Sәrsenbi, 30 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Ádebiyet 3268 8 pikir 8 Nauryz, 2019 saghat 11:27

Serik Túrghynbekúly. Aybergenov aydyny

(Estelik – esse)

Alpysynshy jyldardyn ayaghy men jetpisinshi jyldardyn basynda, qazaq poeziyasyna qyranday samghap, ekpindey engen, erekshe bolmysy bar bir aqyn bolsa – ol Tólegen Aybergenov edi. Aybergenovtin sol kezdegi qalam siltesine qyzyqpaghan aqyn kem de kem shyghar. Tipti sol bir tústarda Tólegenshe tebirenip, Tólegenshe tolghaghan aqyndardyn legi qalyptasa bastap edi. Áriyne, solardyn bәri bir saptan, bir qaptan shyqqan bir-birimen tym úqsas bolyp jatsa, onda aqynnyn daralyghy tanylmas edi.

Áytse de, syghalay qarap,saraptay bilgen synshy bolsa, sol jyldar ólen ólkesinde Tólegenge tәn úqsas izderdi baghamdaugha bolar edi. Búl da aqynnyn ereksheligi, ayryqsha orny dep baghalar edik. Sebebi, sol jyldarda qosylghan tyn tolqyn Tólegen jyrlary qay oqushyny da bey-jay qaldyrmaghany aqiqat.

Ózimnin baghamdauymsha, sol jyldarda jana shyghyp, qanat qagha bastaghan osy kýngi en tanymal aqyndar Múhtar Shahanov, Fariza Ongharsynova, Aqúshtap Baqtygereeva, ómirden erte ótken Mendekesh Satybaldiyev,Ómirzaq Qojamúratov syndy aqyndargha Tólegen poeziyasy әser etpedi dep ayta almaymyn. Sol tústa, tipti, Marat Otaraliyev degen talantty jas aqynnyn jyr júptaghan shabysy da, dabysy da Aybergenovten aumay qalghan sәtterine kuә bolyp qalushy edik. Keyin, osy aqyndardyn bәri de, elikteu, solyqtaudan arylyp, óz arnasymen aghyp ketti...

Ol ólen oqyghanda erekshe bir kýyge týsip, qyranday samghap, qanattanyp ketushi edi. Onyn ereksheligi sol, ólen oqyghan sәtinde ózin de, ózgeni de, aynalasyndaghy dýniyeni úmyttyryp, basqa bir bólek әlemge engizip jiberushi edi.

Meni osy Tólegennin ólen oquy qatty eliktirdi. Qos qolyn sermegen, beyne bir qanatty qústay erkin samghap, dauys yrghaghy da san qúbylyp, tyndarmanyn birden baurap alyp, eriksiz tәnti etushi edi – au.

Men Tólegendi alghash ret Almatyda, Jazushylar odaghynyn ýyinde kórdim. Qasynda Shәmshi Qaldayaqov bar. Tólegendi әp-sәtte sol kezdegi jas aqyndardyn bir toby qorshap alyp, ólen oquyn qolqalady. Ishinde men de barmyn. Kóp sózge keltirgen joq, alghashynda sәl kibirtiktegendey bolyp edi, kele-kele ken jayylyp, qúyqyljyp, aqqan qyranday samghap ketti dersin. Biz – jas aqyndar – antarylyp qarap qalghanymyzdy angharmappyz. Biraz ólender oqydy.

Maghan әser etkeni sonshalyq, sol ólenderdin biraz shumaqtary menin sanamda sol kezden saqtalyp qalypty. «Sen menin ózimdi kórsen, túrysym osy menin, al, mendegi ghalamat sezimdi kórsen, shoshyr edin!» -degen kezde, aqyn jýzin onan sayyn barlap, jyr әlemine enip, jýregine boylay týskenimizdi bayqamay da qaldyq. Ne degen qúdiret, ne degen ghajayyp jyr! – degen úlan asyr oydyn qúshaghynda qalyp, ózimizdi búl dýnie emes, basqa bir әlemge enip ketkendey sezindik. Qoshtasar sәtte, bәrimiz qol berip, at-jónimizdi aytyp jattyq. Kezek maghan kelgen kezde, birden bayaghy tanysynsha: - Oy, Serik senin 1964 jylghy sәuir ayynda, «Júldyzdyn» tórtinshi sanynda «Kýzettegi Ana» degen ólenin bar edi ghoy, - dep bir shumaghyn jatqa soqty. Tanghalyp qaldym. Sóytsem, Tóken, tek qana ózinin ólenderin ghana jatqa aytpaydy eken, únaghany esinde saqtalyp qalady eken. Oghan keyin aralasa kele әbden kózim jetti. Búl – 1966 jyldyn jaz ayy edi. Sodan ne kerek, keler jyldyn kýzine deyin Tólegendi jii kórip jýrdim. Kóbinese Qaynekey Jarmaghambetovtyn ýyinde jolyghyp jýrdik. Qaynekey Jarmaghambetov menin auyldas agham, ýlken ghalym, bilimdi, zerek adam edi. Ári aqyn, әri audarmashy. Kóp jyldar KazPiyde professor bolghan, ústaz. Qazaq әdebiyetinde ballada janryn damytqan biregey túlgha.

