Ángime Shynghys han jayynda. Tarihty adastyrghan әribimiz – «n».

Osekeng – Ospanhan aghamyz – búl әripke sóz basynda keletin bir sóz tauyp bergen, ol – Nón, aisberg. Shynghys han tarihy da tap sol nónge úqsaydy: betinde – bir ótirik, astarynda adam adasatyn aila-sharghy. Shynghys han jayyndaghy býkil tarihty býldirip jýrgen «n» әribi eng әueli «monghol» sózinde bolyp, odan «moghol» sózi payda bolghan ba әlde kerisinshe me? Sodan baryp «Shynghys han monghol ma, moghol ma?» degen súraq tuyndaydy.

Monghol qay tilde sóileydi, moghol qay tilde sóilegen? Al Shynghys han men onyng úrpaqtary qay tilde sóilegen? Oghan dәlel, kuә bar ma? Bar bolsa, kәne?

Shynghys han monghol bolsa da, moghol bolsa da, tuyp-ósken jerin tarih dәl, dәlelmen aitty ma?

Kәzirgi «monghol» dep jýrgen halyqty búryn qazaq «oyrat» degen. Oiratqa shoros, hoshouyt, dýrbit, torghauyt taypalary jatady. Qazaq olardy «qara qalmaq» dep ataghan. Al halha taypasyn «qúba qalmaq» ataghan. Sonda býkil mongholdyng jalpy aty – qazaq ýshin tek qalmaq.

Qazaq pen qalmaq 250 jyldan astam soghysypty. Biraq qazaq qara qalmaqty da, qúba qalmaqty da eshqashan monghol da, moghol da demegen.

Endi kuәge tarihy derekterdi tartayyq.

Birinshi kuә – Plano Karpini. Kitәbining aty – «Istoriya mongalov». Biz búl kitәpting  1993 – jyly Almatyda «Ghylym» baspasynan shyqqan núsqasyn negizge alamyz.

Tarihtan belgili, Shynghys han 1227 – jyly qaytys bolghan. Al italiandyq Karpiny ol qúrghan memleketke 1245 – jyly jazghytúrym kelip, 1246 – jyly kýzding sonynda qaytady. Búl kez – eldi Shynghys hannyng úrpaghy Kýiik han basqarghaly jatqan kez. Shynghys han ólgeli bar-joghy 18 (on segiz) jyl bolghan.

Ol әueli Shynghys hannyng nemeresi Batu hannyng úly Sartaqtyng auylyna keledi. «Batu» sózi qazaqtyng «qatu», «útu», «basu» sekildi sózderining jasalu jolyna úqsas jasalyp, batyl degen maghyna beredi. Al Sartaq – «sary» jәne «taq» sózderinen qúralghan qos týbirli týrik sózi, ýndestik zanyna sәikes ortadaghy «y» dybysy aitylmaydy, kәzir de qazaqtar «sarghaldaq», «sartóbe», «sarjaylau» dep, ortadaghy «y» dybysyn qaldyryp sóileydi, qaldyryp jazady.

Karpiny kitәbining ataluyndaghy «monghal» sózi týpnúsqada da solay ma әlde audarmashy  ózgertken sóz be, ony men bilmeymin.

Batu ordasy Itil ózenining boyynda ekeni aitylady. Onyng qazaqshasy – Edil. Ol – ejelden týrik sózi, «aghyl-tegil», «mol» sózimen tektes.

Al Karpiny kele jatqan úly qaghannyng mekeni nayman men úighyrdyng shegarasynda. Edil men osy eki aragha onyng biyligi jýrip túrghan. Demek búl ólkening shegarasyn belgilegen adam – Shynghys han. Ol – qaghan Kýiik pen Batu hannyng atasy. Ol shegara búl kýnde biraz taryldy, alayda negizi Qazaqstan Respublikasynda saqtalyp qaldy.

«Shynghys» sózining tórkini monghol tilinde anyqtalmaydy. Al onyng qazaq tilinde «Shynqúz» ekenin, әri shynday biyik, әri qúzday tereng degen maghyna beretin sóz ekenin  1776 – jyly jazylghan «Týp-túqyiannan ózime sheyin» atty kitәbinde Qazybek bek Tauasarúly jazsa (1993 – Almaty, 85 – bet), eki jýz jyldan keyin ony Sәken Seyfullin de jazady.

«Qazaq tarihynan qysqasha maghlúmat» degen enbeginde Sәken Seyfulliyn: «1206 – jyly ózine Shynghys han degen at alghan. Shynghys hannyng tuma aty – Temushyn (Temirshyn) eken...

1206 – jyly Temirshyng ru bastyqtaryn shaqyryp qúrghan ýlken jyiylysynda (qúryltayynda) jiylyp otyrghan topqa shyghyp sóz sóilep: «Temirshyng han endi kishkene han emes, búl endi úly, biyik han boldy. Kóktegi tәnirding әmiri boyynsha, múnyng esimi endi «Shyn-qúzhan» bolsyn!» – dep jar salghan Qonyrat ruynan Menleke balasy «Tәniri búty» atanghan Kókshe degen baqsy Shynghys (shyn-qúz) әskerining bastyghy bolghan. (Almaty, 2007, «Qazyghúrt» baspasy, 7 – tom, 13, 14 – bet ).

Múny aitqanda Qonyrat Kókshe baqsy, әriyne, mongholsha emes, týrik tilinde sóilegen. Sebebi Qonyrat – qazaq taypasy. Monghol tilinde «shyn» da, «qúz» da – «orgiyl» (361, 195 – bet). Búl derekti men  1977 – jyly Ulaan baatar qalasynan shyqqan «Qazaqsha – mongholsha sózdikten» alyp otyrmyn. Alda da sóitem.

Jәne bir basy ashyq nәrse: Qonyrattar eshqashan monghol monghol bolghaly monghol jerinde túrghan emes. Al sondyqtan Qonyrat Menlekening monghol jerindegi Shynghys hangha qalay әke bolyp jýrgenin (Esugey ólgen song Óleng soghan tiygen) elestetuding ózi mýmkin emes.

Kýiik biylegen jerde qalalardyng joq ekenin aita kelip, tek Karakaron degen ghana qalasy bar, biraq biz ony kórmedik, jarty kýndik jerden janynan ótip, imperatordyng Syr – Orda atalatyn basty sarayyna keldik deydi Karpiny (22 – bet).«Karakaron» dep otyrghany, әriyne, Qaraqorym. «Qara» degen – mongholsha «har» (177 – bet), qorym – saga (190 – bet). Demek búl qala mongholdiki emes. Óitkeni «qara» da,  «qorym» da qazaqtyng sózi: qara – týsti bildiredi, qorym – tau betkeyindegi bir-birimen birikpegen úsaq tastyng jiyntyghy.

Shynghys ta, onyng úrpaqtary da monghol bolsa, nege ortalyq qalasynyng atyn mongholsha qoymay, qazaqsha ataghan degen súraq óz-ózinen tumay ma?

«Syr – Orda» dep otyrghany, әriyne, Sary – Orda. Óitkeni Karpiniyding osy kitәbin qytayshadan audarghan Tileuberdi Ábenayúly «Sary – Orda» dep dúrys audarghan            (Plano Karpiny «Monghal tarihy», Almaty, «Shapaghat – núr» baspasy, 2013 – jyl, 20 – bet).«Sary» degendi mongholdar «shar»  (265 –bet ), «ordany» «ord» deydi eken   (235 – bet). Demek  búl da mongholdyng sózi emes, qazaqtiki.

Osy Syr – Orda túrghan elde shoshqa degen mýlde joq deydi Karpiny (24 – bet). Qazaq shoshqany kýni býginge deyin baqpaydy.

Edil men Sary – Orda arasyndaghy eldi Karpiny «tatary» dep ataydy. Ýilerinde qúlpy bolmaydy deydi (31 – bet). Jәne olarda nan joq dep jazady. Ýlkendi syilau búl elde basty salt, ýlkendi syilamaghandy jazalaydy deydi (32 – bet). Qyz da, әiel de atqa minetinin aitady. Ýige tabaldyryqty basyp kirgen adamdy ólim jazasyna kesedi deydi.

Bәri – qazaqqa tәn әdet.

Búl ara bir kezde «mongal» atalghan, onda tórt halyq túrghan, birinshisi – iyeke mongal, yaghny úly mongal; ekinshisi – su – mongal, olar ózin «tatar» dep ataydy, «tatar» atalatyny su boyynda túrady, ýshinshisi – merkit  atalady, tórtinshisi – mekrit nemese su – tatar deydi     (33 – bet). «Kereyit» degendi Karpiny «mekriyt» dep otyrghan bolu kerek.

«IYeke» dep otyrghany – kóne týrik sózi, «ýlken» degen maghyna beredi, kәzirgi kezde ýlken kisilerding atyna qúrmet retinde qosylyp aitylady: Túrghandy Túr-eke, Núrlandy Núr-eke deymiz, t.s.s. Al ol kezdegi «su» men kәzirgi «sudyn» aiyrmasy joq, Karpiniyding «vodyanye mongaly» degeni – oghan dәlel. «Su» degendi mongholdar «us» (278 – bet) deydi. Sudy kóne týrikter de «us» degen. Shynghys han iyeke monghal eken. «Olar ózin «tartar» dep ataghan», – degendi de aitady Karpiniy.

«Tatar» degendi «tartar» deushiler tarihta bar. Sózding qúrylymy men tegi jaghynan búl eki sóz de týrik sózi. Tartar, úrsar, qúrtar, tatar, satar, jatar degen sózderding qúrylymy – bir. «Tartar» degen tartyp aludy bildirse, «tatar» degen dәm tatudy anghartady. Dәl maghynasy býgingi kýnde kómeskilengen.

Imperator, yaghny Kýiik qaghan salghan qala Omyl, yaghny Emil atanypty (34 – bet). Búl da kóne týrik sózinen túratyn sóz, «emu» sózimen tórkindes. Kýiik han «býkil tatardy ózine qúl qylyp aldy» deydi Karpiny (34 – bet).

Áskery terminderdi Karpiny týpnúsqada qalay jazghany belgisiz, audarmada onbasy, jýzbasy, mynbasy jәne týmenbasy dep oryssha berilgen. «Týmendi» «tima» depti. «Tym kóp» degen maghyna beretin búl sóz – orys tilinde býginge deyin «tima».

«Tatary yavlyaytsya vladykoy nad jiytelyamiy», – deydi Karpiny (50 – bet). Onyng jazuyna qarasaq, múndaghy jerding qojasy – tatarlar, al monghaldar – olardyn  basshysy. Demek tatar men monghal – birtektes halyq.

«Tatarlardyng oiy, qoldarynan kelse, jer jýzin baghyndyryp alu», –  deydi Karpiniy         (52 – bet ). Birese «tatar» dep, birese «monghal» dep jýrgenimizding týbi bir-aq halyq ekeni osydan-aq kórinip túrghan joq pa?

Kýiik hannyng Batudan joghary ekenin aita kelip, «na ih yazyke iymenuiysheysya Kan, Kuyuk», – deydi (53 – bet). «Kan» degeni, әriyne, «han», búl aradaghy ýtir – audarmashynyng nemese baspanyng qatasy. «Han Kýiik» qoy, biri – lauazymy, biri – aty. Búl ekeui de әli kýnge deyin qazaqtyng sózi. Demek ol til – týrik tili, onyng ishinde kәzirgi qazaqtyng búrynghy tili. Kýiikke til qatqysy kelgender: «Kýiik!» – dep atyn atamay, «Han!» – dep lauazymyn qosa sóilegen ghoy.

«Rus jerining kóbin tatarlar qyrdy», – deydi Karpiny (59 – bet). Demek orystardy biylegen kәzirgi mongholdar emes, monghal men tatarlar. Olar biylegen jerde tórt ýlken ózen bary aitylady: Dnepr, Don, Volga, Yaiyk. «Dnepr» sózining tórkini «nópir» sózi bolar dep oilaymyn, aghysy qatty bolsa kerek, al «Don» dep otyrghany – Dón, týrik sózi (qazaq). «Volga» degeni, sirә, audarmashynyng sózi, ol kezde ol ózen Edil (Itiyl) atalghan. Al «Yaiyk» degeni – Jayyq. Tórt ózenning birde-biri kәzirgi monghol halqynyng tilinde atalmaghan.

«Batu ocheni milostiv k svoim ludyam», – deydi (63 –bet).

«Kangit jerine keldik», – dep (63 – bet), Yankint, Barhiyn, Ornas atty mekenderdi ataydy  (64 – bet) «Kangiyt»  qanly  bolsa,     Yankint – Jankent, Barhin – Barshyn,   Ornas – Ornas bolar. Bәri de ejelgi qazaq sózderi.

Karpiniyding jazghandaryn múqyyat qarap otyrsan, ol kәzirgi Monghol halyq respublikasynyng jerine jetpey, Sary – Ordadan qaytqan. Jer-su ataularynyng bәri kóne qazaq tilinde. Búl ne sonda? Bizding qatelik pe, tarihtyng qateligi me? Álde Shynghys han ólgeli bergi on segiz jyl ishinde býkil monghol tez arada týriktenip ketken be?

Karpiny Kýiikti úly qaghan saylau rәsimine qatysady. Ony qaghan saylaytyn kýni qatty búrshaq jauyp, saylau kelesi kýnge qaldyrylady.

