Syrtyn saz ben sabandy aralastyryp sylaghan qotyrlau qonyr tamgha qarlyghashtar ýiir-aq. Baghanalary nyq qaghylyp, ensesin tik kóterip, kerbezdenip túratyn ýiding biyiktigin úya salugha qolayly kóredi me, әiteuiri jyl sayyn qyzghylt tamaq jýnderi  kýnge jyltyray shaghylysyp, qarlyghashtar ýy mandayynda tizilip otyratyn.

Búl enseli ýiding adamdary da kerbez kórinetin. Sýiegi auyr aghashtan salynghan esikti shalqasynan silky ashyp tastap, qonyr plashynyng eki ónirin artqa qaray qayyryp, eki qolyn shalbarynyng qaltasyna salyp alasa boyly Habes shal túratyn. Kempirining basyndaghy oramaly qanday tap-taza bolsa, Habesting de kebisi sonday taza, bylgharysy kýnning kózine mayday eriytin. Búl ýiding iytine deyin kisimsip túartynday edi, sýiek-sayaq baghyp, ýi-ýidi aralap jýretin býkir ittermen eshqashan tistesip, jalasqan emes. Aq eshkining tulaghy tóselgen aghash ýishiginen qúiryghy qayqayyp shyghady da, iyesi kóz tastaghan jaqqa qaray búl da ejireyip qarap túra qalatyn. Ýstinen basy artyq sabalaq jýndi bayqamaysyn, alaqanday eki qúlaghyn jymqyryp, ensesi týsken kez bolghan emes. Qansha kórseng de saq qúlaghy tik kóterilip, elendep túrady.

Jasy jetpiske jetse de aq kirmegen qara qon shashyn artyna qaray qayyryp tastap, asyqpay bayyppen týsken eki úzyn jolaq әjimi bar tar mandayyn bir tyjyraytyp, bir jazyp Habes ýiding әr baghanasyn taramys qoldarymen iyterip, sylaghy týsken tústaryn tekserip túratyn әdetinen janylmaydy. Bosansyghan baghana kórse kebisi kýnge shaghylysa ayaghyn tez-tez basyp, qúral-sayman salynghan sarayyna qaray shabady. Kýrek, balghasyn sýirelep jýrip dereu jóndeuge kirisip, ýii dәl qazir opyrylyp týserdey ayaq astynan әbigerlene qalatyn әdeti bar.

«Búl ýidi zamannyng ataqty kәmersәnti Shúghayyptan segiz ógizge auystyryp alghanmyn. Segiz ógiz» deydi segiz sanyn kórsetuge ýirenip qalghan sausaqtarynyng eki barmaghyn ishke qaray býgip kórsetip, «Tastamalary qyzyl emennen salynghan. Iiii... Qyzyl emennen, aq emes! Emenderdi sona-a-au Resey ormanynan bir jaz, bir kýz boyy tasytqan kórinedi, jaryqtyq» deydi dauysyn Resey jerine jeterdey etip úzaqqa sozyp, kelgen adamgha ýiding hikayasyn osylay aitugha kirisetin. Tyndaushy әngimege qyzyghushylyq tanytsa Habesting tiyegi aghytylady. Appaq oramaly samaurynnyng buryl týtinning ortasynan agharandap kempiri shay qaynatumen bolady.

Jeti-segiz ýy jaylaghan búl manda Habesting qonyr ýii pandanyp, ensesin kóterip túrghanda ózge qorjyn tamdar ózdi-ózinen qorashtanyp shygha keletin. Habesting ózining be, әlde ýiining pysy basa ma belgisiz, ainaladaghy ózi qúralpy shaldar búnyng yghyna qaray jyghylyp, tómenshiktep kelip, ózderi qos qoldap amandasatyn. Dorbaday auyzyn arp etip bir ýrip qalatyn iytining betine de eshkim qarsy kelip: «Ket, joghal!» dep aityp kórgen emes.

Sol Habes suyq janbyry syzdyqtap, birese  sirkirep, ýskirik jeli ysqyryp jetken kónilsizdeu bir kýzde ýiding tabaldyryghynan attay berisimen sylq etip qúlap týsti. Shaghyn, júp-júmyr denesi ainalasyn jaypamay-aq, aldyn ala dayyndalghanday jep-jenil qúlady. Ýnemi sabyr men ýnsizdik túnyp túratyn kózderinen ýrey shashyp,  aq jaulyqty kempiri kórshilerge qaray qúldyrandady. Audan ortalyghyndaghy jalghyz úl men dәrigerge habar jiberildi. Úldan búryn shynylary synghyrlap, temir-tersek qúraldary syldyrlap dәriger jetti.

