Kýni keshe ghana aqparat qúraldary qazaq ziyalylarynyng shettegi qandastar mәselesine qatysty ýshbu hatyn jariyalady. «Serke.org» sayty men «Adyrna últtyq portaly» әlgi hatty «Shahanov bastaghan ziyalylar «Atajúrtqa» qarsy shyqty» degen taqyryppen berdi. Al «Abai.kz» aqparattyq portaly ziyalylardyng hatyn týpnúsqadaghy taqyryppen jariyalady. «Oralmandar qashanghy opyq jeydi?» atty ashyq hat Preziydentke, Ýkimet pen Parlamentke jәne jalpaq júrtshylyqqa qarata jazylghan eken.

Onda Qytaydaghy qandastardyng qiyn jaghdayy, eki aiyrylghan janúyanyng birigui, eki aradaghy kýrdeli mәselelerding sheshilui sekildi býgingi tandaghy eng ózekti taqyryptar qamtylghan.

Sonyng ishinde memleketaralyq dengeyde sheshilui tiyis mәseleni, shekaranyng shetindegi qazaqtyng basyn bәigege tige otyryp, aiqay dabyramen sheshkisi keletin keybir beyresmy úiymdardy ta tilge tiyek etken eken.

Hatqa Múhtar Shahanov, Mekemtas Myrzahmetov, Ghabbas Qabyshúly, Temirhan Medetbek sekildi aqsaqaldar bastap, Aydos Sarym, Rasul Júmaly qatarly qoghamnyng sergek sanaly azamattary qostap, úzyn-yrghasy 17 adam qol qoyghan.

Atalghan maqala aqparat qúraldarynda qyzu talqylandy. Álemjeli qoldanushylarynyng da pikiri ekige jaryldy. Hatta esim-soylary erekshe atalghan agha buyn ziyaly qauym hattyng mazmúnymen tanyspaghan boluy mýmkin degen, Serikjan Bilәshúly bastaghan azamattardy qaralau maqsatynda jazyldy degen sózder de aityldy.

Jalpy Serikjan Bilәshúlyna qatysty júrt ishinde alyp-qashpa әngime kóp. Kýni keshege deyin «Jarqyn Jeti» degen psevdo esimmen júmys istegen Serikjan Bilәshúlynyng týpki maqsaty qanday ekeni belgisizdeu... Sondyqtan bolar, onyng últyna, diny senimine, ústanymyna qatysty boljam sóz kóp.

Belgili ghalym Zikiriya Jandarbektin: «Jarqyn Jeti – qandastar arasyndaghy uahhabiylik baghyttyng kósemi» atty maqalasy jariya bolghan edi.

Búdan bólek, Ádilet Ádilmúrattyng «Jarqyn Jeti degen kim? Aghartushy ma, әlde arandatushy ma?» atty maqalasy ghalamtorda qyzu talqylanghan.

Al «Mezgil.kz» sayty jariyalaghan «Siz kimsiz, Jarqyn Jeti?» atty maqala da Serikjan Bilәshúlynyng shynayy bolmysyn tanugha baghyttalsa kerek.

Al 2017 jyly «Karavan» sayty «Jarqyn 7 nemese qazaqtardy arandatyp, Qytaydaghy otty ýrlep otyrghan qúpiya adamdar kimder?» atty maqala jariyalaghan eken.

Jogharydaghy Shahanov bastaghan ziyaly toptyng da qauzap otyrghan mәselesining bir parasy Qytaydaghy qandastar mәselesinde aradaghy arandatushy adamdardyng is-tirligine toqtau salyp, últtyq mýddede birigip júmys jasaudy menzeydi.

Sonymen, jogharydaghy ziyalylardyng ashyq haty aqparatqa shyghysymen, júrt pikiri ekige jaryldy. Biz de osy rette, әlgi ýshbu hatqa qol qoyghan azamattargha habarlasyp, mәselening mәn-jayyn bildik. Búl hatty jariyalaudaghy ústanghan pozisiyasy men kótermek bolghan mәselesi qanday?

Qytaydyng jymysqy sayasatyn jýrgizui mýmkin...

Ázimbay Ghali, demograf, sayasattanushy:

-Jalpy búl hatqa qol qoidaghy oiym bireu-aq, ol – shettegi qazaqtyng aman-esen elge kelui. Qazir Qytayda da, bizding elde de oralman qazaqtyng qújattyq jәne basqa da mәselelerin sheshuge kedergiler kóp.