Osy arada audarmashynyng til bilmeushiligi shyndyqty qalay býldiretinine kóz jetkizetin bir mysal bar. Orys tilinde: «bolee 160 chelovek utonulo tam je pry dvore», – dese (32 – bet), Tileuberdi Ábenayúly audarghan qazaqshada: «160 shaqty adam týgeldey búrshaq suyna malshyndy», –delingen (17 – bet). «Utonulo – sugha batyp ketti» degendi bildiredi. Sugha batyp ketu men sugha malshynudyn» arasy jer men kóktey emes pe?

Karpiniyding biz ýshin óte bir tyng deregi mynau bolar.

Kýiik úly han, yaghny qaghan saylanghannan keyingi jaghdaydy jaza otyryp bylay deydi: «…tam na odnoy prekrasnoy ravniyne, vozle nekoego ruchiya mejdu gorami, byl prigotovlen drugoy shater, nazyvaemyy u nih Zolotoy Ordoy» (67 – bet). Búl, әriyne, Altyn Orda degeni. Al «Altyn Orda» qazaqtyng sózi me, mongholdiki me?

Altyndy  mongholdar – «alt» (25 – bet), ordany – «ord» dese (235 – bet), onda nege «AltOrd» dep jazbaydy Karpini? Al audarmashynyng atau sózdi óz ataluynda jazbay, «Zolotaya Orda» dep orys tilinde jazuynyn    ózi – әdiletsizdik. Atau sóz (jalqy esim) audarylmay, óz ataluynsha «Altyn Orda» dep jazyluy kerek-ti.

Qazaqta «Bir joqty bir joq tabady» degen sóz bar. Biz ýnemi Altyn Orda aty atalsa, ony Edil boyynan izdeymiz ghoy, al Karpiny onyng Qaraqorym qasynda ekenin jazyp otyrghan joq pa? Demek Batu Altyn Ordanyng Edil boyyndaghy biyleushisi bolghany ghoy? Al Altyn Ordanyng basty iyesi – Qaraqorymdaghy Kýiik.

Endi Shynghys han qazasynan song 26 jyldan keyin, yaghny 1253 – jyly shyghys eline sapar shekken Giliom Rubruktyng «Puteshestvie v vostochnye strany» atty kitәbine kóz salyp kóreyik (Búl da Karpiniyding kitәbimen birge basylghan. Almaty, «Ghylym» baspasy, 1993j.).

Karpiny Kýiik han túsynda kelse, Rubruk Mónke han biylep túrghan kezde keledi. Ol da aldymen Sartaqqa soghyp, sonan song Batu ordasyna barady. Ol biraq tatardy «tatar» degenmen, mongaldy  «moal» dep jazady. Búl, әriyne, «monghol» degen sóz emes, alayda ýndestik zany boyynsha sóileytin týrikting de taza sózi emes, óitkeni ýndestik zanymen sóileytin elde eki dauysty dybys týbir sózde qatarlas kelmeydi. Sondyqtan «moal» sózinde ortadaghy «o» men «a» – nyng arasynda taghy bir dybys bar bolady, ony Rubruk, sirә, aita almaghan. Al ol aita almaghan dybys «gh»  boluy mýmkin. Sonda «moghal», «moghol» degendi Rubruk «moal» dep otyrghan boluy mýmkin.

«Moal nemese tatarlar» (80 – bet) dep, Rubruk olardy tenestirip jazady. Ekeuining ol ýshin aiyrmasy joq.

Olardyng negizgi susyny qymyz (kumys) ekenin jazady (82 – bet). Ony mongholdar «ashytu airag» nemese «ashtu airag» deydi eken (jogharyda aitqan sózdik, 204 – bet). Ózining negizgi susynyn ózge tilde aitatyn bolghany ma mongholdyn? Ony Rubruk «kobyloe moloko» dep anyq jazghan. «Kara – kosmos t.e. chernyy kumys», – deydi ol   (84 – bet). Ony syily adamdargha arnap әzirleydi eken. Sartaq, Kýiik, Mónke – bәri monghol bolsa, negizgi susyndaryna qazaqtyng «qymyz» degen sózin paydalanghandary qalay? Jәne olar sýtten «griut» jasaydy eken (84 – bet). Onysy, әriyne, qúrt. Qazaq sózi. Al mongholdar ony «aaruul» deydi eken (199 – bet). Susynyn da, tamaghyn da qazaqsha ataytyn búl monghol sonda qanday halyq?

Ol jerde «sogur» (85 – bet) atalatyn sarshúnaq kóp deydi Rubruk. «Sogury», әriyne, suyr . Ony mongholdar «tarbaga» deydi (279 – bet). Búghan qaraghanda, mongholdar moal da, tatar da emes. Óitkeni olardyng tili de, sózi de basqa.

Ol aradan «arkal» (85 – bet) dep atalatyn ang kórgenin jazady. Onysy – arqar. Arqardy mongholdar «argali» (31 – bet) deydi.

Sýtten «aira» jasaytynyn jazady. Ayrandy mongholdar «sarag» deydi (20 –bet). Úqsamaydy.

Hristiandar qymyz ishpeytinin aita kelip, komandar ishinde «kapchayt» atty el bar ekenin aitady (94 – bet). Tili kelmey me әlde dúrys estimey me, «qypshaq» degendi solay jazypty. Al mening biluimshe, qypshaqtar eshqashan mongholgha jatpaghan.

Ol el balyqtyng bir týrin «chebak» (95 –bet) deydi eken. «Shabaq» degendi mongholdar «uyldyryq» deytin kórinedi (343 – bet). «Han» degendi «haan» (343 – bet), mergendi – «mergen» (218 – bet), batyrdy – «baator» (57 – bet) deydi eken.

Sartaq janynda onyng Qatay degen qyzmetkeri: «Ony hristian demender,  ol – moal», – depti. Ol «moal» dep ataudy únatady eken (98 – bet).

Onyng estuinshe, erte kezde Moal halqynyng ishinen Chingis degen kәsipker shyghypty.

«Moaldar búrynghy atty joyyp, óz tatar-moalyn jogharlatqysy keledi», – deydi Rubruk (104 – bet). Búghan qaraghanda, moaldyng ózi tatarlardyng arasynan shyqqany aiqyn kórinip túrghan joq pa?

Batudyng aldyna kirgende Rubruk ózining jýreksingenin jazady. «Dvor na ih yazyke nazyvaetsya «ordoy», chto znachiti seredina», –depti  (104 – bet). «Orda» sózining tegi «orta» sózinen degeni oryndy shyghar dep oilaymyn. Onday maghyna monghol tilinde joq.

Mónke degendi Mongu deydi. Batudan Mónkege deyin tórt ay jol jýrip jetedi. Sol aranyng bәri moaldar men tatarlardyng biyliginde  ekenin aitady. Jolda Kangle jerinen ótedi. Qanly da moaldargha qaraghan el eken. Etil jәne Yagak ózenderin aitady (Edil men Jayyq). Búl jerden Gundar shyqqanyn, úly Bulgariyanyng da moaldargha qaraytynyn sóz etedi (107 – bet). Gundardyng Vengir jerinde Pannonie atalatyn meken tapqanyn jazady  (108 – bet). Ony Gerodot ta jazghan.

Batu men Mónke biylegen elden «kulan» dep atalatyn esekting týrin kórgenin de jazady (109 – bet). Qúlandy mongholdar «hulan» deydi eken (196 – bet). Talas qalasyn dәl jazady, odan bir ailyq jol jýretin jerde Bolat degen qala bar ekenin de aitady (110 – bet). Onda qara qytaylar túrady deydi. Talas pen Bolattyng qazaq sózi ekenine eshkim talasa qoymas.

Ileden (atyn atamady) ótken son, parsysha sóileytin sarrasindar túratyn Ekvius atty shaghyn qalagha kelgenin jazady. «Ekvi» – «eki», «us» –«su» degen sóz, al qala Ekisu nemese kәzirshe kórkemdep aitsaq, Qosózen degen atau bolar dep shamalaymyn. Óitkeni Taldyqorghan qalasynan on segiz shaqyrym batysynda Qaratal men Kóksu ózenderi bir-birine qosylghan jerde kóne qalanyng orny bar, «Ekisu» qalasy sol arada bolghan-au dep shamalaymyn. Ol qala turaly kezinde Bartolid te, Tynyshpaev ta jazghan. Odan keyin Kaylak  (110 – bet) atty qalagha kelgenin aitady. Búl qalany tarihshylar Qoylyq dep jýr. Men ony Qayylyq bolar dep boljaymyn. Óitkeni qazaq Qoylyq, Jylqylyq dep qalagha at qoymasa kerek, qoy men jylqysy joq jer bar ma? Deshti qypshaq jerinde búryn Ýisin, Qún memleketimen qatar Qanly degen de memleket ómir sýrgen. Ol memleketke qaraghan Qayy atty taypa bolghan. Sol Qanlynyng 50 myng qayysyn kezinde Esenbúgha Anadoly týrikterine bastap barghan. Áygili Ertúghyryl batyr osy Qayydan shyqqan. Arqadaghy Torghay jeri de Tory Qypshaq pen Qanlynyng Qayly taypasynyng qosylghan júrty. Almaty obylysyndaghy Shelek auylynyng manyndaghy Torghay da Tory men Qayynyng mekeni. Soghan qaraghanda, Qoylyq dep jýrgenimiz de Qayylyq bolu kerek. Ol qala kәzirgi Alakól audanyna qaraydy.

Rubruktyng «nggur» degeni – úighyr. Ol da moaldar men tatarlargha qosylghan el. Mónke han solardyng jazuyn qoldanady. «Moaly y tatary prinadlejat k ih sektam», – deydi Rubruk (113 – bet). Múnysy – olar da músylman degeni. Úighyrlardyng týbi týrikter ekenin anyq jazady (115 –bet).

Qytaylardy da, tiybetterdi de ózine qaratyp alghan kәzirgi mongholdar emes, moaldar ekenin de anyq jazady (116 – bet).

«Han» degen lauazym, meninshe, qalmaqta (mongholda) bolmaghan. Kan han, yaghnyy Kýiik han ólgende, onymen birge ýlken úly jәne 300 tatar óltirilipti (114 – bet). Ol monghol bolsa, nege onymen birge mongholdardy emes, tatarlardy jerlegen?

Qymyzdyng búl da  «qarakosmos» degen týrin aita kelip, «bal, t.e. napitok iz meda» deydi (124 – bet). «Bal» qazaq sózi ekenine eshkim dau aita qoymas. Mónke tórt taram susyn aghatyn tetikting birinen «qarakosmos» degen qymyzdy, bir taramynan «bal» atty susyndy aghyzdyryp qoysa, ol qalaysha monghol bolady? «Bal»degendi mongholdar da «bal» deydi eken (52 – bet).

Mónkening birinshi әieli – Koyata-Katen depti (129 – bet) «Katen» degeni, qazaqsha – qatyn, mongholsha – hatan  (181 – bet). Al «Qoyata» degendegi «qoyy» – «qoy», «atasy» – «ata». Mongholsha «qoy – honi» (185 – bet),  «ata – aab» (35 – bet).

Qaraqorymda «bazar» bar deydi  (140 –bet). Bazardy mongholdar – «zah zeel» deydi eken. (49 – bet) Jәne eki «mechet» bar deydi (146 – bet), onyng qazaqshasy – meshit ekeni dausyz. Mongholdar ony «sum hiyd» deydi (219 –bet).

Mónke han Rubrukty qabyldaghanda bylay depti: «My, moaly, –skazal on,–veriym, chto sushestvuet toliko edinyy Bog» (154 – bet).

Shynghys hannyng da, Batu men Kýiiktin, Mónkening moal ekenine, meninshe, dau joq. Mәsele tek sol moaldyng kәzirgi qay halyq ekeninde ghana: monghol ma, qazaq pa?.

Bolat qalasy múnda da aitylady «U    nas» – bizde Bolat degen qala bar, – dep  Mónke anyqtap aitady (155 – bet). Onda qaru-jaraq jasalady eken.

Han qabyldaytyn adamdardy ottyng ortasynan ótkizedi eken, ol – qazaqtyng kóne yrymy. Ot – tazalaushy.

Ol halyqtyng kóktemde jana qymyz ishu rәsimi baryn, ony olardyng ýlken meyram etip ótkizetinin jazady. Aytuyna qaraghanda, ol – bizdin  qymyzmúryndyq merekemiz (150 – bet). Olar kókte bir qúday bolsa, jerde bir Shynghys han bar dep esepteydi eken. Ony qúdaydyng úly dep baghalapty. (159 – bet).

Mónke han ózining fransuz kәróli Ludovikke jazghan hatynda: «Biz, Moaldar, Naymandar, Merkitter, Mustelemendar bolamyz», – deydi (160 –bet). Osy aradaghy songhy ýtirge men senimsizdikpen qaraymyn. Óitkeni «mustelemanami» degeni «músylmandarmyz» degeni ghoy. Sebebi «mustelemandar» degen halyq o zamanda da, bú zamanda da bolghan emes. Al kәrólge hat jazylyp jatqan tústa, moal, nayman, kerey,   merkit – bәri de músylman bolghan. «Qalammen jazylghandy qaylamen búza almaysyn». Al bir zamandarda kәzirgi mongholdar músylman boldy degendi óz basym  estigen de, oqyghan da emespin.

Moaldardyng biyleushi halyq ekenin Rubruktyng myna sózi de anghartady: kәrólge hat moal tilinde jazylady (113 – bet) jәne han sarayyna baratyn bir esik jayynda «oghan moaldan basqalar kire almaydy», – deydi (114 – bet).