Chili aqyny Pablo Nerudanyn balladalaryn audaryp, ony qazaq әuenine salyp jatqa aytatyn. Bir kýni Qaqannyn jaqyn inisi Jaqsylyq ekeumiz Qaynekeydin ýyine barsaq. Qaqan tósek tartyp jatyr eken. Qasynda – Tólegen Aybergenov. Biraq, qatty auyryp jatqan adamnyn qalpy kórinbeydi. Sharaptan sharshaghany sezilip túr. Qaqannyn auzynda damyl joq, bir әuenge salyp, ynyldap ólen aytady: - ...Ey, soldat saghan degen ýzim nan da, boyalghan kóz jasy men qyzyl qangha... Tólegen tebirene sóylep ketti: - Pablo Neruda! Qaqannyn audarmasy... Múny men de jatqa bilem - dep aghyta jóneldi. Qaynekey qatty tolqyp kózine jas aldy. Sol kýni biz Qaynekeydin ýyinde kýn batyp, qas qarayghansha boldyq. Tólegennin ólenderinen keyin, Qaqan basyn kóterip, tamaqqa qarady. Shәy iship, mandayy tership, kónili jaylandy. Tysqa shyqsaq, kósheni qoyu qaranghylyq qymtap alghan eken. Onda qazirgidey emes, kóshe shamdary jarqyrap janbaydy.

Tek әr ýyden týsken terezelerdin jaryq núry kóshelerge meyirim shuaghyn tógip, tirshilik tynysyn anghartyp túrghanday. Abay danghylymen kele jatyp, osy kýngi Furmanov kóshesinin qiylysyna jaqyndaghan tústa Tólegen toqtay qaldy. Bes qabatty dәu ýydin irgesinen óte bergende sәl irkilip, shamy jarqyrap kóringen terezeni núsqap: - Keshe men mynau ýyde boldym, búl ýydin jaryghy eshqashan sónbeydi!- dedi. Keyin bildim, búl ýy, sol kezdegi belgili jurnalist, Shymkenttik Balta Isaevtyn pәteri eken. Ol da Qaynekeydin ýyine jii keletin. Keyin, meni sol óz ýyine ertip aparyp Tólegen turaly (Shәmshi ekeuinin) talay hikayattaryn aytyp edi-au. Tólegen sol arada menin ótinishim boyynsha taghy bir ólen oqyp berdi. Jana ghana Qaynekeydin ýyinde oqyghan óleninen úzap kete almay, qayta tyndaghym keldi.

Kóshe qiylysyna kelgesin Tólegen biraz taugha qarap, tolghanyp túrdy. Biz Jaqsylyq ekeumiz tómenge týskeli túr edik.

Tóken bizge jatty da jarmasty: - Jýrinder ýyge, men myna arada jap-jaqyn jerde, Alatau – 60-ta túramyn!- dedi. Menin ere ketkim kelip edi, Jaqsylyq tartynshaqtay berdi.Sebebi, byltyr ghana ýylengen, jaqynda ghana jas sәbiyli bolghany bar, ýyine asyghyp túr. Menin Jaqsylyqty jalghyz tastap ketuge dәtim barmay, degbirim qashyp túrghan. Sol sәtte, tas tóbeden tóngen ay sәulesimen aralasyp, alysta Alataudyn qarly shoqylary ayqyn angharylyp túrghan.

Tóken  sol taulargha telmire qarap birer shumaqty tógip tastady:

Qayghy da, mún da menen kóp tabylar,

Bәri de jalghyz sen dep aqtarylar.

Baurayy mәngi kóktem zangharlardyn,

Basynda mәngi jatqan aq qary bar.

Tóken bizben qimay qoshtasty. Biraq búl songhy qoshtasu emes edi.

***

Aragha apta týspese de, ay aralatyp Tólegen aghamen kezdesip qaludyn sәti týsip jýrdi. Songhy kezdesuimiz esimde qalypty.

KazMudyn art jaghyndaghy qaltarysta – «Gýlder» degen «Kafe» bolatyn. Biz jas aqyndar kóbinese sonda bas qosatynbyz. Birde barsaq, aynalasyn әdettegidey jastar qorshap alghan, ortasynda, – Tólegen Aybergenov túr. Shet jaghyna baryp túra qaldym.

 

Tentek múhit tepsingen dauylynda,

Balyqshynyn ottaryn óshiredi.

Kýz ben qystyn túmandy jauynynda,

Úshqyshtardyn taghdyry sheshiledi.

Jóni bólek óludin úrystardan:

Shoferdin búrylyssyz jan tilegi.

Milisioner óledi úry ústaudan,

Aqyndardy mahabbat óltiredi.

