Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
«Soqyr» Femida 3601 15 pikir 11 Nauryz, 2019 saghat 11:47

Qazaqsha bilmegen adamnyng deputat bolugha haqy joq

Elbasymyz Nazarbaev partiyalastaryna «Núr Otan» partiyasynyng XVIII sezinde «Biz qol qusyryp qarap otyrmay, júmys isteuimiz kerek. Ár oblysta, әr qalada, әr audanda filialdar bar. Sizder partiya mýshesi ekenderinizdi aityp, qol qusyryp otyratyn bolsanyzdar, biz jaqsy partiya bola almaymyz. Alda parlamenttik saylau, preziydent saylauy kele jatyr. Osydan ótu ýshin biz halyqtyng senimin aqtauymyz qajet», - dedi.

80 payyz músylman dildi, qazaq tildi halyqtyng senimin aqtau ýshin «Núr Otan» partiyasynyng osy joly búrynghyday kýshke salmay, memlekettik til saltanat qúrghan әdil saylau ótkizui kerek.

IYә, saylau kele jatyr. Biraq osy jolgha saylau qazaq tildi bolyp óte me, ótpey me, bәr gәp osynda jatyr. Últtyng bar ýmiti resmy biylik tirkeluine rúqsat bergen «Aq jol» men «Auyl» partiyalarynyng respublika tarihynda birinshi ret qazaq tildi saylau ótkizuge múryndyq boluynda. Osy uaqytqa deyin qazaq tilin bilmese de, el atynan sóileushi deputattardan әbden zәtte bolghanymyz jasyryn emes. Endi elimizding «Saylau turaly» Zanyna ózgerister engizip, memlekettik tildi mengermegen azamattar «audandyq, qalalyq, oblystyq jәne respublikalyq» mәslihatqa deputat bolyp saylana almaydy degen tarmaq qosyluy qajet. Óitpesek, týrli dengeydegi mәslihat pen parlamentimizding oryssha sayraghany esh tyiylmaydy.

Qúttyqtaymyndy – «qytyqtaymyn», ósiredini – «osyrady» deytinder ayaghyn bayqap basatyn bolady. Deputat bolamyn deytin azamat sol elding tilin bilmey, «tildik orta» joq degen syltaudy algha tartpay, dәstýrin qúrmettemey tórge ozbaugha tiyis. Olar bashqúrtstandyq qazaq tildi «Sary kyz» yutub kanalyn (https://youtu.be/RoyNTbhpVnE) jýrgizushi bloger Ufa memlekettik aviasiyalyq uniyversiytetining studenti  Veronika Sandakovadan nemese Armyan memlekettik uniyversiytetining  aspirant qyzy Shushan Hachatryandardan ýlgi alsa degimiz keledi.

Basqa elde túryp, qazaq tilin jete mengergender sany jetip artylady. Al, elimizde túryp, qazaqsha birauyz bilmey, deputat bolam degenderge jol jabylatyn uaqyt jetti. Ári saylau sharasy tek qazaq tilinde ótuin el bolyp talap etuimiz azamattyq paryzymyz әm konstitusiyalyq qúqyghymyz. Oghan Elbasymyzdyng «Sizder partiya mýshesi ekenderinizdi aityp, qol qusyryp otyratyn bolsanyzdar, biz jaqsy partiya bola almaymyz. Alda parlamenttik saylau, preziydent saylauy kele jatyr. Osydan ótu ýshin biz halyqtyng senimin aqtauymyz qajet», - degen sózi kuә.

El tarihynda memlekettik tildi qoljaulyq qylmaytyn qazaq tildi deputattyq korpus qalyptastyratyn uaqyt jetti. Ári Assambleyadan saylanatyn deputattarda ana tilimizdi bilgenin talap etuimiz kerek. Búghan eldi sonyna ertip, jarqyn derbes tildik tәuelsizdikke jeteleytin Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng belsendiligi qajet. Búl últtyq zor sharadan әr qazaq tys qalmaydy degen oidamyz.

Qay tilde belgili bir memlekettik organgha shaghynu әr azamattyq jeke bastyq isi. Al, ózge tildi, yaghni, búrynghy otarshylar tilin aralastyrmay, tek memlekettik tilde sayasat jýrgizu, biylik etu, júrtty basqaru býkil qazaq elining múraty. «Orys tilinsiz Qazaqstannyn»  zamany tudy. Ózge tildiler memlekettik tilimiz bar ekenin úghyndy. Bir atqa eki er salynbaydy.

«Kóp qorqytady, tereng batyrady» degen halyq danalyghy osy saylaudy ótkizgeli otyrghan orys tildi biylikti, ana tildi búqaragha qaray bet búrghyzuy – uaqytty jetken mezet. Ózge til aralasqan saylaugha әm mәslihatqa nýkte qoyatyn uaqyt jetkenin el tarihy ózi bizge sezdirip otyrghan jayy bar. Osy syn saghatta biylik «últtyng saghyn taghy syndyra ma, syndyrmay ma!?» degen kónildi kýpti eter saual sanany mazalaydy!?

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

 

15 pikir