Merzimi bitken son, Rubruk Qaraqorymnan Edil boyyndaghy Saraygha, yaghny Batu ordasyna qayta oralady. Eki ara – bir memleketting jeri. Tili de birdey, jeytin tamaghy, salt-dәstýri, túrmysy – bәri birdey. Tili moalsha nemese tatarsha, biraq kәzirgi mongholsha emes.

Qarap otyrsaq, Karpiny men Rubruktyng ara-túra jazyp ketken atau sózining bәri kәzirgi qazaq tilimen birdey. Olar óz memleketin sol tilde basqarady. Sonda qalay, Shynghys han da, Batu da, Kýiik te, Mónke de – bәri qazaq tilin mengergen mongholdar bolghany ma?

Endi osy mongal men moaldyng qay arada naqty meken etkenin anyqtap kóreyik. Ol ýshin taghy Karpiny men Rubruktyng jazghandaryna jýgineyik.

Karpiny jýrip ótken jolyn Rubrukten góri sarang aitady jәne birese sheginip, birese ilgerilep, әr kezde әr jolyn eske alyp otyrady. Alayda ekeuining de bir tau arasynan shyqqan kýshti jel turaly jazghandaryna qarap,  ekeuining de bir jolmen jýrgenin bayqaymyz. Ol jelding qay arada ekenin Rubruk óte dәl jazady. «My vyehaly iz vysheupomyanutogo goroda Kaylaka v prazdniky svyatogo Andreya, y tam poblizosti, v treh lie, – dey kelip, – v etoy doliyne pochty besprestanno duet stoli silinyy veter, chto ludy proezjayt s velikim opaseniyem, kak by veter ne unes ih v more», – deydi  (117 – bet). Qayylyqtyng da, Ebi jelining de, Karpiny «teniz» dep otyrghany ejelgi Kókshe tenizining shyghys jaq sheti Alakólding de Jetisu jerinde ekenine qay tarihshy, qay geograf dau aita alady?

Erterekte, Karpiniyding jazuynsha, naymandar men qaraqytaylar mol qol jinap mongaldardy shauypty. Eki taudyng ortasyndaghy angharda soghysady, «v nekun dolinu, sjatui mejdu dvuh gor, cherez kotorui proezjaly my, otpravlyayasi k ih imperatoru», – deydi     (34 – bet). Sol úrysta mongaldardyng jengenin jazady.

Onyng búl aityp otyrghan jeri, әriyne, Jonghar Alatauy men Ile Alatauynyng arasy. Demek Karpiny jazyp otyrghan «mongaldar» osy arada ómir sýrgen qazaqtardyng ata-babasy.

Qayylyq qalasynda bolghanyn aita kelip, Karpini: «... v etoy zemle jivut Ordu, starshiy nad Batu. Malo togo on drevnee vseh knyazey tatarskiyh, tam iymeetsya tak je orda, ily dvor ego otsa, v kotorom jiyvet upravlyaiyshaya im odna iz ego jen», – deydi (64 – bet)

Búl aityp otyrghany, sóz joq, Shynghys hannyng ordasy.

«Olardyng (moaldardyng – B. N.) alghash túrghan jeri jәne Shynghys hannyng sarayy bolghan meken Onankerule dep  atalady», – deydi Rubruk (101 – bet). Múnysy – Ónәn men Kerulen (Kerólen) ózenderin qosarlap aitqany. Mongholsha Onon nemese Onyn jәne Kerulen sózining maghynasy joq. Týrikshe nemese qazaqsha ol sóz Ónәn jәne Keri Ólen. Ó+nәn desek, «nәn» sózining tórkinin týsinemiz, «dariya», «ýlken su» degen maghyna beredi. Kerulen    degen – Keri jәne ólen sózderining qosyndysy, keri aqqan ózen degen maghyna beredi. Al endi osy jer qayda?

Qayylyq qalasynda Rubrukty moaldar on eki kýn kidirtedi. Batu jibergen jolbasshyny kýtedi. Jәne sol arada olardy ýiine qondyrghan jam (yam, beketshi) taghy kidirtpek bolady. «Kogda je my byly eshe na 5 dney puty ot nego (Mónkening mekenine deyin – B.N.), tot yam, u kotorogo my provely nochi, hotel bylo nastaviti nas po kakoy-to obhodnoy doroge, tak chto nam nadlejalo by stradati eshe bolee 15 dney. Y kak ya uznal, emu hotelosi delati eto dlya togo, chtoby my proehaly cherez Ononkerule, t.e. cherez ih sobstvennui zemlu, v kotoryy nahoditisya dvor Chingis – hana» (119 – bet).

Mine, kórdiniz be, Karpiniyding «dvor ego otsa» degeni Shynghys hannyng sarayy bolyp shyqty. Rubruk ekeuining sózi bir jerden toghysty.

Sonda Shynghys hannyng óz sarayy Qayylyq qalasynyng manynda bolsa, onda kәzirgi mongholdyng eli qayda, jeri qayda? Jәne Onon da, Kerulen de osy arada, Shynghys hannyng ordasy túrghan jerde dep Karpiny men Rubruk ap-anyq jazyp otyr ghoy.

Qaraqorym degen jer olardyng alghashqy mekendegen jeri bolghandyqtan, olar óz hanyn sol manaygha aparyp saylaytyn dәstýri bar degendi aitady Rubruk(101 – bet). Al alghashqy Qaraqorymnyng qay arada ekenin әrkim әr qily boljaydy. Alayda atameken bolghan Qaraqorymdy qasiyettep, Shynghys han úrpaqtary salghan keyingi Qaraqorym qalashyghynyng ornyn orys ghalymy Yadrinsev anyqtaghan. Al Rubruk aityp otyrghan jer – odan búrynghy atamekeni. Kәzirgi Kerbúlaq audanyn jaylaytyn jalayyrlardyng aituynsha, búl kýnde Matay atalatyn tau búryn Qaraqorym atalghan. Ol Besshatyr obalarynyng soltýstik jelkesinde, Altynemel tauynyng batysynda, Ile boyynda.

Shynghys hannyng atamekenin anyqtau ýshin, basy ashyq bir jaghdaygha kónil audarghan jón. Karpiny de, Rubruk te kәzirgi monghol jerine barmaghan, oghan jetpey, biri Qaraqorym manynan, ekinshisi Qaraqorymnyng ózinen oralghan. Olar tipti úighyr men oirat jerine de ayaq baspaghan, tek kәzirgi Jetisudyng shetine jetip toqtaghan. Úighyrlar turaly aita kelip, Rubruk: «Karakorum stoit kak by na iyh  territoriiy», – deydi (114 – bet).

Al endi onsha qinalmay-aq kartagha qaray qoyynyz: Mongholiya úighyrlardyng ar jaghynda ma, ber jaghynda ma? Shyghysynda ma, batysynda ma?

Búl – tipti daugha jatpaytyn aqiqat.

Batu hannan shyghyp,  olardyng menshikti jerine barghanyn Karpiny anyq jazady: «k imperatoru Kuyyku, v ih sobstvennui zemlu», – deydi (63 – bet). Dәlel  degen – osy. Kýiikting óz jeri – Jetisu.

Rubruk úighyrlardyn  Shynghys hangha kórshi el ekenin, ol úighyrgha qyzyn bergenin (114 – bet) aita kelip, olardyng ar jaghynda tiybetter túrady, odan aryda longa men solongolar, odan ary muk dep atalatyn adamdar, odan aryda Úly Kataylar túrady deydi   (115 – bet).

Al kәzirgi MHR – yng shyghysynda, yaghnyy ar jaghynda qay el bar? El joq.

Bәri qolmen qoyghanday: Shynghys hannyn, yaghny moaldardyng mekeni shyghysynda úighyrmen shektesedi, ol – býgingi Jetisu.

Osynyng ózi-aq Shynghys hannyn, kәzirgi Monghol halyq respublikasynyng jerinde tuyp-óspegenin dәleldep túrghan joq pa?

Shynghys han jayynda eng kólemdi, eng tyyanaqty «Týgel tariyh» («Jәmih at – tauariyh») atty kitәp jazghan Rashiyd  әd – Dinge qúlaq sap kóreyikshi. Ol búl kitәbinde Shynghys han iyeligindegi elderding týgeldey týrik bolghanyn ashyq jazady jәne olardy jalayyrdan bastap, bәrine syipattama beredi, «s drevneyshih vremen y do nashih dney nazyvaly y nazyvayt turkamiy, obitaly v stepnyh prostranstvah, v gorah y lesah oblasty Desht – y Kipchaka, rusov, cherkasov, bashkirsev, Talasa y Sayrama, Ibira y Sibira, Bulgara y reky Ankara v predelah oblastey, kotorye izvestny pod nazvaniyem Turkestana iy Uygurstana; po rekam y goram v oblastyah naroda naymana, kak, napriymer, Kok – Irdysh [ Siniy Irdysh], Irdysh [gora], Karakorum, gory Altaya, reka Organ, v oblasty kirgizov y Kem – djiumatov, v mestnostyah s mnogochislennymy letovkamy y zimovkami, izvestnyh pod iymenem Mogulistan [t.e. strana mongolov. A. S.] y prinadlejashih (astyn syzghan – biz) narodu keraiyt,        kak – to [po rekam y ozeram]  Onon, Keluren, Talan – Baldjius,  Burkan – Kaldun, Kukna – naur, Buir – naur, Karkao, Kuiyn, Ergune – kun, Kalaiyr, Selenga, Bargudjin – Tokum, Kalaadjin – enet y Utkuh, Koy smejno s Kitayskoy stenoy. [Vse narodnostiy] po nastoyashee vremya sidyat y siydeliy [na vseh etih mestah] po [iskoni] obuslovlennomu [drevnimy obychayam] postanovlenii» («Rashid ad – Din «Sbornik letopiysey», tom I, kniga pervaya, Moskva – Leningrad, 1952, str. 74 – bet).

Múndaghy aitylghan Týrikterdi, Týrkistandy, Deshti Qypshaqty, Mogolstandy moyyndamasaq, onda neni moyyndaymyz?

Bayqadynyz ba, kәzirgi Mongholstandaghy osy Búrqan deytin Henteydi de, Hódóó Aral deytin Bayan Ulaandy da, Aurugty da, Teniz degeni osy dep jýrgen Baykóldi (Baykaldy) da atamaydy. Mongholdardyng jarmasatyny tek Onon men Kerulen, al onyng Mongholstanda emes, Mogholstanda ekenin jogharyda aityldy.

Búryn da, kәzir de týrik dep atalatyn elding shyghys jaq shegarasy Ankara ózenining aimaghymen shekteletinin Rәshid әd – Din «reky Ankara v predelah oblastey» dep ap-anyq aityp otyr. Oghan kәzirgi Monghol Halyq Respublikasynyng jer-suy kirmeydi.

Rәshid әd – Din tizbelep jazghan Shynghys han biyligindegi bir jer «Taman – Baldjius» dep atalypty. Onyng qazaqsha audarmasy – Baljus.

Kitap parsy tilinde arap qәrpimen jazylghan. Onda «j» men «h» úqsas jazylady: «ج» men «خ». Sonday-aq «s» men «sh» da úqsas jazylady: «س» jәne «ﺵ». Búl әripterding bәrin, meninshe, audarmashylar sondyqtan auystyryp oqyghan. Sol sebepti «Balqash» sózi «Baljus» bolyp ketken. Al «Taman» degeni Balqash tóniregi, manayy degendi bildirse kerek. «Ary taman otyrshy!» dep jatamyz ghoy. Al «Karkao» degenin «Qarqara» emes dep kim aitady? «Kaladjiyn» degeni «Qaljat» degendi eske týsiredi.

Jogharyda Rәshid әd –Dinnen keltirilgen sózdәiekke qarayyqshy. «Mogulistan» degendi kitәbting redaktory «t.e. strana mongolov» dep týsinik berip túr. Al Mogulistan nege «monghol eli» bolu kerek? Zorlyq, әdeyi búrmalau degen – osy.

Shynghys hannyng kózi tirisinde óz adamy jazyp otyrghan «Shynghys qaghannyng quzauyryna» jýgineyik.

Áueli Shynghys handy kerey hany Ong han shabady.

«Shynghys qaghan... ertesi týs aua qosyn Qarqara, Jete, Ileti jerlerinde damyldap azyqtandy. As ýstinde Alshyntaydyng jylqyshylary Shegetey men Ádir jetti. Olar    Mәu – Óndir tauynan jylqy jayyp jýrip kórdik. Qúlaghan – Búrqannan shang kóterildi. Jau tayap qaldy. Jylqyny quyp jetkenimizshe osy boldy, –dedi.

Shynghys qaghan jaudyng shany kórine dereu qarsy attandy» («Qúpiya shejirening qúpiyasy» kitәbinen. «Shynghys qaghannyng quzauyry», Almaty, 2010. 510 – bet. Qytayshadan audarghan – Tileuberdi Ábenayúly).

Búl derek –  búltaratpaytyn derek. Múnda aitylghan   Qarqaramyz – әli  Qarqara, kәzirgi Almaty obylysy Kegen audanynyng jerinde. Jetemiz –«Zafarnamda» jazylghan sol Jete, onyng ekinshi aty – Moghol. Ol – búrynghy Mogholstan, kәzirgi Jetisu. Al Iletini Ile boyy demegende, ne deymiz? Ol sóz Sileti, Ólenti, Búghyty, Dardalty, Shiderti deytin qazaq jerleri sekildi atalghan. «Qúlaghan – Búrqany» Búrqannyng qúlamasy emes pe?

