Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Kýbirtke 6192 33 pikir 15 Qantar, 2019 saghat 10:10

Tәuelsizdik alghaly oqsyz-qarusyz 4 million "azamatymyzdan" aiyryldyq

Osy jaqynda Týrkistan gazetinde «Qyz bolashaghy men últ keleshegi» atty maqala jariya boldy. Avtory gazetting jauapty hatshysy Dinara Mynjasarqyzy men jurnalist Arman Qúdaybergen eken.

Bizding kónilimizdi eleng etkizgen myna bir derek boldy. Tәuelsizdik alghanymyzgha 27 jyldan asty. Osy uaqyt ishinde Qazaqstanda barlyghy 4 millionnan astam týsik jasalypty. Senesiz be? Tórt millionnan kóp. Týrkistan gazeti qay jyly qansha týsik jasalghanyn ret-retimen kórsetipti. Tragediyalyq kórsetkish. Kýndelikti «pәlen jerde týglenning qyzy týsik jasatypty» degen suyq sózge de qúlaq-etimiz ýirengen. Sondyqtan bolar, asa eren sanamaytyn sol birdi-ekili әngime, býginde ýlken sifrgha ainalghan...

Búl qanshalyqty ras? Bәlkim esepte qatelik ketken bolar dedik... Sóittik te, internettegi ashyq derekkózderden aqparat izdedik. Taptyq. Erinbey eseptep kórdik. Densaulyq saqtau ministrligining resmy deregi bәlkim basqasha sóileytin shyghar, bizdiki beyresmy derek. Dese de kórinizder, mine:

1991 jyly – 260 000

1992 jyly – 350 000

1993 jyly – 295 000

1994 jyly – 260 000

1995 jyly – 225 000

1996 jyly – 194 200

1997 jyly – 156 800

1998 jyly – 149 200

1999 jyly – 138 197

2000 jyly – 134 100

2001 jyly – 136 800

2002 jyly – 124 500

2003 jyly – 128 000

2004 jyly – 129 495

2005 jyly – 125 654

2006 jyly – 130 599

2007 jyly – 133 097

2008 jyly – 123 992

2009 jyly – 113 320

2010 jyly – 106 074

2011 jyly – 95 288

2012 jyly – 95 654

2013 jyly – 84 265

2014 jyly – 83 709

2015 jyly – 80 000

2016 jyly – 79 000

2017 jyly – 95 000

Barlyghy – 4 million 26 myng 944. Tórt million bala tumay jatyp jatyrynda ólgen. Qasiret pe – qasiret! Qazaqstannyng qazirgi halqynyng sany 18 millionan sәl asady. Biz beybit kýnde, oqsyz-qarusyz tórt million azamatymyzdan aiyryldyq. Endi oilanyzshy, Qazaqstangha abortqa tyiym salatyn zang qajet pe? Búl turaly da pikir әr aluan.

16 jastap bastap týsik jasatugha rúqsat beru

Taqyrypty әri qaray qauzayyq, endi. Ótken jyldyng sonynda Eljan Birtanov tizginin ústaytyn QR Densaulyq saqtau ministrligi birtýrli bastama kóterdi.

Qyz balalargha 16 jastan bastap ata-anasynyng rúqsatynsyz jasandy týsik jasata berudi zangha engizudi qogham talqysyna úsyndy. Yaghni, 16 jastan bastap jasóspirimder óz betinshe sheshim qabyldap, ata-anasyna aitpay-aq, týsik jasatuyna zang jýzinde rúqsat beredi degen sóz, búl.

Qazirgi zannama boyynsha kәmeletke tolmaghan qyz balalargha medisinalyq kómek kórsetu ýshin ata-anasynyng nemese zandy ókilining kelisimi mindetti týrde kerek. Ol qay zang deysiz ghoy...

«Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly» Kodeks. 2009 jyldyng 18-qyrkýiegi qabyldanghan. № 193-IV Kodeks.

 «Adamnyng úrpaqty bolu qúqyqtaryn qorghau» dep atalatyn 17-tarauda, «Jýktilikti jasandy ýzu» dep atalatyn 104 baptyng 3-bóliminde: «Kәmeletke tolmaghan adamnyng jýktilikti jasandy týrde ýzui olardyng ata-analarynyng nemese ózge de zandy ókilderining kelisimimen jýrgiziledi» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan. http://adilet.zan.kz/kaz/docs/K090000193_

Viyse-ministr Lәzzat Aqtaevanyng sózi

QR Densaulyq saqtau ministrining orynbasary Lәzzat Aqtaeva bylay deydi:

«Jasóspirimder 16 jastan bastap óz betinshe sheshim qabyldaytyn bolady. Búl әlemde bar tәjiriybe. Qazir ayaqasty bala kóterip qalghan qyzdar kóbeyip barady. Al osy zang arqyly jýktilikting erte kezeninde tiyisti medisinalyq kómek alugha mýmkindik beredi».

