bolmysymen orystanghan "omarovalargha" aqyl kirip, óz oiynan qaytpasa, búl olardyng ózderin tyghyryqqa tireydi. Halyqtyng últtyq sana-sezimi, namys-jigeri kýnnen-kýnge oyanyp keledi. Elge jany ashityn da, keleshekti oilaytyn da qazaq jastarynyn qatary kóbeyip keledi. Memle­ketting tútqasy da, onyng tiregi de - memleketqúrushy últ. Býgin, býgin bolmasa erten, onyng últtyq sezimi silkineri haq. Búl - aqiqat. "Biz bәrinen jogharymyz! Bәrinen ýstembiz!" dep silkin­beydi, ózine tiyesili, ózine qa­jetti, tabighy әri zandy dýniyeni ta­lap etip kóteriledi. Mem­lekettik tildi syilaudy, últty qadir tútudy, halyqtyng dәuleti men baylyghyn talan-tarajgha týsirmeudi talap etedi. Biz osy kýndi jaqyndatu ýshin enbek etemiz. Soghan úmtylamyz. Qazaqstanda kim qazaq últymen, hal­qymen birge bolsa, sol ghana jeniske jetedi, biyikke kóterile­di. Ózin-ózi syilaytyn barlyq elderde memleketqúrushy últtyng maqsat-mýddesi aldymen eske­riledi. Búl kýn bizge de keledi. Omarova tәrizdi "kosmopolittik" toptar múny moyyndaytyn kýn de tuar. Qúdaygha shýkir, býgin zaman basqa. Eger 1937-jyldar bolsa, "omarovalar" bizderdi "fashister" retinde "halyq ja­uy" jasap, atqyzyp jiberer me edi?

Janbolat MAMAY

"Jas Alash" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543