Búl jerding bәri – Karpiny Shynghys hannyng óz jeri dep aitqan eki taudyng Jonghar men Ile – Alatauynyng ortasyndaghy jerler.

Shynghys hannan Ong han jenilip, aqyrynda qanghyp qashyp jýrgeninde, nayman kýzetshileri ony tanymay óltirip ketedi.

Ong handy Shynghys jengen son, ony endi naymannanyng Tayan hany shabady. Ol Shynghysty tatarlar dep mensinbeydi.

«Sol shaqta qaghan Taman – Qyr degen jerde anshylyq qúryp jýrgen.  Týrgen – Sógeti degen jerde sayat qyzyghyna batyp jatqanda, Alghyshshy – Tezgi – Qoridyng elshisi Úghynam osy sәlemdi jetkizedi. Suyt habardan song qaghan sol jerde bas qosyp kenes qúrdy...

Sóitip olar anshylyqty dogharyp, Abjagha – Kóde – Kerden attanyp shyqty. Qarqara ózenine jetip, Ornygha degen ólkening Keltegey – qada degen jerine qonyp, at-jasaghyn sanaqqa aldy» (sonda «Shynghys qaghannyng quzauyry», 519 – bet).

Búl soghys ótken jer de bayaghy Karpiny aitqan eki taudyng – búrynghy Arqas, keyingi Búrqan, kәzirgi Jonghar Alatauy men búrynghy Óndir, kәzirgi Ile Alatauynyng ortasyndaghy angharda  ótkeni bep-belgili bolyp otyr.

Týrgen men Sógeti әli sol ornynda sol atauymen saqtalyp jetti. Qarqara da sol ornynda, sol atauynda, ýsheui de Almaty – Narynqol tasjolynyng boyynda. Búrqan ghana Ilening sol jaq betinde. Bir Týrgen sonyng qasynda, ekinshi Týrgen Ilening sol jaghynda.

Ghalymdar, audarmashylar qanshama aldaugha tyryssa da, jer-sudyng atyn týgeldey búrmalap, jasyryp qala almapty. Shynghys hannyng kәzirgi Jetisu ólkesinde ósip-óngeni ótirik emes eken. Rәshid әd – Dinning «Mogulistan» dep otyrghany – osy ara. Onon men Kelureni de Ónәn men Kerólen, Kuka naury – Kóknor – Jasylkól, (Jәrkent jaqta),     Karkaosy – Qarqara (Kegen jaqta).

Rәshid әd – Dinning aitqanynday, «Smejno s kitayskoy stenoy», yaghny qytay qorghanyna deyin jalghasyp jatqan týrik halqy – tatarlar qayda?» – degen súraqtan kәzir qytay da, orys ta qorqady, jauap bere almay tityqtaydy, olar týgil, ol súraqtan ózimiz de qorqamyz, óitkeni ózdi-ózimiz arpalysyp jýrgende, bәrinen airylyp qalghanbyz. Oghan       ata-babamyz da kinәli, bәrimiz kinәlimiz. Biraq biz sonyng bәrinen sabaq ala almaghan sormandaymyz. Ashshy tarihtyng ashshy shyndyghy tek sonda. Yntymaq kýshti me, alauyzdyq pa – ony ómir kórsetedi әli. Bizding býkil taghdyrymyz Abaydyng myna eki jol ólenine syiyp ketedi:

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn.

Alayda qúday qoldap, 1991 – jyly óz yrqymyz óz qolymyzgha qayta tiydi. Memleketimiz beybit, tynysh ómir sýrip jatyr. Sol beybit zamandy bilimdi, ozyq oily, mәdeniyetti, tarihy men tilin sheksiz damytqan úrpaq bolugha arnap jýrmiz be? Áli shóre-shóre, ósek-ayandy ainalshaqtap, meninshe, shalqar aidyngha shygha almay jýrmiz.

Shynghys hannyng kózi tirisinde jazylghan «Kók dәpterdi» osy kýni tarihshylar qazaqsha jәne mongholsha «Mongholdyng qúpiya shejiresi» atap jýr, al orystar «Sokrovennoe skazanie mongolov» deytin boldy, búryn «Taynaya istoriya mongolov» jәne «Sekretnaya istoriya mongolov» deytin. Múnyng eshqaysysy da shygharmanyng óz aty emes. Ol shygharmada qúpiya deytindey qúpiya da joq. Onyng óz aty – «Shynghys qaghannyng qúzauyry». Búl – shejire. Al shejirede qanday qúpiya bolady? Múny qytaysha týpnúsqadan Tileuberdi Ábenayúly oqydy. Pighyly dúrys audarmashy – tarihy shygharmanyng óz atyn jasyryp, oghan mýldem basqasha atau bere me? Al mongholdar, orystar men qytaylar ol shygharmanyng óz aty   «Shynghys qaghanatynyng qúzaulary» ekenin  nege jasyrghan? Óitkeni Shynghys hannyng týrik, onyng ishinde jalayyr taypasynan ekenin, yaghny qazaqtyng bir taypasynan taraytynyn bile túra әldebir aram oimen әdeyi ózgertken.

Bәlkim, Tileuberdi qate oqyp otyrghan shyghar? Joq, onyng oqyghany dúrys. Óitkeni     1973 – jyly Moskvadan shyqqan «Altan tobchi» kitәbining alghysózinde N. P. Shastina «Sokrovennoe skazanie mongolov» kitәbi turaly: «Pervonachalino je nazvanie pamyatnika bylo «Rodoslovie Chingis – hana» (Chingis hagan – u hudjaur), – dep jazady (23 –bet). Mine shyndyqty jasyrudyng bastapqy joly osydan bastalghan. Kitәpting óz atyn jasyru – Shynghys hannyng týrik ekenin jasyru. Óitkeni «Shynghys qaghannyng qúzauyry» degen sóz – «Shynghys qaghannyn  týp-túqyiany» degen kóne týrik sózi. Mәseleni terennen qozghap otyrghan kisige: «Áy, sen neni quzap otyrsyn?!» – degen qazaqtardy biz estidik.

Shyndap kelgende, múnda búrmalanyp otyrghan tek qana kitәpting aty emes. Aty qazaq tilinde qoyylghan son, býkil kitәp qazaq tilinde jazyldy degen sóz, yaghny týrik tilinde jazylghan. Mine qúpiyanyng qúpiyasy osynda. Búl – tariyhqa jasalghan jay qyyanat qana emes, keshirimsiz qylmys.

Búl  – HH – ghasyrdyn  bizdi ayamay aldaghan súmdyghy, sayasattyng sayqal ótirigi.Tarihty da, halyqty da qoldan ózgertip, qolmen jasaghan sayasattyng asa zymyyan jemisi. Sonyng saldarynan biz óz ata-babamyzdan adasyp, qytay men orys oqymystylary búrmalap,  jer-sudyn, tau men ormannyn, adamdardyng mongholdanghan attaryna aldanyp, zor qyyanattyng qúrbany bolghamyz.

Karpiny men Rubruktyng aitqandaryn 26 jasynda, 1252 – jyly Mónke hannyng ordasyna kelgen Atamәlik Jóbeny de (Europalyqtar Joveyny deydi) «Álem әmirshisining tarihy» atty kitәbinde yrastaydy. Mónke 1251 – jyly han saylanghanda, Atamәlik onyng ordasyna kelesi jyly keledi.

Búl kitәpti qytay tilinen Tileuberdi Ábenayúly audardy, әli kitәp bolyp shyqqan joq.

Búl kitәp Shynghys hannyng músylman bolghandyghyn myna sóilemnen-aq dәleldeydi:

«Otyrarda Qayyr han 450 músylmannyng janyn aldy»

Bazargha jibergen 450 adamy músylman da, tek Shynghys hannyng ózi músylman emes degenge adam sene me?

«Týrkistanda Mәuerenaharda boldym. Sonda... Shynghys han әuletining ata-qonysy    bar», – depti ol.

«Tatarlardyng tól mekenine kelsek, olardyng ósip-óngen jeri bir úly anghar bolatyn. Tatar ólkesining bas-ayaghy jeti-segiz ailyq jol».

«Anghar» dep otyrghany Karpiny aitqan eki taudyng arasy ghoy.

«Onyng shyghysy Qytaygha tireledi, batysy úighyrgha úlasady, soltýstiginde qyrghyz ben solanghay, al ontýstiginde tanghyt pen týbit», – deydi jogharyda aitqanyn anyqtay týsip.

Kartagha qarayyqshy, Qytay kәzirgi Monghol Halyq respublikasynyng shyghysynda ma, Qazaqstannyng shyghysynda ma?

«Zúlqarnayyn da Shynghys hangha shәkirt bolghanday edi», – dep baghalaydy Atamәlik Jóbeney.

Osynyng bәri oidan shygharylghan ótirik pe әlde búrmalaushy tarihshylardiki ótirik pe?

Al endi qazaq derekterine kezek bereyik. Eng aldymen 1776 – jyly hatqa týsken qazaqtyng Ata shejiresine qarayyq. Ony jazyp  qaldyrghan – Qazybek bek Tauasarúlynyng atasy Matay aqsaqal. Búryn Qaraqorym atanghan, odan keyin osy kisining atymen Matay tauy atalyp ketken jer kәzir Almaty obylysynyng Kerbúlaq audanyna qaraydy.

Qazybek bek Tauasarúlynyng aituynsha, Shynghys hannyng shyn aty – Temirshyn. Qazybek bek ony qysqasha Temir dey salady. Al kәzirgi atalyp jýrgen Temuchin degen at qazaqsha da, mongholsha da, týrikshe de maghyna bermeydi. Demek búrmalanghan. «Temir de jalayyr (Merke) taypasynan shyqqan. Onyng atalary jalayyrdan – Oraqty, onyng ishinde Andastan taralghan», – deydi Qazybek bek («Týp-túqyiannan ózime sheyin», Almaty, 1993, 95 – bet). Karpiny de, Rubruk ta «búl arada búryn Shynghys han ordasy bolghan» dep otyrghan jer búl kýnde Almaty obylysyna qaraydy. Aqsu manynda Bayanjýrek atalatyn jer bar. Qazybek bek: «Bayanjýrek ataqty Shynghys han – Temirding babasy Dinning eki balasy Bayan, Jýrekting atynan qalghan», –deydi (sonda, 188 – bet). Búghan qanday dau aitugha bolady?

Karpiny men Rubrukke senbegen adam, әriyne, Qazybek bekke de sene qoymaydy.

Biraq ghylymda adamdy sendiretin berik bir qaghida bar: ótirikti qanshama jasyrsang da, bir jeri bәribir ashylyp qalady. Ótirikti ótirikpen býrkey bergen son, onyng da ýilespeytin jerin izdegen adam týbinde bir tabady.

Qazybek bekten keyin aragha eki ghasyr salyp Sәken Seyfullin bylay deydi: «Bәibisheden tughan kenje úly Tólege bergen ýlesi Shynghystyng ózining tughan jeri jәne soghan jalghas kýnshyghystaghy aimaqtar boldy (qara shanyraq). Odan kýnbatysqa qaray jalghasqan jerler Aghataydyng ýlesine tiydi...

Shynghys ólgen song úly han Aghatay bolady. Aghatay ýlesindegi kýnbatysqa qaray jalghas jerler – Shaghatay ýlesine. Al odan kýnbatysqa qaray jalghasqan (eng kýnbatys jaq shettegi) Qara teniz Rossiyagha sheyingi jerler Joshy ýlesine tiydi. Shynghystyng tórt úlyna tiygen osy ýlesterding bәrinde de týrik rulary bolghan. Bú kýnde qúralyp, qazaq atanyp otyrghan týrik-monghol rulary Joshy ýlesi men Shaghatay ýlesinde bolghan. Sodan birsypyra uaqyttan song Shaghatay ýlesindegi týrik-monghol rulary Joshy ýlesine kóshken. Búl rular Shaghatay ýlesinen Joshy ýlesine kóshkennen keyin, qúrylyp, kәzirgi qazaq atanyp otyrghan týrik-monghol rulary: Jalayyr, Qanly, Alshyn, Qypshaq, Qonyrat, Manghyt, Ýisin, Arghyn, Nayman, Kerey, taghy basqalary Joshynyng ýlesinde bolghan. Sonymen kәzirgi qazaq atanyp qúrylghan týrik-monghol rulary ol kezde Qyrymnan Edil-Jayyq, Kýnshyghys Sibirge, Qaratau – Alataugha sheyin jayylghan Joshy hannyng ýlesinde bolghan. Joshy Shynghystan búryn ólgen. Joshygha tiyisti ýleske Joshynyng bes úly ie bolghan: Ejen, Batyi, Bereke, Shaybaq, Toqay – Temir. Batyidyng ordasy Altyn Orda bolyp atalghan» (S. Seyfulliyn, Almaty, 2007, 7 – tom, 15 – bet).

Endi osyghan oilana qarap kóreyikshi.

Shynghystyng kenje úly Tólening ýlesine Shynghys hannyng óz júrty jәne sodan kýnshyghysqa qaray jatqan jerler tiyipti. «Mongholdyng qúpiya shejiresinde» de dәl osylay aitylghan.

