«Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy memleketting iygiligi ýshin asa manyzdy. Sonday-aq tek óz elimizding ayasynda ghana emes, búl baghdarlama dýniyejýzilik mәdeniyetti qamtysa, bizge de, әlemge de paydasy zor bolar edi. Osy orayda Almatygha әlemning týkpir-týkpirinen jinalghan ghalymdar men mәdeniyet janashyrlary «Tarihiy-mәdeny múranyng órkeniyetter súhbattastyghyndaghy róli» atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada bas qosty. Eki kýnge sozylghan jiynda qazaq últynyng tarihiy-mәdeny múrasynyng dýniyejýzilik ghylymy ainalymgha enui keninen sóz boldy.

Júmyla kótergen jýk jenil...

«Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy memleketting iygiligi ýshin asa manyzdy. Sonday-aq tek óz elimizding ayasynda ghana emes, búl baghdarlama dýniyejýzilik mәdeniyetti qamtysa, bizge de, әlemge de paydasy zor bolar edi. Osy orayda Almatygha әlemning týkpir-týkpirinen jinalghan ghalymdar men mәdeniyet janashyrlary «Tarihiy-mәdeny múranyng órkeniyetter súhbattastyghyndaghy róli» atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada bas qosty. Eki kýnge sozylghan jiynda qazaq últynyng tarihiy-mәdeny múrasynyng dýniyejýzilik ghylymy ainalymgha enui keninen sóz boldy.

Júmyla kótergen jýk jenil...

Álemdi qarjy daghdarysy sharpyghan qazirgi qysyltayang kezende әlemdik órkeniyetter ýndeuining manyzdylyghy aldynghy oryngha shyghyp otyr. Europa men Aziya aimaghynda últ bolyp úiysyp ómir sýrip jatqan halyqtardyng yntymaqtasuy, jalpy adamzattyng ruhany baylyghyn qorghau baghytyn birlese kýsheytui әsirese qazirgi kezde asa qajet. Al kýsh biriktiru ýshin jәne eng iri órkeniyetterding konstruktivti ýndesuine qolayly kenistik qalyptastyruy shart. Qazaqstan bolashaqta týrli órkeniyetter toghysatyn ýlken kenistikke ainaludy maqsat etip otyr. Álemde qansha memleket, qansha últ bolsa, olardyng әrqaysysynyng ózindik tarihy, últtyq ústanymdary, mәdeniyeti men әdebiyeti, kóneden qalghan múralary bar ekeni dausyz. Býgingi jahandanu kezeninde osy týrli últtar men mәdeniyetterding mýldem jútylyp ketpey, birin-biri tolyqtyryp otyruy ýshin auyzbirshilikting qajettigi aiqyn-aq. Kelmeske ketken tarihtaghy mynjyldyqtarda bireu kóp qarmap qalghysy kelip, endi bireu ózining atyn qaldyrghysy kelip, jalpy adamzattyng ruhany baylyghyn san-saqqa tartqany mәlim. Osyndaydan tarihta týrli búrmalaushylyqtar oryn aldy. Tipti basqa kórshilerimizdi aitpaghanda, tili bir, dini bir, tarihy ortaq qazaq-qyrghyzdyng arasynda «anau - meniki, mynau - seniki» degen talas әli kýnge deyin sheshimin tappay kele jatqan joq pa? Alayda jer betindegi materialdyq baylyq pen ruhany qúndylyqqa talasyp-tarmasudyng esh mәni joq ekenin ómir ózi dәleldep bergendey. Endigi maqsat - kórshi elder toghysyndaghy mәdeniy-ruhany baylanystardyng ghajaptyghyn aityp, qúr bosqa úranday bermey, osy kýnge deyin әlemdik órkeniyette qordalanghan mәselelerding sheshimin tabu. Osy maqsatta Qazaqstanda bas qosqan AQSh, Kanada, Fransiya, Avstriya, Italiya, Ýndistan, Úlybritaniya, Chehiya elderinen kelgen ghalymdar men sarapshylar týrli mәdeniyetterding bir-birimen qaqtyghys-soqtyghyssyz beybit týrde aralas-qúralas boluyn әngimege ózek etti.

• Oljas SÝLEYMENOV, Qazaqstan Respublikasynyng YuNESKO-daghy túraqty ókili, qogham qayratkeri, aqyn:
- Býgingi ghylymy konferensiyada kóterilip otyrghan taqyryptyng mazmúny óte teren. «Mәdeny múra» jәne órkeniyetter súhbattastyghy tónireginde songhy jyldary diskussiya az bolghan joq. Biraq eshqashan búl ekeui birge qarastyrylmay keldi. Eger qazirgi әlemdegi mәdeniyetterdi grafikalyq týrde beynelesek, biri - qorghan, biri piramida, shyng sekildi, olardyng biyiktikteri әrtýrli bolyp keledi. Eng biyik shyng Everest sekildi joghary mәdeniyetter bar, odan tómenderi jәne mýlde kózge kórinbeytinder de jeterlik. Bir qaraghanda, búlardyng barlyghy ózinshe erekshe jәne birine-biri tәuelsiz. Alayda bilim men ghylym bizge osy týrli biyiktikterding negizi bir ekenin kóruge, biluge, tarihy terenine ýniluge mýmkindik beredi. Sondyqtan da órkeniyetterding bir-birimen súhbattasuy, pikir almasuy manyzdy. Qazirgi kezde elimizde qazba júmystary belsendi jýrgizilip jýr. Osy qazba júmystarynyng nәtiyjesinde bizding mәdeniyetimizding ýlken kenistikti jaylaghanyn bilemiz. Aytalyq, Qazaqstan men Altay jerindegi saq qorghandarynan tabylghan altyn foligalar kórkemdik óndelui, sapasy men týr-sipaty jaghynan Bolgariyada jәne Egiypetting keybir jerlerinen tabylghan altyn foligalargha óte úqsas. Osy sekildi kóptegen materialdyq mysaldar - erte kezden-aq qúrlyqtardyng bir-birimen tyghyz baylanysta bolghanynyng dәleli.

