Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Talqy 5301 16 pikir 13 Aqpan, 2019 saghat 10:57

Sóz tudyrmaytyn til óledi

Biz әli kýnge sheyin shetten engen sózderdi orys tilining orfografiyasy boyynsha jazamyz. Tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyrdan assa da әli sol jasandy joldan shygha alar emespiz. Bizding jana emlemiz búrynghy eskisinen alys kete almay, shetten engen sózderge 21 paragraf arnaghan eken. Al orys tilining emle erejesinde: «Shetten engen sózder orys tilining zanyna baghynyp jazylady», – degen jalghyz-aq paragraf bar eken. Býkil әlem tilderi bir-birinen sóz almay túrmaydy. Biraq barlyghy ózderining dybystyq zanyna baghyndyryp alady. Mәselen, mening Qytaydan kelgen Qayrat degen dosym bar. Tilderinde «r» dybysy joq bolghandyqtan, ony qytaylar «Qaylati» dep ataydy eken. Ózge tilder siyaqty bizding qazaq tilimizding de ózining tól tabighy zany bar jәne ol temirdey qatan. Biz ghasyrlar boyy kórshilerimizben sóz almasyp keldik.

Ortaq monghol tildik qabaty: altyn, temir, jez, bolat, mal, dónejin, qúnan, búghy, arystan, japsar, noyan, nóker jәne t.b.

Arab-parsy tilderinen engen sózder: mektep, medirese, mәdeniyet, qarajat, nesiye, darbaza, memleket, dýniye, tәrjime, abyroy, újdan, ghylym, ilim, parasat, dúgha, azan, qiyamet-qayym, sharighat, tamúq, qúrban, ait, namaz jәne t.b.

Orys tilinen erterekte engen sózder: bóshke, bojy, bótelke, sómke, túrba, poshta, ýstel, kýrteshe jәne t.b.

Bayqasanyz, alghan sózimizding bәrine qazaqy shapan kiygizip qoydyq. Endi olardyng barlyghy bizding óz sózimizge ainaldy.

Al orys tilinen múrty búzylmay kirgen keyingi sózderdi til jýiesi әli jatsynyp túr. «Qazir búl sózderding sany ózimizding tól sózderden asyp ketti», – deydi osy mәselemen jete tanys Tabyldy Kaypov. Túrmystyq dengeydegi auyzeki sóileuden nemese kórkem әdebiyet salasynan әri asyrmau, qoghamnyng ózge júmsalymdarynan shettetu – búl tildi jonggha aparatyn jol.

Tam-túmdap audaryp, azdap jana sóz tudyryp, keybirin qazaq tilining zanyna beyimdep, (Mәskeu, zauyt, jәshik, ýtik, shәinek, kәmpiyt, samauryn, kereuet) tasbaqa tirlik keship jatyr edik. Qaghynan jerigender múnyng ózin kóp kórdi. Terminkom arnayy jinalyp, birqatar sózderdi búrynghy taz qalpyna qaytardy (pianino, muzey, logika, hirurg, kompozitor, internet jәne t.b.). Osy oidy tastaghandar men osy isti bastaghandardyng barlyghy tarihtyng qara taqtasynda mәngi qalatyndyghy sózsiz. Óitkeni búl – tilge jasalghan ýlken qiyanat.

Al joghary synyptarda jaratylystanu baghytyndaghy pәnderdi ózge tilde (aghylshyn tilinde) jappay oqytu degenimiz terminjasam ýderisine, ghylymy stiliding saralanyp jetiluine ýlken kedergi bolghaly otyr. Óitkeni til ózinen ózi damymaydy, ony damytatyn jeke adamdar. Qazaq mektebinde oqityn býtkil bala jaratylystanu baghyty boyynsha qazaqsha mәtin kórmese, búl saladaghy ghylym tili qúrdymgha ketti dey beriniz.

Sóz tudyru – tilding ómir sýru formasy. Yaghny ony qasaqana shekteu tildi qoldan óltirumen ten.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1515
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3287
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5850