Eger Shynghys han, monghol, orys jәne qytay ghalymdary aityp jýrgendey, Hentey tauynan bastalatyn Onon jәne Herlen boyynda tusa, onda onyng kýnshyghysynda eshqanday da el joq, tek múhit bar. Nanbasanyz, kartagha qaranyz. Sonda qalay bolghany? Shynghys hannyng ol arada tughany ótirik pe, búl jerdi Tólege bergeni ótirik pe? Ýsh úlyna ýlken ýles berip, eng kenje úlyna Shynghystyng eshtene bermeui, әriyne, mýmkin emes. Demek Shynghys hannyng Hentey tauynyng manynda da, Onon men Herlenning boyynda da tuuy mýmkin emes. Ol Karpiny men Rubruk 1245 jәne 1253 – jyly kórgen Qayylyq qalasynyng tónireginde, ashyp aitqanda, Búrqan tauy men Týrgen toghaydyng kýnbatysyndaghy Shúbar men Araltóbe manynda, odan da dәlirek aitqanda, Shynghys say atalatyn jerde tughan. Al Tólening ýlesine sol ara jәne úighyr jeri, oirattar, býgingi mongholdardyng jeri – bәri qaraghan.

Sәken «týrik-monghol» taypalary dep jazady, al ózi birde-bir monghol taypasyn atamaydy. Biz biletin olardyng shoros, torghauyt, dýrbit, hoshauyt, halha degen taypalary kәzir MHR qúramynda. Demek Joshy ýlesinde kәzirgi monghol taypalary bolmaghan, onyng bәri Tólege qaraghan.

Naqtylap aitqanda, keybir ghalymdar aityp jýrgendey, Búrqan degenimiz Hentey, Kerulen degenimiz Herlen emes, Onan da Ónәn  emes. Ol arada Shynghys han tuyp óspegen, tek kenje úlyna ýles qylyp bergen jerler. Osynday taryday shyndyq tauday tarihtyng shyn betin ashady.

Sәkenning jazuynda taghy bir kónil audaratyn jay bar,  ol – Shynghys  han balalarynyng aty. Biz birese Ýgedey, birese Ýketay, Óketay, Okatay dep qyryq qúbyltyp jazyp jýrgen balasynyng atyn ol Aghatay deydi. Kóne týrik tilinde ol Akatay dep ataluy mýmkin. Ertede týrikter aghany «aka», inini «ýke» degen. Úighyr halqy kәzir de solay sóileydi. Qazaq ta: «Seni әke, ýke degennen basqa jazyghym ne?» – dep tausylady.

Jolda tughan Joshynyng shyn aty Jolshy bolsa, odan keyingi úldyng atyn ne Akatay, ne Ýketay qoy qazaqy qyisyngha keledi. Odan keyingi úldy Shaqatay dep atau da týrik halqynyng әdetine jatady. «Shaqa»  degen – bala. Shaqatay sózi Balaqay sózine úyalas. «Bala-shagha» dep jýrgenimiz «bala-shaqa» sózining ýndestik zanyna sәikes ózgergen týri. Tóle de týrik sózi. Bәlkim, «tól» әlde «tóleu» degen maghyna beretin bolsa kerek.

Sonda býkil balasynyng atyn týrikshe qoyghan Shynghys han qazaqqa satylghan monghol bolghany ma, qalay? Álde ol kezde mongholdar da qazaqsha sóilep, keyin tәuelsizdik alghan son, qaytadan óz tilinde sóilep ketken be?

1946 – jyly qaytys bolghan shejireshi aqyn Qazanghap Baybolov degen kisi kezinde «Ensegey boyly er Esim» atty tarihy dastan shygharghan. Sonda Esim hannyng arghy babasy Shynghys han jayyna da toqtala ketken.

«Temushin óse kele ózining aqylymen, erligimen júrt kózine týsti. Toghyz úl ony kýndep kóre almaytyn boldy. Bir kýni abasy aitypty: «Sening mynalarmen abang bir bolsa da, atang basqa edi. Bir kýni bolmasa, bir kýni zorlyq qylady. Osylar eseyip óz betterimen ketkenshe Ilening basyna baryp sadaq atyp kýn kór. Ilening beti qústyng jýni bassa, sening tiri ekenindi bilemin», – deydi. (Qazanghap Baybolov «Tóle biy», Almaty, 1991. 19, 20 – bet).

Ónәnning Ile ekenine búl da dәlel emes pe?

Qazaqtyng aqyldy – bilimdi aqyny Maghjannyng «Týrkistan» degen ólenine qarayyqshy.

Tumaydy adamzatta Shynghystay er,

Danyshpan, túnghiyq oi, bolat jiger.

Shynghystay arystannyng qúr aty da

Adamnyng jýregine jiger berer (Shygharmalary, Almaty, 1989 j.175 – bet).

Maghjan búl óleninde Shynghys handy Týrkistannyng týlegi dep maqtan tútyp otyr. Búghan qaraghanda, Shynghystyng týrik ekenin bilushiler bizden búryn da bolghan. Tek bir ókinishtisi, Qazybek bektin, Sәkennin, Qazanghaptyn, Maghjannyng búl aitqandaryn oqyghan kezde qazaqtar óz qazaghynyng aitqanyna ilanbaytyn, óz qazaghyn mensinbeytin aurugha әldeqashan úshyrap qoyghan bolatyn. Ol aurudan, sirә, әli úzaq emdeletin shygharmyz.

Kýdiktenudin, senbeudin, moyyndau men moyyndamaudyng – bәrining sheti men shegi bolady. Jaraydy, Altyn Ordany  qúrghan Shynghys hannyng úrpaqtary týrik mogholdary emes, týrik tatarlary da emes, týrikshe bilmeytin, mongholsha sóileytin-aq el bolsyn. Edil boyyn, Qyrymdy, býkil Deshti – Qypshaq dalasyn birneshe ghasyr solar biyledi. Orys jeri de solardyng qol astynda boldy. Eger olar kәzirgi mongholdyng arghy ata-babasy bolsa, nege olardyng memleketti basqaru tili týrik tili boldy?

Mahmút Qashghary babamyz «Týrik sózdigin » Shynghys han dýniyege kelmey túryp bir ghasyr búryn jasaghany әlem ghylymyna ayan. Sol sózdikte mynaday týrik sózderi bar: qaptan, orysshasy – kaftan (týrikshe maghynasy: tәnning syrtqy qaby, yaghny syrt kiyim), yshtan, orysshasy – shtan (maghynasy ishkiyim, tәnning ishki kiyimi), ýtik (kiyimning qyrtysyn jazatyn qúral), orysshasy – utug; yoghúrt (úiyghan qúrt, úiyghan airan bolghanda, úiyghan qúrt  nege bolmasyn?), orysshasy – yogurt, jir (maldyng shiyki mayy), orysshasy da «jiyr». Qazaqta aryq adamdy «shir bitpegen qu ekensin» deytin sóz bar. Tauar (maldy aiyrbas sauda jasau), orysshasy – tovar. Búl sózder orys leksikonyna kәzirgi mongholdar arqyly sindi deuge kimning auzy barady? Olarda búl sózderding aityluy mýldem basqasha. Búl sózder, sóz joq, Altyn Orda biyleushileri arqyly orys tiline engen sózder. Mahmút Qashgharidyng «Týrik sózdigine» enbey qalghan da talay sózimizding tóbesi keybir orys sózderinen qyltiyp túratyny ótirik pe? Mәselen, ret – ryad, arqan – arkan, qarauyl – karaul, qorghan – kurgan,  shalbar – sharovar, tenge – denigiy,  qaqpan – kapkan (búl sóz «qapqan» degen týrik týbirin dúrys saqtaghan), tym kóp – tima, mýk – moh,    dada – dyadya, úra – ura, barys – bars, boran – buran, jasauyl – esaul, jasaq – yasak, biyik – piyk, kópek (úsaq) – kopeek, býkir – bugor, jam, jamshy – yamshiyk, beket – piyket, al (qyzyl) – alyi, bórene – brevno, ilbis – irbiys, tanba – tamga, túman – tuman, tәniri – tengri, oshaq – ochag, kerish – kerch, kesek – kusok, túlyp – tulup, tabyn – tabun, qúryq – ukruk,  jaryq – yarkiy, dala – dali, sopaq – sopka, jar – yar, týzdik – tuzemes; qoja, qojayyn – hozyayn, tomagha – tomagavka, tobyr – tabor, qúiryq (qoydiki) – kurduk, jyraq – ovrag, syrgha – serga, talystay – tolstyi, qyi-tezek – kizyak, qazaq – kazak, tóbe kiyim – tubeyteyka, ketpen – ketmen, atqa – ataka, bosayaq – bosyak, shopan – chaban, batyr – bogatyri, býrkit – berkut,  qarbyz – arbuz, júrt – yurt (a), keruen – karavan, júmu – zajmuritisya, tik – tkati,  tiginshi – tkachiha, bazar – bazar, maral – maral, jarlyq – yarlyk, daryn – dar, mama – mama, baqsha – bakcha; qyrat, qyr (bet) – hrebet, qosaq – kosyak, kirpish – kirpich, dogha – duga, qúmay – gamayn, t.s.s. Múnyng bәri «tataro – mongoliskoe igonyn» jemisi emegende, ne? Ol, shyn mәninde, «igo» emes, iygilik bolghan: orys kinәzdikterin biriktirip, memlekettik jýiege keltirgen – Altyn Orda.

Mogholstannyn, Altyn Ordanyng memlekettik tili týrik tili bolghanyn kim jalghan dey alady? Arap jihangezi Ibn Battutta da oghan XIV – ghasyrda «Deshti Qypshaqqa sayahat» atty shygharmasynda kuә bolmap pa edi?

Edil boyyn meken etken Batu (Batyi), Berke (Bereke), Sartaq, Qyrym men Saraydy  orda etken Ózbek han, әz Jәnibek han, Noghay han, qazaq handyghyn qúrghan Kerey men Jәnibek te, Qasym han, Haqnazar han, Shyghay, Tәuekel, Esim, Jәngir, Tәuke han – bәri Shynghys hannyng úrpaqtary, bәri týrik tilinde, onyng ishinde qazaq núsqasynda sóilep ótse, qay dәlelmen olardy monghol edi deymiz? Qazaq elin biylegen hannyng bәri – Shynghys úrpaqtary. Shynghys monghol bolsa, onyng úrpaqtary nege Mongholiyany biylemegen? Nege bәri qazaq jerine «kóship» ketken?

Búrqan – Qaldúnnyng qayda ekenin bilmesten, onyng ornyn anyqtap almay túryp, Shynghys handy әdeyi basqa halyqtyng balasy    etu – qazaqty mazaqtau. Bilimsiz, óz tarihyn ózi bilmeytin nadan halyq dep mensinbeu.

Tipti qisynsyz myna ótirikke zer salynyzdarshy.

Ólendi óz júrtyna әkele jatqan merkit jigiti Búrqan arqyly óz auylyna kele jatqanda, kenet joldan oghan Esugey bauyrlarymen jabylyp, Ólendi tartyp alady.

Al endi kartagha qarayyq. Merkit jigiti Ólendi qay jaqtan óz júrtyna qaray әkele jatady? Shyghys  jaghy – múhiyt. Ol jaqtan әkele de jatpaydy, ol jaqqa apara da jatpaydy, ol jaqta el joq, tek múhit bar. Batystan әkele jatyr deyin desen, onda ony qayda apara jatady? Múhiytqa ma?  Merkitting jeri Henteyding batysynda. Biri ghana emes, bәri ýilespeydi. «Ótirikting qúiryghy – bir-aq tútam» ekeni kórinip túr.

Alayda sol kórinip túrghandy kóre almaytynday bizge ne kórindi?

Qazaqtyng Ata shejiresin jazyp qaldyrghan Qazybek bek Tauasarúlyna jýgineyik.

«Ras, Shynghys handa mongholdar da boldy, – deydi ol. – Olar bar-joghy tórt  jarym  myng ghana adam edi. Odan basqa otyz eki myng tatarlar bar-dy. Tatarlar da týrikshe sóileytin júrt bolatyn».

«…Eger tauarihtyng jýzine tura qarar bolsaq, Shynghys qazaq jerindegi biylikke talasqandargha ghana qatty keldi. Ol Arghynnyn, Ýisinnin, Qypshaqtyng qylshyghyn qisaytqan joq. Qayta olardyng jauyngerligine qúldyq asyp otyrdy» («Týp-túqyiannan ózime sheyin», Almaty, 1993, 97 – bet).

«Shynghystyng jermen jeksen etken qalalary qara qytaylar biylep otyrghan Úsh, Aqtóbe, Taraz, Otyrar, Baqyn (Barshyn degen sóz qate jazylghan-au, sirә? – B. N.) syqyldy qalalar bolatyn» (sonda, sol bette). «Monghol  jerin biylegen Dulattar sol arghy Duly túqymynan keledi. Moghol degen atau da Abyl úrpaghyna berilgen eken. Al Múhamed Haydar Dulaty sol songhy Dulat úrpaghynan» (sonda,  42 – bet).

Búghan qarasaq, Shynghys han zamanynda moghol da, monghol da bolghan eken. Búghan ne aitamyz?

Mogholdyng týrik ekenin, Abyl úrpaghy bolatynyn Qazybek bek jazyp qana qoymay, onyng berilgen atau ekenin de anyq aitypty. Demek ol úru da, taypa da, halyq ta emes, belgili bir júrtqa berilgen atau ghana.