Shyndyghyna kelsek, Qytay biyligi ol jaqtaghy qazaqtardyng Qazaqstangha kóship ketkenin, Qazaqstan halqynyng kóbeygenin qalamaydy. Ol anyq. Sondyqtan da týrli kedergiler, qiyndyqtar tuyndatyp otyr.

Al endi shekara asyp kelgen qazaqtyng qújattaryn tirkeu mәselesinde bizding biylik te әrtýrli qiyndyqtar tudyryp otyr. Birese sottalghany turaly anyqtama súratty. Birese basqasyn súratty. Mysaly, 1959-1962 jyldary qazaqtar ýdere kóship keldi ghoy. Shamamen 100 mynnan astamy keldi sol kezde. Kenestik biylik bolsa da, sol kezde eshqanday problema tughan joq.

Sondyqtan biz formalidyq talaptardy kóbeytpey, kelgen qazaqtyng bar qújatyn tirkep beruimiz kerek. Biluimshe, qazirding ózinde qansha qazaq qújatsyz jýr, tirkeusiz jýr. Olar ne medisinalyq, ne әleumettik kómek ala almaydy. Ne júmysqa túra almaydy. Biz sonday mәselelerdi tezirek sheship beruimiz kerek. Qazir Qytay biyligi ol jaqtaghy qazaqtardy janshyp, taptap jatyr. Biz de myna jaqta jyghylghangha júdyryq bolmauymyz kerek.

Búl mәseleni aityp, kóterip jýrgen úiymdar kóp. Mýmkin olar da arnayy úiymdastyrylghan úiymnyng biri shyghar. Men olardyng sayasy baghytyn bilmeymin. Olardyng ishinde de keybireuleri Qytaydyng jymysqy sayasatyn jýrgizui mýmkin. Jalpy men jalghyz ghana kriyteriymen baghalaymyn. Ol – shettegi qazaqtyng atajúrtqa keluine kim kedergi keltiredi (әrtýrli jolmen), sol sayasy búrys úiym.

Jeke basym, olardy tanymaymyn. Biletinim Qytaydaghy qazaqtyng mәselesin kóterip, aityp jýr.  Biraq, ózara tartystary kóp sekildi. Ol jigitter qate pozisiyada boluy mýmkin. Biraq, olar da enbek etip jatyr.

Mening búl hatqa qol qongdaghy maqsatym da sol – shettegi qazaqtyn  jaghdayyn jenildetu. Al kimdiki dúrys, kimdiki búrys, ony uaqyt kórsetedi.

Men hatqa qol qoyghanymdy rastaymyn. Ol hattyng mazmúnymen de tanysyp shyqqanmyn. Men demografpyn. Maghan qazaqtyng kóbeygeni kerek.

Serikjan óte júmbaq adam

Sәule Ábildahanqyzy, jurnalist:

-Búl hatty maghan Qúdiyar Bilәl jiberdi. Men oqyp, tanysyp shyqtym. Eki qolymdy kóterip qoldaymyn. Nege? Hatty oqyp otyryp, әrbir sóilemge «iyә, solay» dep ishtey komment berip otyrdym. Óitkeni, әrbir sóilemde eshqanday ótirik sóz joq. Bәri ras. Bәri shyn.

Men «Atajúrttyqtardy», Serikjan Bilәsh degen adamdy bilemin. Birge júmys jasadym. Serikjan Bilәsh degen azamattyng mәselesine az toqtala ketkendi jón dep esepteymin.

Serikjan Bilәshting kez kelgen adamdy sózben arbap, aldap alatynyn, sózge jýirik adam ekenin kózimizben kórdik. Eki ay qasynda birge boldyq. Ol úzyn tildi, qyzyl sózding adamy. Neshe týrli feyk attarmen әleumettik jelilerge kirip, byqsyq sózderdi taratyp otyratynyn bildik.

Eger búl jigitter shyn mәninde qandastardyn, qazaqtyn, últtyng mәselesine jany ashysa, soghan jýregi auyratyn bolsa, birinshi kezekte auyzbirshilikke júmys jasauy kerek edi.

Al búl jigitterding bar biletini bireudi bireuge aidap salu, arandatu ghana. Búl azamattardyng ishinde de ózara talas-tartys kóp. Ru-rugha, jik-jikke bólinushilik bar.