«Mәdeny múra» bizge ne berdi?

Songhy tórt-bes jyldan beri júmys istep kele jatqan «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda atqarylghan sharalardy sanamalay berudi jón kórmedik. Degenmen jobalardyng ishindegi eng irileri - Siriyanyng astanasy Damask qalasynda әl-Faraby kesenesi men etnomәdeny ortalyghyn salu, Damaskide jәne Mysyrdyng astanasy Kair qalasynda Beybarys súltannyng kesenesi men meshitin janalau baghytyndaghy júmystar auyz toltyryp aitugha túrarlyq. Últtyq mәdeniyetimiz ýshin airyqsha manyzy bar tarihiy-mәdeni, sәulet jәne arheologiya eskertkishterine 30-dan astam qoltanbalyq ghylymiy-zertteuler jýrgizildi. Mәselen, «Babalar sózi» atty seriya jýzdegen jyldar boyy jasalghan qazaq halqynyng asa bay auyz әdebiyetin jinaqtaugha mýmkindik berse, «Qazaqtyng ata zandary» seriyasy halqymyzdyng qúqyqtyq sanasynyng damu kezenderin sipattaydy.

• Erlan Sairov, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory:

- «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda Mongholiya, Qytay, Ýndistan, Iran, Europa elderine jinaqtau-izdeu ekspedisiyalary jiberilgen. Sonyng nәtiyjesinde qazir 5 myngha juyq jinaq әkelindi. Sonyng barlyghy osy arada súryptalyp, jan-jaqty saraptalyp, ghylymy enbekter retinde sol janaghy dýniyejýzilik ainalymgha enedi. Sonday-aq Qoja Ahmet Yassauy kýmbezi men Tamghaly arheologiyalyq kesheni YuNESKO-nyng dýniyejýzilik materialdyq qúndylyqtar tizimine endi. Búl memleketimiz ýshin manyzdy. Ghalymdardyng býgingi basqosudaghy pikirleri men úsynysy saraptalyp, onyng qorytyndysy ministrlikke joldanbaq.

Aldaghy atqarylar sharalar

«Mәdeny múra» baghdarlamasy alghash júmysyn bastaghan kezde kópshilikting kónilinde bolashaqqa degen senimmen qosa, baghdarlama júmysyna kýmәnning bolghany da jasyryn emes. Alayda uaqyt óte kele ruhany qúndylyqtarymyzdy janghyrtugha ghylymy túrghyda kózqaras qalyptasa bastaghany, zertteu ayasynyng keneygeni, týrli ghylymy enbekterding jaryq kórui shetel ghalymdarynyng qazaq mәdeniyetine degen qyzyghushylyghyn arttyryp otyr. Bolashaqta últtyq simvoldarymyzdy qalyptastyru, mәdeny turizmdi damytu, Qazaqstannyng tarihi, mәdeny keshenderin ghalamgha nasihattaytyn derekti filimder týsirip, dýniyejýzine taraytyn arnalardan kórsetu maqsat etilip otyr.

• Rafaele Markettiy, LUISS halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining professory (Italiya):

- «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng tújyrymdamasy óte qyzyqty jәne erekshe eken. Jogharghy innovasiyalyq tehnologiya damyghan zamanda búl - óte qajetti joba. Búl baghdarlama ayasynda qazaq eli әlemdik órkeniyetter súhbattastyghy alanyna ainalugha mýmkindigi bar. Qazaqstan Preziydentining bastamasymen jýzege asyrylyp jatqan baghdarlama bizding tarapymyzdan qyzyghushylyq tudyryp otyr. Sebebi «Mәdeny múra» baghdarlamasynda belgilengen sharalar óte auqymdy. Biz әlem bolyp ótken tarihtyng búrmalanbauyna, ortaq mýddege qyzmet etuge daghdylanuymyz qajet.

Týiin
Mәdeniyet sayasattyng soyylyn soqpay, últtyng orasan zor ruhani, tarihiy-mәdeny әleuetin kóteruge qyzmet etkende ghana halyqqa paydasy zor bolady. Deytúrghanmen mәdeniyet tek ghalymgha nemese jay qarapayym halyqqa ghana emes, sayasatkerge de, qarjygerge de qatysty. Býgingi jiyngha әr salanyng mamandary men qoghamnyng belsendi mýshelerining qatysuy da - osyghan aighaq. Sharany úiymdastyrushylardyng jiyndy ýsh tilde úiymdastyryp, ilespe audarmagha jaghday jasauynyng ózi janalyqqa degen kózqarastyng týzelip kele jatqandyghyn bildirse kerek. «Mәdeny múra» baghdarlamasy últtyng toptasuyn, úrpaqtardyng sabaqtastyghyn qamtamasyz etuge baghyttalghan. Biz tek ótkenimizben maqtana bermey, býgingi qym-quyt zamanda aldymen «biz kimbiz» degen súraqqa jauap tauyp, әlemdik qauymdastyqta qazaq mәdeniyetining ózindik ornyn tabuyna kýsh salghanymyz jón.

Aynúr SENBAEVA

«Alash ainasy» gazeti 11 mausym 2009 jyl