Taghy bir sәt Sәken Seyfulinning jazghanyna da jýgine keteyik.

«Joshynyng jana atalghan bes ýlken úlynan basqa da úldary bolghan. Sol kishi úldarynyng belgili bireui Moghol esimdi bolghan. Mogholdyng nemeresi Noghay degen kóshpeli týrik rularynyng ataqty myqty hany bolghan (sonda, 15 – bet).

«Elding aty sol eldi biylegen ataqty biydin, ataqty hannyng atymen atalyp ketetin eskilikten kele jatqan, әsirese týrik rularynda eskiden kele jatqan әdet» (sonda, 16 – bet).

Búghan birdeneni alyp-qosudyn, meninshe, qajeti shamaly. Mәsele «moghol» sózining tórkini týrik tilinde ekeninde.

«Mongholdyng qúpiya shejiresi» degen kitәp 1979 – jyly alghash ret Mongholiyada qazaqshalandy, Ólgiy qalasynda basyldy. Oghan Damdansýren degen ghalymnyng 1940 – jyly  1– qazanda jazylghan maqalasy alghysóz retinde berildi. Audarghan – Bazylhan Búqayúly (1978 – jyly 15 – kókekte).

Karpiny men Rubruk Shynghys hannyng atamekeni Onankerule dese, «Qúpiya shejire» Onon men Herlen ózenderin ataydy. Herlendi zorlap Kerulenge ainaldyryp jýrgen – keyingiler. Búl kýnde ol kartada da Kerulen dep jazylghan. Búl, sóz joq, Shynghys handy zorlap monghol qyludyng alghashqy qamy.

Bir qyzyghy, Ononnyng da, Herlen men Kerulenning de mongholsha maghynasy joq eken. Onyng sebebi, meninshe, búl eki sóz de Tóle basqarghan týriktermen birge barghan sóz. Týrikshiden týrlenip, jat jerde adam tanymastay ózgerip ketken sózder. Ónәnge (Ilege) qúimay, teris aqqan Qaratal ózenning basy Beljaylaudan bastalatyn Teris – aqqan ózeni bolu kerek. «Keri» men «teris» sózining bir-birimen maghynalas sóz ekenin býkil qazaq biledi dep oilaymyn. Almaty obylysy Qarasay audanyndaghy Qasqasu ózeni Qasqa óleng degen ataudan ózgere-ózgere osy kýni Qaskeleng bop ketkenin de biletin júrt barshylyq. Jerding tarihy – el men tilding tarihy ekenin búl da eske salady. Jerding atauy kimdiki bolsa, jerding iyesi de sol. Sondyqtan basqynshylar basyp alghan elining jer-su atyn qúlshyna ózgertetinine tarih kuә. Al Shynghys han zamanyndaghy Jetisudyng jer-su attary bizge aman jetui sol zamandaghy taypa men ru adamdarynyng әli kýnge sol arada qozghalmay otyruynan.

Alghysóz jazghan Damdansýren: «Shynghys han       tuyp-ósken jerdegi Búrqan tauy –mynau, Keri óleng – anau, Kóde Aral – osy», – dep eshbir jer-sudy dәl atamaydy. Tek «Herlenning Hódóó araly kәzirgi Bayan Ulaan ekeni dausyz». «Hódóó Araldyng Doloon Boldoogi  kәzirgi Dolood. Herlenning Aurugi – qazirgi Avraga» degen ýsh pikir-úsynys  aitady (22 – bet).  Naqtylap ataghan da, dәleldep kórsetken de eshtemesi joq, tek joramal ghana. Al tarih tek joramalmen jasalmaydy ghoy.

Aldynda taghy bir oljasyn, keyin ústaghan balyghyn tartyp alghan son, Temirshyng inisi Qasar ekeui basqa shesheden tughan aghasyn óltiredi ghoy, sonan song rulastary sol ýshin Temirshyndy jazalaugha Búrqangha keledi. Olar qorghanady. Aqyrynda Temirshyng atqa minip qashady. Sony «Mongholdyng qúpiya shejiresi» bylay jazady: «Qasar Temujindi bildirmey nu ormangha qashyryp jiberdi. Taychiudter ony bilip qoyyp quady, biraq asqar shynnyng nuyna sýngip ketkendikten, adasyp qalady da, ormandy tu syrtynan qorshaydy» (79 – ýzik, 36 – bet). Eshqanday jerding aty atalmaydy. «Asqar shyngha» qashady, belgisiz «ormandy» qorshaydy».

Osy shygharmanyng orys tilinde «Sokrovennoe skazanie mongolov» degen atpen 1990 – jyly Ulan – Udede shyqqan núsqasyn oqyp qarayyq. «Temujin pustilsya v les. Taychiudsy brosilisi za nimy v pogonu, no on uje uspel pribratisya v gustui chashu na vershiyne Tergune . Ne umeya tuda proniknuti, Taychiudsy okrujily etot bor y staly ego storojiti» (27 – bet).

Endi kóne qytay tili men jazuyn jetik biletin Tileuberdi Ábenayúlynyng qytayshadan audarghan núsqasyn oqyp kóreyik.

«Temejan asyp-sasyp atqa mindi de, ormangha kire jóneldi. Tayjigitter kórip qalyp, Týrgen tauyna deyin qudy. Temejan nugha sýngip ketkendikten, Tayjigitter keyindey berdi de, syrttay qorshaugha aldy» (79 – ýzik, 156 – bet). «Qúpiya shejirenin» qúpiyasy», Almaty, 2013, «Shapaghat–núr» baspasy).

Salystyryp otyrghan ýsh tilde de Búrqan aty dúrys jazylghan.

Ýsh audarma da qytay tilindegi týpnúsqadan audarylghan. Sonda qalay, bireu oqyghandy ekinshi bireu oqymay kete me? Meninshe, jerding aty әdeyi audarylmaghan. Sebebi bireu-aq: onday jer Mongholiyada joq. Al oryssha «Tergune» men qazaqsha «Týrgennin» maghynasy – birdey: «tez» degen maghynany beredi. Qytay tilin eki audarmashy da maghynalyq jaghynan dúrys audarghan, alayda Tergune degen jer Mongholiyada da, Qazaqstanda da joq, tek Týrgen bar. Ol Almaty obylysyndaghy Jәrkent qalasynyng batysynda jatqan Ýsek ózeni  boyyndaghy úzyn toghay әli kýnge deyin Týrgentoghay atalady.  Basy Búrqan taudyng shyghys jaq túsynan bastalyp, ayaghy Jәrkent qalasynyng batys jaq túsynan toqtalady. 1856 – jyly Qúljagha bara jatqan saparynda Shoqan Uәlihanov osy aramen ótip, Búrqangha ayaldap, Týrgentoghayda joghalghan týielerin Týrgenkent manayynan tauyp, Ýsek ózenining tómengi jaghy әli de Týrgen atalatynyn jazyp ketken (Ch. Ch. Valihanov «Sobranie sochiyneniy v pyaty tomah», tom II, Almaty, 1962, «Zapadnyy kray Kitayskiy imperiy y gorod Kulidja» Dnevnik poezdky v Kulidju). «Turgen – eto bystryi», –  dep jazady Shoqan. Bireudi ile-shala tez qughanda, ony qazaq «týre qudy» deydi.

Búrqannan qashqan adam onyng qasyndaghy Týrgentoghaygha tyghylmaghanda, Ilening sol jaq betindegi Týrgenge tyghylmaydy ghoy? Álgi Karpiny jazghan eki taudyng arasy da osy ara ghoy, onyng ýstine. Birine biri dәl kelip túr.

Ónәn de, Keri óleng de eshbir tarihy derekte Búrqan tauynyng ózinen bastalmaydy, tek Búrqan tauy Ónәn ózenining bas jaghynda ekeni ghana aitylady. Onyng ýstine, Rәshid әd –Dinning Shynghys han ómirin zertteuge arnaghan «Jamigh –at tauariyh» atty zertteuining orysshasynda Búrqan jerinen aghatyn ózenderdi bylay syipattaydy: «...v sentre – Keluren, s vostoka – Onon» (tom II, kniga vtoraya, Moskva –Leningrad, Izdatelistvo Akademiy nauk SSSR, 1952, str. 234).

Men Kerbúlaq pen Panfilov audanynyng jer-suyn biraz biletin adammyn, sol arada tuyp óskenmin. Dәl Rәshid әd – Dinning jazghanyn kózimmen de, kónilimmen de kóre alam. Keri ólen, yaghny Terisaqqan suy Qaratal ózeninin  basy sanalady, óitkeni eng úzyn salasy – sol. Ol Beljaylaudyng Ýigentas degen belinen bastalyp, әueli Kóksugha, sonan song Qaratalgha qúyady. Bastalar jeri әigili Orbúlaq shayqasy ótken jerden on shaqty shaqyrym shyghysta. Qorghastan Beljaylaugha deyingi barlyq su Ilege qaray aghyp, Ilege qúyady da, tek osy su teris aghady. Jәngir han beyitining batys janynan ótedi, eki taudyng ortasynan aghady. Rәshid әd –Dinnin, meninshe, «v sentre – Keluren» dep otyrghany sondyqtan. Shynghys han zamanynda Qorghastan Kóksugha deyin sozylghan úzyn tau týgelimen Búrqan atalghan. Solay ekeni sol kezdegi jazbalardan kórinip túr.

Shynghys hangha qatysty derekterde aitylatyn Onon ózeni kәzirgi Ile deydi Tileuberdi Ábenayúly. Men oghan qosylam. Óitkeni Onon ózenin mongholdardyng ózi Onyn deydi eken. Shynghys han zamanynan bir ghasyr búryn Mahmút Qashqary babamyz Ileni Ile degen, al ýlken, qasiyetti sudy babalarymyz «dariya», «dayra», «ýlken su», «nәn ózen» dep dәriptegen. Ileni de «Ónәn» dep, nәn ózen degen shyghar dep oilaymyn. Jәne toghyz kýn Týrgentoghaygha tyghylghan Temirshyndy ústap alghan Tәijigitter ony Ónәn ózenining boyymen alyp bara jatqanda, ol qashyp shyghyp Qúmyrgha ózenining qasynda Býrkey – Irge degen jerde otyrghan óz otbasyna qosylady. Qúmyrgha ózeni shyghystan batysqa qaray biraz aghyp baryp Ónәnge qaray búrylady dep jazady derekter.

Beljaylaudyng kýngey jaghyndaghy taudan aghatyn Qaraqol suyna taudyng shyghys jaq eteginen bir su qosylady, ol Jelke atalatyn jaylaudyng shyghysynan kóldeneng aghyp kelip, әlgi Qaraqolgha qúiylady da, ary qaray Kókterek ózeni atalyp, Ilege qaray aghady.

Men osy sudyng aty qate audarylghan ba dep oilaymyn, dúrysy Qúmyrgha emes, Qabyrgha bolu kerek, óitkeni tau etegin qabyrghalap aghady. Jәne Býrkey– Irge  degen – qazaq sózi; jelden, suyqtan býrkeuli, yq irge jer degen maghyna berse kerek. Sol sudyng shyghysyndaghy jazyqtyng arghy betinde kýni býgin de Irgetau atalatyn kókteu bar. Meninshe, Býrkey – Irgemiz – sol. Temirshyng osy Irgetauda otyrghanda, kóktemde merkitter kelip Bórteni tartyp әketedi. Al Temirshynnyng ózi Kiyting jazyghyn kesip ótip, Barkórneu tauynyng irgesi arqyly Týrgentoghaygha, odan әri Búrqangha qashyp ketedi. Qughynnan aman qalghan son, Búrqangha basyn iyip, toghyz mәrte tәu etedi. Jer ynghayy, bir-birimen jaqyndyghy – bәri derekterde jazylghandarmen dәlme-dәl keledi. Jaraydy, búghan da kýdikteneyik. Al kartagha qarayyqshy, Mongholiyadaghy Onon ózeni ontýstikten soltýstikke qaray aghyp jatyr jәne Búrqannyng bas jaghynan emes, dәl ózinen bastalyp jatyr. Al Rәshiyd  әd – Din ony shyghystan aghady dep ap-anyq jazyp otyr. Búl sәikessizdik bizdi nege oilantpaydy?

Álgi aitqan Qaraqol suy, Bichurinning jazuy boyynsha, Shynghys hannyng babasy Qaydugha jaylau bolghan jer, ol ony «Chernaya voda» dep audarady. Al, til zany boyynsha, atau sóz bolyp túrghan jalqy esim eshbir tilge maghynalyq jaghynan audarylmauy kerek. Bichurinning búl aityp otyrghan «Chernaya vodasy» – biz aityp otyrghan Qaraqol, Qarasu degendi bildiretin kóne týrik sózi.

Alan – Hauanyng shata tughan balalary bizden artylyp barady dep kóre almaghan jalayyrlar onyng túqymynan taraghan segiz balany óltirip, tek naghashysynyng qolyndaghy Qaydu ghana aman qalady. Naghashysy ony otyn arasyna tyghyp aman alyp qalady. Keyin jalayyrlardyng aqsaqaldary ol qatygezdikti aiyptap, kinәlilerdi Qaydugha birjola qúl qylyp beredi. («Istoriya  mongolov» kitәbi. N. Bichurin (o. Iakinf) «Istoriya pervyh chetyreh hanov iz doma Chingisova», Moskva, 2011).