Sayragýl Sauytbaydyng isinde de, qandastardyng aryzdaryn jinau isinde de olardyng qalay júmys jasaytynyn kórdik. Zanger retinde Abzal Qúspan, jurnalist retinde men, aralastyq. Búryn jergilikti qazaqtar osy «Atajúrt» degen úiymnyng bar ekeni bilmeytin de. Jalpy olardyng sózi basqa, isi basqa ekeni ras.

Halyqaralyq manyzdy isterde qyzyl sózding keregi shamaly. Búl zandy týrde, sauatty týrde, qúqyqtyq dengeyde, memlekettik dengeyde sheshiletin mәseleler. Áriyne, aqparat taratu kerek. Qolynda aqparat bar ma, tarat. Biraq lang tudyrma. «Atajúrt» pen Serikjan Bilәsh jergilikti qazaq pen oralman qazaqty bir-birine aidap salyp, ortada negativti pikir tudyryp otyrghan shyndyq. Tipti, qazir jergilikti qazaqtardyng ishinde de «Atajúrtty» jaqtaushylar men dattaushylar bolyp bólinip ketti.

Jalpy Serikjan Bilәsh men ýshin óte bir júmbaq adam. Ánsheyinde Marghúlan Seysembaylardy qudalaghysh qúzyrly biylikting qúzyry jetpeytin qanday adam búl? Men sayasatker emespin, biraq Serikjangha kelgende, týsinbeytin dýniyeler kóp.

Serikjangha qatysty biletinim toghyz bolsa, bilmeytinim toqsan toghyz. Feyk akkaunttar ashyp alyp otyrady. Auzyna kelgendi kókip, el ishinde, azamattar arasynda lang tudyryp otyrady. Odan qalsa, «anau shpion, mynau shpion» dep júrtty qaralaydy kep.

Shyn mәninde qazaqtyng mýddesin oilaytyn adam, birinshi kezekte auyzbirshilikti oilaydy. Arazdyq tudyrmaydy, lang salmaydy.

Sondyqtan da, men hatty tolyq oqyp, tanysyp shyqqannan son, hatqa qol qoydym.

Mәsele kim qol qoyghandyghynda emes...

Kópen Ámirbek, satiriyk, jazushy:

-Shettegi aghayynnyng qany qazaq qoy, endi. Bizding bauyrymyz. Olar bizding bauyr etimiz. Jýregimiz dep aitamyz. Endi, sonday jýrekti shymyrlatatyn mәsele ong sheshimin tapsa degen niyet. Áytpese, bireudi múqatayyn, keketeyin, ghaybattayyn degen nәrse emes.

Búl taza últtyq mýddeden qol qoyghan úlaghatty tirlik dep esepteymin. Olar nege shettep qala beruge tiyis? Shekesi qyzyp jýrgen joq qoy. Sondyqtan shet elde jýrgen bauyrlarymyzdyng shekesin qalay qyzdyrsaq degen bizde bir-aq mýdde boldy. Osy mәsele.

Qazirgi ózekti mәsele ghoy. Oghan sen qol qoysang da, men qol qoysam da meyli. Mәsele kim qol qoyghanynda  emes. Ol bylaysha aitqanda qozdap túrghan shoq siyaqty ghoy, endi. Ony sóndirip almay, anda-sanda ýrlep túru kerek. Hatpen tanysyp shyqqam.

Serikjan Múhtar aghanyng aitqanyna úiysu kerek

Dәuren Babamúrat, «Bolashaq» respublikalyq qozghalysynyng jәne «Jastar ýni» jastar qoghamdyq birlestigining tóraghasy:

-Hatpen tanysyp shyqtym. Qol qoyghanym ras. Endi búl jerdegi eng negizgi mәsele – Qytaydaghy qandastar mәselesinde birizdilik kerek. Últtyq baghytta jýrgen úiymdarmen ortaq is-qimyl bolghanyn qalaymyn.

Endi qazir kimdiki dúrys, kimdiki búrys ekeni belgisiz, alyp-qashpa әngime kóp. Al, búl jerde belgili bir nәtiyje bolu ýshin, últtyq úiymdardyng barlyghy bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharghany dýrys.

Sondyqtan Múhtar aghamyz osynday bastama kóterdi. Biz qoldadyq. Qytaydaghy qandastar mәselesinde birinshiden, birizdilik bolsyn, ekinshiden qysqa merzimdi bir taktikalyq dýniyeler emes, úzaq merzimdi strategiyalyq jospar bolsyn dedik.