Ministr Birtanovtyng sózi

Ministr Birtanovtyng ózi búl mәselening әli qoghamdyq talqylauda ekenin eskerte kelip, «bizding 16 jasqa tolghan balalarymyz qazirding ózinde óz betimen sheshim qabyldaydy. Ózderine kәsiby jәne jeke jauapkershilikti aluda. Sol sekildi, medisinalyq jәrdemning kez kelgen týrin alugha qúqyly. Yaghni, qazir biz olardy kóp jaghdaydan shektep otyrmyz» degen auandaghy pikirin aitqan.

Sonday-aq, on altygha tolmay oinas jasap jýrgen jasóspirimderding tәrbiyesi turaly bylay deydi:

«Búl súraqty maghan emes, qoghamgha qoy kerek. Biz qanshalyqty óz balalarymyzgha tәrbie bere aludamyz... Eger bizding balalarymyz bizsiz-aq, óz betinshe jynystyq qatynasqa týsip jatsa, bizding pikirimiz sonshalyq manyzdy ma? Ári qaray ne isteu kerek? Sondyqtan, búl súraqty әrkim ózine qoyy kerek...». 

Ministr Birtanov, jana zang jobasynyng әli talqylauda ekenin, barlyq pikirler eskeriletinin aitypty.

Departament basshysy Ayjan Esmaghambetovanyng sózi

QR DSM, Qoghamdyq densaulyq saqtau sayasaty departamentining diyrektory Ayjan Esmaghambetova bylay deydi:

«Balalar medisinalyq kómekke jýgingen sayyn ata-analary qasynda boluy mindetti emes. Búl halyqaralyq talaptargha qayshy emes. Zannamagha ózgeris engizilerde halyqaralyq tәjirbiyelerge jýginedi. Mysaly, myna túrghan Reseyde búl jas kategoriyasy 15 bolyp ózgertilgen. Keybir elderde tipti tómen».

Mektepterge mýsheqap taratu mәseleni sheshe me?

Aytpaqshy, dәl osy Esmaghambetova deytin diyrektor hanym, jasóspirimder arasyndaghy jýktilikpen kýresting aliternativti tәsili retinde mektepterge mýsheqap taratu turaly bastamanyng da qarastyrylyp jatqanyn aitypty.

«Jastar mýsheqapty qoldanbaydy. Olardyng jasynda búl qalypty. Sebebi, olar búl turaly aqparatty bilmeydi. IYә, kodeks ayasynda mýsheqaptardy taratu mәselesi de qarastyrylyp jatyr. Búl jasóspirimder mýsheqapty tegin aluy ýshin. Búl da talqylanuda. Óitkeni búl da shyghyn. Biz qazir búl jobanyng qalay oryndaluy mýmkin ekenin qarastyrudamyz», depti depdiyrektor.

Týiin. «Jasóspirim qyzdar erte bastan jýkti bolyp, sol ýshin ózine qol júmsaugha barady. Suisidke jetkizbeu ýshin ózdiginen týsik jasatugha rúqsat beru kerek. Qazirgi zang boyynsha qyz balalar ata-anasynyng rúqsatymen ghana týsik jasata alady. Biraq kóp jetkinshekter múnday qadamgha barmaydy. Sondyqtan ata-anasynyng rúqsatyn alyp tastau kerek. Eger halyq búl úsynysqa birauyzdan qarsy shyqsa, úsynysty qabyldamauymyz da mýmkin», - depti ministr bir súhbatynda.

Ministr Birtanovtyng bastamasy biraz júrtty shulatqany ras. Mektepterge tegin mýsheqap taratu on altysynda oinas jasap, jýkti bolghan qyzdyng mәselesin sheshe me? Álde, besikten beli shyqpay, buaz bolghan bayghústyng ishindegisin ata-anasyna aitpay aldyrtu aqylgha qonymdy ma?

Biz qalay aitsaq ta, beybit kýnde oqsyz-qarusyz 4 million azamatymyzdan aiyryldyq. Osyghan kim kinәli? Mekteptegi «mama-papalardyn» ata-analary ma, әlde qogham ba? Elpendep jýrip ekiqabat bolghan ebelekterding shaqalaqtaryn shetinetu – qylmys emey nemene? Siz qalay oilaysyz?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

33 pikir