Bichurinning búl deregine qaraghanda, Shynghys hannyng babalary jalayyrlarmen jaqyn, qonystas otyrghan. Al jalayyrlardyng ejelden Jetisu, yaghny Jete nemese Moghol jerin mekendegenin  XIV – ghasyrda Mogholstandy on shaqty ret shapqan Aqsaq Temir joryghyn jazyp qaldyrghan eki birdey «Zafar-nama» shygharmasy jer-su attaryn dәl atap túryp dәleldemedi me? Ol «Zafar-namanyn» birin Múhamed Qaydar Dulaty babamyz ózining «Tarihy Rashidiy»  atty әigili shygharmasynda týp derek retinde paydalanghan ghoy. Shynghys han әuletining jalayyrlarmen mekendes ekenin Bichurinning búl dәleldeuining ózi tarih ýshin ýlken jetistik emes pe?

«Vse ih yurty prostiraitsya ot predelov strany uygurov do granis Hitaya y Djurdjene v teh oblastyah, kotorye nyne nazyvayt Mogulistan», deydi Rashiydәd – Din («Sbornik letopiysey», tom 1, kniga pervaya,    Moskva – Leningrad, 1952. 92 – bet).

Mogholstannyng Mongholstan emesin, ol Jetisudyng kóne atauy ekenin búl kýnde tarihshylar ghana emes, M. Q. Dulatidyng «Tarihy Rashidi» shygharmasyn oqyghan barsha júrt biletin shyghar dep oilaymyn.

Basqa júrt bir temir tenge tauyp alsa, býkil tarihyna jana kózqaraspen qaraydy. Al biz jer-suymyzdy tauyp jatsaq ta ózdi-ózimizben aitysyp-tartysyp, birimizdi birimiz qúptamaghandy batyrlyq sanap, elding mýdesinen búryn ru men taypanyng mýdesin joghary qoyyp, bir-birimizben bet jyrtysamyz da  jatamyz.

Oryssha, qazaqsha derekting bәrine qaranyz, Onon ózenin boylap baryp Ong han men Shynghys han Ulidja degen jerde tatarlardy jenedi. Sol manayda Qús shaty, Naraty shaty degen jerler bar ekeni aitylady. Al endi kartagha qaranyz, Naraty jotasy Qytaydaghy Ilening bas jaghynda túr. Ónәnning Ile ekenine osynyng ózi-aq  dәlel emes pe? Álde qate kartadan ketken be? Naraty Ilening basynda túrsa, onda Ulidji, Úlja dep týrlendire jazyp jýrgenimiz Qúlja bolyp shyqpay ma?

Múnyng bәri tarihy dәlelge jatpasa, onda bizge tariyhqa dәlel emes, eshkimdi, eshnәrseni moyyndamaytyn tonmoyyndyq qana kerek bolghany ma?

Osynshama ozbyr ótirikke tózip kele jatqany ýshin, bizding tarihshylargha tek tang qalamyn. Ózgening búrmalap jazghan ótirigin talghamay, tolghamay jútyp  jatqanymyzgha qarap, ótirikke qarsy aramyzdan bireu auyz asha qalsa, oghan ózimizding ne tap berip, ne bas salyp jatqanymyzdy kórip, sonshama sorly halyq bolyp qalghanymyzgha jylaghym keledi! Oqymaghannan, bilmegennen qanshama esemiz ketip jatyr?!

Damdansýrenning myna dәleline senemiz: «Herlenning Hódóó araly kәzirgi Bayan Ulaan ekeni dausyz». Osy da dәlel me? Nege ol dausyz? Bayan Ulaan degeni – tau. Al «hodoo» – monghol tilinde «qyr» (205 – bet). Sonda Hódóó aralymyz «Qyr aral» bolmay ma? Tau men qyrdyng aiyrmasy jer men kóktey emes pe?

Búl sózdi Tileuberdi Kóde Aral dep audardy. Dese degendey, Kerbúlaq audanyndaghy Araltóbening audany sol aranyng adamdarynyng esebi boyynsha, 70 – 80  gektar jer. Ýstinde tek kóde ósedi. Ol kódeni bireuler «sadaqkóde», taghy bireuler «qyltanaq», keybireuler «aqseleu» desedi.

Mening oiymsha, Arqas tauy men Altynemel tauynyng ortasyndaghy Araltóbening eski aty Hódóó de emes, Kóde de emes, «Kótu aral» bolghan bolu kerek. «Kótu» sózi Mahmút Qashqary babamyzdyng «Týrik sózdiginde»  (HI – ghasyr, Shynghys hannan bir ghasyr búryn) «tóbe» dep kórsetilgen.  Solay bolsa, búl tóbe әu bastan-aq Araltóbe atanghan. Qytaydyng pishik jazuyndaghy búl sózdi, Tileuberdining aituynsha, «Kótu» dep te oqugha bolatyn kórinedi.

«Mongholdyng qúpiya shejiresinde» Shynghys hannyng dýniyege kelgen jeri janaghy Araltóbening janyndaghy Jubur degen jer dep jazylghan (44 – bet), al Tileuberdi ony «Shúbar» dep oqyghan («Qúpiya shejirenin» qúpiyasy», Almaty, 2013, 488 – bet ).

Shúbar degen auyl kәzir de sol Araltóbening batysynda 10 shaqyrymday jerde túr.

Altynemelding shyghys jaq betinde Qúrsay, sonan song Shynghyssay degen shalghyndy, búlaqty say bar. Álgi Shúbar men Araltóbening ontýstik betinde, Qaraqorym – Mataydyng soltýstik jelkesinde. Qarap otyrsanyz, osy men aityp otyrghan jer-su men tau-tastyng bәri bir manayda, bir tónirekte, bir-birinen alys emes, bir-birimen qaraylas jerde.

Jamúqa men Shynghys han (ekeui de Alan – Hauadan  taraydy – B. N.) alghash ret Zeren Qapshaghayda, ekinshi ret Kýiteng degen jerde soghysady, Qapshaghaydy audarmashylar atau sóz retinde audarmay jazuy kerek edi, әdeyi me әlde bilmey me, qyspaq jer ekenin bildiretin sózben bere salghan. Al Kýitendi kәzir el Kiyting dep jýr. Búl Kiytinning sol Shynghys han zamanyndaghy Kýiteng ekenine men myna sebepti senimdimin. Shynghys hangha Jamúqagha qarsy kómekke kelgen Kereyding basshysy Ong han oghan Otqiya arqyly Kýitenge shyqsa, Shynghys hannyng ózi Kýitenge Kórenlik degen jerden shyghady. Ol jerlerding aty býginde sәl ózgesheleu, biraq bayaghy týbirin saqtap aitylady. Otqyya – Qyzylqyya,     Kórenlik – Barkórneu. Barkórneuden de, Qyzylqiyadan da Kiyting jazyghyna shyghatyn jol bar, Kiyting – ekeuining de ontýstiginde. Onyng ýstine, Qyzylqyyadan shyqqan  kereyler shep qúryp jatqan jer býginde Kereysay atalady.

Osynshama  bir-birimen bir ónirde baylanysyp jatqan jerler «Mongholdyn  qúpiya shejiresinde» de, «Sokrovennoe skazanie mongolovta» da, taghy basqa derekterde de  oryndary nege dәlme-dәl kәzirgi ornymen say keledi? Óitkeni búl ara, shynynda da, Shynghys han ómir sýrgen, tuyp ósken ara. Bichurinning jazuynsha, sol zamanda Shynghys hannyng segiz birdey babasyn bauyzdaghan jalayyrlar da әli kýnge deyin sol oryndarynda otyr. Shúbar, Araltóbe ónirinde túryp jatqan jalayyrlardyng kóbi kәzir de Andastar.

Osynyng bәrine múryn shýiirip qaraugha bola ma? Búghan mәn bermesek, ony esepke almasaq, onda «tarihtyng maqsaty – shyndyqqa jetu» dep jalghan dauryghudyng ne qajeti bar?

Jaraydy, bir qazaqtyng aitqanyna ekinshi qazaq senbey-aq qoyalyq. Óz kózimen kórgen, óz qúlaghymen estigen sheteldik Karpiny men Rubruktyn, Atamәliktin, Rәshiyd  әd – Dinnin   jazghandaryna qazaqtyng aitqany da dәl keletinin moyyndau kerek emes pe?

Al endi tatar da, moal, mongal nemese mogholdar – bәrining tegi týrik bolsa, onda nege moaldar tatarlardy jaqtyrmaydy?

«Moaldar, – deydi Rubruk, – ózderin «tatar» dep ataghandy jaqtyrmaydy» (100 – bet ). Óitkeni búryn olardyng ózi tatar bolghan, kәzir moal – olardyng biyleushisi. Sondyqtan moaldar tatar degen atty qúrtyp, moal degen atty jogharlatqysy keledi deydi (101 –bet).

Múnyng da jauaby Rәshid әd – Dinde túr.

Qabyl han biylegen zamanda tatarlar men mongholdar tatu-tәtti túryp jatypty. Bәri qyiat pen nirunnan taraghan tuystar bir-birimen bauyrlasyp ómir sýrip jatady. Qabyl hannyng әieli qonyrat taypasynan eken. Sonyng Sayym – tegin degen bauyry auyryp, ony tatar baqsy emdeydi. Alayda Sayyn – tegin ólip qalyp, ony baqsy dúrys emdemey óltirdi degen әngime shyghyp, bauyrlas elding arasyna osydan arazdyq kiredi. Ol birte-birte órship, ýlken jaulyqqa úlasady (sonda, 104 – bet).

Al endi osy moghol nemese «monghol» sózining maghynasy ne? Jәne ol qay tilde payda bolghan sóz?

Búghan týsinikti Rәshid әd – Din ghana beredi.

«V nastoyashee vremya u mongoliskih plemen tak ustanovleno, chto te, kotorye poyavilisi ot etih vetvey, chashe vsego sostoyat mejdu soboy v rodstve, y mongol – darlekiny – suti ony slovo je mongol sperva zvuchalo (bukv. bylo) mungol, to-esti, «bessilinyi» y «prostoserdechnyi. Po mongoliskiy «Kiyan» znachiti «bolishoy potok», tekushiy s gor v nizinu, burnyi, bystryy y silinyi. Tak kak Kiyany byly otvajnyi, hrabryy y krayne mujestvennyi; chto eto slovo polojily ih iymenem. «Kiyat – mnojestvennye chislo ot Kiyan; teh y etogo roda, kotorye bliyje k ego nachalu, nazyvaly v drevnosty kiyat» («Sbornik letopiysey», tom 1, kniga pervaya, M. – L. 1952. 154 – bet).

Kóp adasudyng basy osy sózderding aityluy men jazyluynan bastalghan syyaqty.

«Qyian» men «Qyiatta» túrghan týsinbestik joq. Sózding múnday jekeshe jәne kópshe týri qazaq shejiresinde búrynnan bar. Mysaly, kerey, onyng kópshe týri – kereyit; duly, kópshe týri – dulat.

Al Rәshid әd – Dindi audarghan Hetagurov ejelden bir-birimen tuys halyqtyng biri «mongol – darlekiyn» dep atalghan, al onyng bastapqy ataluy «mungol» deydi.

Audarmashy Hetagurov parsy tilin bilgenmen, týrik tilin bilmegen bolu kerek. Sondyqtan onyng «mongoly – darlekiny» degenin týsinu mýmkin emes.

Tariyhqa jýginsek, ertede týrik halqyn jau shauyp, eki otbasy ghana aman qalady, olardy Qyian men Nýkýz dep ataydy. Tórt jýz jylday tau ishinde tyghylyp, kóbeyip, aqyrynda olar ashyqqa shyghady. Qyiandardan Shynghys hannyng ata – babalary taraydy, al Nýkis, Nókis atalatyn atalar Týlkibas audanynda әli de bar, negizinen olar – qaraqalpaq ishine taraghan úru. «Aqtaban shúbyryndy» zobalany kezinde qaraqalpaqtar qazaqtarmen birge qalmaqqa qarsy 35 jyl boyy soghysty. Tek Ábilqayyrdyn  dúrys sayasat jasamauynan jat bolyp ketti.

2016 – jyly Rәshid әd – Dinning «Tarihtar jinaghyn» Zәripbay Orazbay degen azamat parsy tilinen tikeley tәrjimeledi. Ol: «Rәshid әd – Dinde monghol degen sóz joq», – deydi, «múghúl» dep audardy. Demek audarmashy Hetagurov «n» әribin qosqan. Alayda parsy tilinde «n» dybysy men әribi de joq eken. Bir әripten adasudyng syry búda da jatuy mýmkin.

«Bayyrghy zamandardan qazirgi uaqytqa deyin qonyrat, qoralas, ikiras, eljighan, uranqay, kelinghút degen atpen belgili jәne (osylargha úqsas) basqa da taypalar múghúl – dýrlikken dep atalady», – dep audarypty Zәripbay (Rashid ad – Din «Tarihtar jinaghy», Shymkent, 2001. 1 – tom, 173 – bet).

Sonday-aq múnda múghúldar ishinde erekshe bolyp tabylatyn niruun qauymy bar ekeni aitylady.

«Darlekiyn» degeni «dýrlikken» ekeni endi týsinikti. Jaudan ýrikken, qashqan el dýrlikpegende kәitsin? Dýrlikken – týrik sózi. Demek qyiandar da, múghúldar da, nýkister de – bәri týrikter. Búghan dau aitu – derekti, tarihty syilamau.

Búl kitәpte: «Múghúl (taypasy) týrki qauymdastyghynyng bir bútaghy bolyp tabylady», – dep ap-anyq jazylghan (sonda, 178 – bet).