Bizding maqsat – bireudi aiyptau emes, Qytaydaghy qandastargha qanday da bolsyn paydamyz tiygizu kerek degende, qúp aldym. Qol qoyghanym ras. Sondyqtan Múhtar aghanyng osy bastamasy dúrys dep oilaymyn.

...IYә, men Serikjandy da tanimyn. Búl jerde Serikjan Múhtar agha ýlken mәsele kóterip, toqtau aitqan kezde birlesu kerekpiz. Ortaq birigip qimyl etuimiz kerek. Jigitter Múhtar aghanyng aitqanyna úiysu kerek.

Sayasat degen kýrdeli mәsele ghoy. Onyng ýstine, әrbir qate qimyl, qisyq әreket, eng birinshi Qytaydaghy qandastarymyzgha keri әserin tiygizedi. Sondyqtan búl jerde óte saq bolghan jón.

Songhy kezde kórip jatyrmyz, ýlken sportshylardy da aralastyraugha tyrysyp jatyr. Biraq, jeke sportshy Qytaydaghy býkil qandastyng mәselesin sheship bermeydi. Ol da Qytaydaghy qandastargha keri әserin tiygizedi.

Al, Múhtar aghanyng aitqanyna Serikjan da renjy qoymas. Ol kisi oghan deyin de aitty ghoy, «men ony shaqyrdym, sóilestik» ,- dedi. Sondyqtan  aldaghy uaqytta da, osynday kenesuler bolu kerek. Týpki maqsat – Qytaydaghy qandastardyng mәselesi. Sonyng ontayly sheshilui.

Dәl qazirgi uaqytta Qytaymen jaulasyp, olardy aiyptap, Qytaydy taspen úryp ondaghy eki-ýsh million qazaqty kóshirip aluymyz qiyn. Belgili bir mólsherin kóshirip alsaq, qalghany qalady. Sondyqtan sayasatty oinghannan búryn, solardyng jaghdaylaryn oilau kerek. Sebebi, biz osy jaqtan Qytaydy jamanday bergenmen olar ana jaqtaghy qazaqtardy qysa berse qalay bolady? Ol da keri әserin tiygizedi. Sondyqtan dәl qazir eki million qazaqty kóshirip ala almaymyz ba, onda sol eki million qazaqtyng sol jaqtaghy mәdeniyetin, tilin, mektebin, әdebiyetin saqtap qalugha jaghday jasau kerek. Onyng bәrin saqtap qalu ýshin biz bәribir, Qytay biyligimen belgili bir dәrejede bir ymyragha kelu kerekpiz. Osynyng bәri teren, әkki qimyldardy talap etedi.

Sondyqtan Serikjannyng ýstirtin is-qimyldary barlyq kezde dúrys emes.

«Atajúrt erikteleri» búl mәselege bayyppen qaraghan jón

Qúdiyar Bilәl, jazushy:

-Qazir týrli pikirler aitylyp jýr. Oralmandar mәselesi boyynsha Múhtar Shahanov 2007 jyly deputattyq saual joldaghan bolatyn. Ol kisi sodan beri búl jәitti nazardan tys qaldyrghan emes.

Al hatqa keler bolsaq, qol qoyghan azamattar hattyng mazmúnymen tolyq tanysyp shyqqan.  Qol qoyghan týpnúsqa bizding qolymyzda.

Mәlimdemening mәni – auyzbirshilik. Oralmandar qazir bir-birimen jauyghyp ketti. Múhtar aghanyng aldyna kelip, osy mәselege aralasuyn súraghan qandastarymyz az emes. Bir-birin «Qytaydyng jansyzy» deytinder әueli osy oralmandar auzymen aityla bastady.

Bizding maqsatymyz – sol kelensizdikke toqtau salu. Sondyqtan «Atajúrt erikteleri» búl mәselege bayyppen qaraghan jón.

Týiin. Biz atalghan hatty úiysdastyrghan Múhtar Shahanovqa habarlasyp ek, pikir bildiruden bas tartty. «Men qandastar mәselesinde birneshe mәlimdeme jasaghanmyn. Búl taqyrypqa býgin ghana kelip otyrghan joqpyn. Aytar oiymdy aittym. Qaytalap jatpaymyn. Mening pikirim Qúdiyar Bilәlding pikirimen birdey-aq», dedi.

Abai.kz