Ólen jalghasa berdi. Bәri de ýnsiz tyndap qalghan.Shet jaqqa demimdi ishime tartyp, men de túrmyn tyrp etpey... Bir kezde artyna jalt qarady. Meni kórdi. Qasyna shyqyryp aldy. Qúshaqtasa kettik. Sosyn, menin qúlaghyma qaray moyyn búryp, jәy ghana:

-Men eki kýnnen keyin Nókiske jýrem. Shygharyp salyp ,әure bolmay-aq qoyyndar. Qatty qoshtaspayyq. Men tezdetip qaytyp kelemin. Sosyn, ózim tauyp alam seni,- degen.

Sol sәtte: - Áy, Tólegen!- degen dauysqa bәrimiz jalt qaradyq. Ensemizge tóngen shynday Múqaghaliy túr tu syrtta. – Jýr kettik,- dedi. Tólegen bizden sytylyp shygha berdi.

Artynan qarap qalyppyz. Ekeui qosylyp, әldenege asyghys adymdap  bara jatty. Menin qúlaghymda jana ghana oqyghan ólen ýni belbeulep túryp aldy:

Sendelip órttey sezimmen,

Lapyldap ketip baramyn.

Ýzuge monshaq kózimnen,

Jaqyndap ketip baramyn.

Qúdiretine, tughan jer,

Men senip ketip baramyn.

Qimastyq senin otynnan,

Tenselip ketip baramyn.

Alysty baram arman ghyp,

Auyryn bolsa, art, ómir!

Jolyna jyrdyn qúrban qyp,

Basymdy tiktim, әyteuir...

Tólegen agha sol ketkennen  aqyry oralmady. Sol jyly kýzde Almatydaghy aq qayyndardyn japyraghy saghynyshtan erte sarghayyp, qara jerge saudyrlap jii týsip jatty...

PS. Osy bir shaghyn estelik – essemde Tólegen aghanyn ayauly jary, altynday balalarynyn asyl anasy – Ýrnisa jengey turaly birer auyz lebiz bildire ketkendi jón kórdim.

Ýrnisa jengeymen Tólegen agha Tashkenttegi SAGU-de birge oqyghan eken. Qúday qosqan eki jar – bir-birine sýyenip, kiyeli shanyraqtyn astynda az bolsa da baqytty ghúmyr keshti. Tәnirdin Tólegenge Ýrnisaday ayauly jar berui – Tókennin aqyndyq ghúmaryna tartqan taghdyr syiy dep týsinemin.

Ýrnisa jengeydin jibektey minezi, (Tókennin anasynyn aty da – Jibek edi) jaysan jan-dýniyesi, әsirese, kýle qaraghan kezde kóz sharasynan núr tolyp, asa meyirimdi shapaghat shashyp túruy – naghyz Anagha, Arugha tәn ghajayyp erekshelik edi. Tólegennin osynday ghashyq kónilmen, qúshtar sezimmen jyr jazuy, Ýrnisanyn iygi qasiyeti ekendiginde dau joq. Tókennin artynda qalghan shiyettey balalaryn «qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqytpay», aman-esen tәrbiyelep, tәlim-tәrbiye, bilim bergen eresen enbegi búl kýnde barshagha mәlim. Tólegennin qoljazbalaryn kózinin qarashyghynday saqtap, oqyrman jýregine jetuge jol ashqan, ayauly jar – Ýrnisa emes pe?

Tólegen ýshin qiyn – qystau kezenderdin bәrine de otqa-sugha týsuge dayyn bolyp, tirshiliktin azabyn da, qyzyghyn da qara narday kótere bilgen Ýrnisa jengey sóz joq, qazaq qyzynyn qaysar minezin boyyna taratqan taghylymdy túlgha, asyl jar, ayauly Ana.

Tólegen bir óleninde: – «Qara orman kerek, qap-qara orman,qara orman, kózindegi menin jarymnyn» deytin jeri bar. Aytsa, aytqanday, kóz qarashyghyna býkil әlemnin jaqsylyghyn jiyp, janarynan núr shashyrap túratyn jarqyn beynesi – Tólegen ólenderinin býtin bolmysyna aynalghanday. Ómirge gýl syilaghan, jýregine jyr jinaghan Ýrnisa jengey maghan әrdayym aqyndyqtyn aq-tileginen jaralghan janday әser etedi.  Artynda tórt qyz, bir úl qaldyrghan Tólegen men Ýrnisa úrpaqtary aqynnyn ózi aytqanday býtin bir ýlken qara ormangha aynaldy. Osynau qara ormannyn tamyry terenge tartyp, japyraghy jayqala berse eken dep tileymin.

Qazaq әdebiyeti әleminde – qúshaghyna aqqu-qazdaryn qondyryp, qiyasynan qyran úshyrghan úshy-qiyrsyz jarqyrap jatqan – Aybergenov aydyny bar. Kóz tartatyn aspanmen astasqan aydynnyn túnyghy túnghiyq, suy móldir. Aynalasyn qalyn qaraghaylar men aq qayyndar kómkergen kógildir ólke. Osy ólkeden Aybergenov aydynyna әlemnin әr qiyrynan sansyz búlaqtar sarqyrap aghyp kelip, qúyylyp jatyr. Sarqylmaytyn, tartylmaytyn kemel de teren aydyn.

Serik Túrghynbekúly

Abai.kz

8 pikir