Rudnyidyng әkimi «Ruhany janghyrugha» qarsy ma?
Qostanayda eldi-mekenderdin, kóshe attaryn býgingi kýnning talabyna sәikes, tәuelsizdigimizding túghyryn bekitu baghytynda týbirimen ózgertu mәselesi qashanda qiyn jaghdayda jýredi. Ózge últtyng ókilderi әli de basym bolghandyqtan ba, ol birden sayasy sipat alyp, «oybaygha» bergisiz «attangha» ainalyp shygha keledi. Degenmen, múnday qatty qarsylyqqa qaramastan osyndaghy ziyaly qauym bar, ózgeleri bar, әiteuir biraz dýnie dúrystalyp qaldy.
Mәselen, ataqty bolishevik Taran atyndaghy audangha ataqty klassik jazushymyz Beyimbet Maylinning esimi beriletin bolghandyghyn estigende tóbemiz kókke bir eli jetpey qalghandyghyn nesine jasyramyz. Sonday-aq oblys ortalyghyndaghy sol qyzyl kommunisting atyndaghy ýlken kóshe de endi Tәuelsizdik degen qasiyetti atqa ie boldy.
Degenmen, osynau órkendi isting bizdegi keybir ótkendi ansaushylardyng qarsylyghyna qaramastan tabandap bolsa da algha jyljy bereri aqiqat.
Tek bir ókinishtisi búl iste bizdegi biylik tútqasyn ústaghan keybir azamattarymyzdyng tym solqyldaqtyq kórsetetindigi. Qajet kezinde óz oiyn ashyq aitugha jasqanyp, sol bir demogogtardyng jeteginde ketetindigi qynjyltady. Dәl osynday oqigha oblysymyzdaghy kenshiler qalasy atanghan Rudnyy shaharynda kórinis berip, bәrimizdi de jerge qaratyp ketti. Búl jaghday osy qalanyng әkimi Baqytjan Ghayazovtyng jergilikti túrghyndargha esep beru kezdesuinde oryn aldy. Sol bas qosuda Roman Túrlybekov degen bireu salghannan-aq әkimning jaghasynan ala ketti.
«Men osyndaghy Leniyn, Oktyarding 50 jyldyghy, Dzerjinskiy kóshelerining aty ózgeredi degendi estidim. Múnyng keregi ne? Búl bizding tarihymyz emes pe? Býite bersek tipti keleshekte Rudnyidyng aty da ózgerer»,-dep órekpey kele oghan búghan ketetin qarjyny qaladaghy әleumettik mәselelerge júmsau kerek qoy dep tikeley aqyl aitugha kóshedi.
Al әkimimiz oghan ne dep jauap qaytardy deysiz ghoy? Qúlap qalmanyz, oryndyqtan myqtap túryp ústap túrynyz. Ákimiz, sirә, búl saualdy kópten kýtken boluy kerek, qysqa da núsqa jauap qatyp, búl mәseleni birden sheship tastady.
«Shynyn aitqanda mening ózim de múnday ózgertuge shyn niyetimmen qarsymyn. 2017 jylghy deyin nebәri 6 kósheni ózgerttik. Men jaqynda búl ýrdisti birjolata toqtattym»,-dey kele aldaghy 1,5-2 jylda Rudnyida eshbir kóshening atynyng ózgermeytindigine uәde berdi.
Minekey, tәuelsizdik túghyryn bekem ústaydy degen әkimizding býgingi beynesi osynday. Osy orayda bizding kókeyimizde biraz saualdardyng tuyndap qalghandyghy ras. Birinshiden, búl әkimge kóshe attaryn endi ózgertpeymin dep toqtam jasaugha kim qúqyq berdi. Ekinshiden, әlgindey keritarpa adamdardyng «búl bizding tarih qoy»degen әbden taptauryn bolghan, býginde onyng eshbir mәni qalmaghan qaghidasymaghyna berer jauap ta dayyn emes pe? Ondaylargha «onday tarih eskirgen, qazir jana tarih jasalyp jatyr. Sondyqtan múnday ózgerister býgingi zaman talabynan tuyndaydy» dep jauap qaytarugha әbden bolar edi ghoy.
Búl әkimning osylaysha batyl jauap qaytarmay, ne sebepti qorqa soghatyndyghyna týsinbedik. Qansha degemen ony búl Rudnyy halqy saylaghan joq qoy. Ol jogharydan taghayyndalghan, endeshe eshkimge de jaltaqtamay tәuelsizdigimizge qatysty mәselelerdi erkin sheshuge kim kedergi? Tek ózining tabansyzdyghy bolmasa.
Jaybergen Bolatov
Qostanay
Abai.kz