2 – tomynyng týsiniktemesinde Zәripbay Hetagurovtyng Onan degendi Onon dep búrmalap audarghanyn jazady (sonda, 2 – tom, 23 – bet). Búrmalaular bir әripten de bastalghany osydan da belgili. «Onan» sózi qazaqsha Ónәnge jaqyn ghoy, ony Onon dep alystatqan.

«Jas kýninde Shynghys handy merkitter tútqyngha alghan», – degen derek onyng olargha óshpendiligin týsindire týsedi (sonda, 2 – tom, 68 – bet).

Zәripbay bylay audarady: «Asylynda, «múghúl» sózi alghashynda «múng úl» dep atalghan, yaghny «múnly», «beyshara» әri «aqkónil», «aqjarqyn», «kishipeyil» degen maghynany anghartady (sonda, 2 – tom, 143 – bet).

«Monghol», «mongal», «moal», «moghol», «múghúl», «múnghúl», taghy  basqalarynyng bәri osy «múng úl» sózinen әr sebeppen búrmalana ózgergen sózder ekeni, meninshe, endi dau tudyrmasa kerek. «Múng úl» degendi qazaq-týrikter ýndestik zanynyng yqpalymen san týrli qúbyltyp aita berui – tabighy qúbylys. Ertede «úl» degendi qazaqtar «oghlan», «úlan», «úghyly», «oghyly» dep aita bergen. Sondyqtan «múng úl» degendi «múng úghyl», «múng (ly, dy) oghlan; «múng (ly, dy) úlan» nemese «múng oghlan» dep auyzeki aityla-aytyla kelip, san qúbylyp ketui – zandy. Eng basty nәrse búl sózding bәrining de tórkini týrik tili ekeninde.

Týiitkilding týbi Osekeng aitqan «n» dybysy men әribinen taraydy. Qazaq tiline tәn ýndestik zany bәrimizdi bir әripten adastyryp jýr dep oilaymyn. Óitkeni «n» men «gh» dybysy qatar kelgende, eki týrli atalatyn sózder qazaq tilinde birshama. Mysaly, «shanyraq – shanghyraq»,   «sanyryq –sanghyryq», «qúman – qúmghan», «Qoymanyraq – Qoymanghyraq» (jerding aty), taghy sol syiaqty.

Qysqasy, búl sózding týp atasy – «múnúl». Oghan eng jaqyny – múng úghúl. «Moghol» da osy maghynany beretin sóz boluy kerek, «juas», «momyn», «maujyr» adam degen maghynagha juyq sóz.

Mening apam atamdy «Mәugil» dep ataghanyn ylghy aityp kelem. Osy sózding de astary «moghol» sózimen tuystas sekildi.

Osynyng bәrin tarazygha salyp oy týisek, bizdi adastyryp jýrgen sózding eng alghashqy ataluy «múnúghyl» nemese «múnlyúghyl» degen tújyrymgha sayady.

Shynghys hannyng Tóle atty úly kәzirgi monghol jerin biylegendikten, búl sóz sol biyleushi týriktermen birge «monghol» týrinde solargha jetken. Alayda ol arada da «monghol» atalghan týrikter, yaghnyy Shynghys han júrty bolghan. Býkil derek osy tújyrymgha әkeledi.

Búdan shyghatyn qorytyndy qanday? Bireu-aq: tarih búrmalanghan.

Shynghys han tarihy әdeyi búrmalanghan ba әlde qateleskendikten ózgergen be? Meninshe, әdeyi.

Birese «moghol», birese «monghol» dep jazyp jýrgen halyqtyng o basta tatar atty týrik qauymdastyghyna kiretin halyq ekenin qytay, orys, monghol tarihshylary bilgen. Bile túra búrmalaghan. Óitkeni Rәshid әd – Dinning kitәbinde búl jaghday aidan anyq jazylghan. «Razdel tretiy. Otnosiytelino teh turkskih plemen, kotoryh v nastoyashee vrmeya nazyvait mongolamiy», – deydi ol («Sbornik letopiysey», tom 1, kniga pervaya, 1952.  92 – bet).

Taghy birde Rәshiyd: «bolishuiy chasti turkov teperi nazyvaut mongolamiy», – deydi (sonda, 77 – bet). Óitkeni olar endi tatarlardan myqty bola bastaghan.

Búdan shyghatyn qorytyndy bireu-aq: «moghol» da, «monghol» da – bәri týrikter. Búghan deyin olardyng bәri «tatar» atalghan. Onyng da dәleli derekterde túr. Taghy Rәshid әd – Dinge jýgineyik.

«Podobno tomu, kak pered etim tatary staly pobediytelyami, to y teh (drugiyh) staly nazyvati tatarami» (sonda, 77 – bet).

Kim kýshti bolsa, kim jense, qauymdastyq ta sonyng atymen atalghan. Osy basy ashyq túrghan nәrseni orys ghalymy Rәshid әd – Dinning kitәbine jazghan alghysózinde op-onay búrmalay salady:

«... mojno utverjdati s bolishoy doley veroyatnosti, otnosiytelino ryada plemen – tatar, kereitov, naymanov, jalairov, sulduzov, barlasov, merkitov, oiratov chto v HIII – veke ony byly mongoloyazychnymi, a ne turkoyazychnymiy» (sonda, 29 – bet).

HIII – ghasyrda, yaghny Kýiik pen Mónke biylep túrghan kezde Europadan Karpiny men Rubruk kelgende, «mongaldar» men «moaldardyn» kәzirgi monghol tilinde emes, kәdimgi týrik tilinde sóilegenin biz jogharyda dәleldep shyqtyq dep oilaymyn. Tek oirattar jóninde jeke pikir aitugha tiyispiz. Ol – kәzirgi Monghol halyq respublikasy qúramyna kirgen, búryn qazaqtar «qalmaq» ataghan memleket qúramynda bolghan ýlken taypalar odaghy. Al qalmaq nemese kәzirgi monghol tili eshqashan týrik tiline jatpaghan. Ol erekshelikti Rәshiyd   әd – Din de anyq jazady: «Nesmotrya to chto ih yazyk mongoliskiy, on (vse je) iymeet nebolishuiy raznisu ot yazyka drugih mongoliskih plemen» (sonda, 118 – bet).

Búl derek biraz nәrsening betin ashady.

Oyrattardyng Shynghys han jaulap alghan el ekeni býkil tarihtan belgili. Jaulanghan el jaulaghan elding tilin ýirengeni óz basymyzdan belgili. Orystargha eki ghasyrdan astam bodan bolghan qazaqtar tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jylgha tayap qalsa da әli oryssha sóilep, memleketimizdi oryssha basqaryp kele jatqan joqpyz ba? Oirattar da sóitken. Olar óitkeni Shynghys han memleketining qúramyna kirgen. «Monghol» sózi solar arqyly býgingi mongholdargha da barghan eken ghoy deuge bolady.

Oylanayyqshy, osy aldau kimge jәne ne ýshin kerek boldy? Ash adam aiuannan jaman. Aqyl-esten aiyrylyp, mәngýrt bolady, tegin, tarihyn tez úmytady.

1921, 1922 – jyly, 1931, 1932 – jyly qazaq qatty asharshylyqqa úshyrady. Bireuler: «Kenes ókimeti ashtyqqa әdeyi  úshyratty», – deydi. Ol ras bolsa, onyng nәtiyjesi – genosiyd, qasaqana qyru. Bireuler: «Kenes basshylyghynyng qateliginen  qyryldyq», – deydi. Ekeuining de nәtiyjesi –bireu: qisapsyz qyryldyq. Kalhozdastyru kezindegi asharshylyqta 3,5 ( ýsh jarym) millionnan astam qazaq qyryldy dep jýr tarihshylar. Ol san – halqymyzdyng jartysynan kóp. Bәlkim, ýshten ekisi shyghar.

Mening Eshmúhambet atam: «Otyzynshy jyldyng asharshylyghynda men jeti balamnan, ýlken inim Bekmúqa segiz balasynan, qalghandary tórt-bes balasynan aiyryldy», – dep ahylap otyratyn. Sol balalar әlgi tarihshylardyng resimy esebinde bar ma? Mening janymdy qyinaytyn – osy  súraq. Óitip esepke ilinbey qyrylyp qalghan qazaq balasy qanshama? Mine shybynday qyryludyng shyndyghy osynda.

Qazaq balasy as taba almay qyrylyp jatqanda, kenes ókimeti Ridderge Ortalyq Reseyden júmysshylar әkelip jatqany turaly qújatty men oqygham. Ol turaly «Kóshpendi sharualar qaydan shyqty?» degen maqala da jazgham. «Jany ashymastyng qasynda basyng auyrmasyn» degen – sol. Bizdi kenes ókimeti sonshalyq jazalaytynday ne istedik?

Bas kótergen aghalarymyz týgeldey «halyq jauy» boldy, týgeldey atyldy. «Stalinning jazyghy joq, bir-birimizdi kórsetip jatqan ózimiz», – dep, ainalyp kelgende, ózimizdi-ózimiz kinәledik. Aryz jazsang boldy, alyp ketetin, atyp tastaytyn zandy kinәlemedik. Aq pen qarany ajyrata almadyq. Ashtyqtyn, atudyng nәtiyjesinde, aq pen qarany ajyrata almaytynday jaghdaygha jettik.

Álihansyz, Halelsiz, Ahang men Jaqansyz, Maghjan men Shәkәrimsiz, Mústafasyz,  Yrysqúlov pen Jandosovsyz, Sәken, Iliyas, Beyimbet pen Sanjarsyz, Nәzir men Smaghúlsyz, Ilekerov pen Jýrgenovsiz, taghy-taghylarsyz myiyn oiyp alghan quys bas qúsap qaldyq. Sony paydalanyp, ókimet aidaghan jaghyna apardy, jetektegen jaghyna jýrgizdi. Mәngýrt bolyp bara jatqanymyzdy Aytmatov eske salyp edi, onyng ózin jazalap jibere jazdadyq. Sonday-sondaydyng saldarynan óz halqymyzdyng tarihyn ózge halyqtyng tarihshysynan súraytyn hәlge jettik.

Halyqtar dostyghyn úran qylyp basqarghan «úly Staliyn» bizdi búl hәlge nege jetkizdi?

Anyq shyndyghyn, әriyne, Stalinning ózi ghana biledi. Biz tek joramaldaymyz.

Birinshi joramal:

Shynghys han jәne onyng úrpaqtary Reseydi de, Gruziyany da, basqalaryn da kýshpen basyp aldy. Stalin sonyng kegin qaytardy. Óitkeni ol Shynghystyng qazaq taypasynan shyqqan adam ekenin anyq bildi. Oghan professor I. P. Petrushevskiyding Rәshid әd – Dinning «Jamigh – at tauariyh» kitәbining orysshasyna jazghan alghysózinen kóz jetkizemiz. Shynghys han jayyndaghy tarihty Stalinning ózi qadaghalaghan (1 – tom, 1 – kitәp, 74 – bet).

Shynghys handy monghol dep kórsetu Stalinning sayasatyna  tiyimdi boldy. Óitkeni ol monghol bolsa, qazaqty ashtyqtan qyrudyng kek alugha esh qatysy joq bolyp kórinetin edi. Eger búl solay bolmasa, Valeriy Mihaylovtyng «Velikiy djut» atty eki mәrte basylghan kitәbin qarayyqshy, jer-jerden orystardyng ózi qazaqtardyng ashtyqtan qyrylyp jatqanyn habarlap Mәskeuge, Almatygha, kenes ókimetining sondaghy kósemderine jan-jaqtan jedelhattar jiberip jatqan. Biraq ókimet kórmegensip, bilmegensip, olar «otkochevnikiy», yaghnyy «kóshpendi sharualar», ólip jatqan joq, ary-beri kóship jýr dep otyra bergen. Ádeyilik degen osy emes pe?

Ekinshi joramal:

Orys pen qazaqtyn, gruzin men qazaqtyng arasyna kek qaytaru isi keri әser etip jýrmesin, últ arazdyghy órshimesin dep, Shynghystyng qazaq ekenin kenes ókimeti әdeyi jasyruy mýmkin.

Ýshinshi joramal:

Qazaq sekildi qorash halyqtyng orys, gruziyn, qytay tәrizdi úly memleketterdi jenip ketuin namys sanaghandyqtan, tarihty әdeyi búrmalau oryn alghan.

Tórtinshi joramal:

Shynghys han men onyng úrpaqtary qúrghan Altyn Ordagha qaraghan biraz jer kәzir Resey qaramaghyna ótip ketse, Tóle men Qúbylaygha qaraghan biraz jer kәzirgi MHR men Qytay memleketining qaramaghyna qarap ketti. Sonyng bәri oida joq sayasatqa týrtki bolmas ýshin, búl elding bәri Shynghys handy qazaq taypasynan shyqqan adam dep tanudy asa tiyimsiz shyndyq sanaydy.

Bәrin bir maqalada qotara aitu mýmkin emes. Qalay bolghanda da, tarihy derekti qasaqana búrmalau mәdeniyetke de, izgi niyetke de jata qoymaydy.

«Men jastargha senemin!» – degen ghoy Maghjan. Jatqa jaltaqtamaytyn, shyndyqtan taysalmaytyn úl-qyzymyz tarih tizginin bolashaqta óz qolyna alar.

Solar bәrin óz ornyna qoyar.

Abai.kz