Syghyr kózderi tars júmyq kýiinde siresip jatqan shalyn mýmkin qyrsyghyp jatyr ma degendey kempiri betine senimsizdikpen qarap qoyady. Dәriger basyn shayqady, jiylghan kórshiler kózderin tómen saldy. Aqsandyq kempir shynymen sasayyn dedi. Áynekteri aighyzsyz, tap-taza, móldiregen terezeden kózi jasaurap audan ortalyghyna aparatyn jolgha qaray beredi. Ondaghy oiy úl kelse ayaq astynan jetken kesapattan qútqaratynday bolyp túrady.

Iri denesine say kelmeytin tar bylghary kurtkasy syrtta jaughan janbyrgha aighyzdalyp úl keshigip bolsa da jetti. «Habekene ne boldy? Tynysh pa?» - birinshi sózi osy boldy. Ata-әjesining qolynda ósip, keyin ýlkenderding kózi ketken song audanda internat jaghalap ósken úl әkesin «Habeken» deytin.

Kózildirigin sheship, kózin uqalay otyryp dәriger aurudyng jayyn týsindire bastady: «Insulit soqqan. Qan tamyrlary qysymgha shydamaghan. Ong jaq qol, ayaq, denening jany joq. Esin jighannyng ózinde adamdardy tanuy, sóileui búrynghyday bolmaydy. Uaqyt kerek, keyde búnday aurudan jazylyp ketetinder de bolady» dedi qasyn kerip jogharygha qarady. Dәrigerdi aurudyng jayynan búryn ýiding tóbesindegi aralaryn jiyiletip salynghan juan qyzyl aghashtar qyzyqtyryp, alandatyp otyr edi.

Peshke arqasyn sýiey otyrghan Aqsandyq kempirdin  kózine jas toldy, móldirep baryp, jyltyr jibekten tigilgen jiyletining ónirine tyrs-tyrs tamdy.

Audandaghy auruhanagha jatqyzylghan Habes auruynan aiyqpady. Dәriger de әulie eken, aitqany ainymay keldi, esin jighanmen tilden aiyryldy, ong jaq denesi jansyzdandy. Denesi tyghynshyqtay shaldy ornynan qozghau, kýtimin jasau týiening jiligindey ghana әljuaz kempirine qiyndyq tudyrdy. Qol-ayaghy ebedeysiz ósken úl boyy búlghan-búlghang etip jәrdemdeskendey bolyp, qonyr ýide bir aptaday ghana jýrdi. Kýtimi qiyn dep aldymen әkesining qap-qara qayratty shashyn tyqyrlatyp qidy. Kýrektey alaqanyna oimaqtay ainany japsyryp, yrjalandap әkesine shashsyz taqyr basyn kórsetpekshi bolyp әbigerlengen úlgha Habes kózin de ashpady. Tisi jii taraqpen shashyn úqyptap artqa qaray qayyra tarap jýretin shal taqyr basyn kórip qapalanady ma dep kempiri pesh týbinde kibirtiktep otyryp qaldy.

Audangha ketken úl keshikpey týtinin budaqtatyp, alaqanday auyldy basyna kótere aryldatyp, jer dýniyeni solqyldatyp «Kamaz» minip keldi. «Kóshirip әketemin» dep әi-shәy joq kire beristegi sary temirleri jyltyrap, betine shang qonyp kórmegen sandyqty sandyq qúrly kórmey qoltyghyna qystyra ketti. «Oyda joqta kóship baramyz. Bala qolyna kóshirip alyp barady» dep ne quanghany, ne maqtanghany, ne qapalanghany belgisiz kýide abdyrap, aq jaulyghy keshki  qoi ymyrtta agharandap kórshilerge qaray dedektep jýgirdi Aqsandyq. Áp sәtte jiylghan kórshiler artyq súraqsyz, tergeusiz-aq jýkti jiystyryp, «Kamazgha» tiyep tastady.

Ýnemi Habesting qytyghyna tiyip qyrsyghyp, keng dalagha syiyspay jýretin Idayat shal da abyrjyp, ýy irgesinde sýieuli túrghan kóseudi ústap alyp: «Áy kóseu qalyp barady, әi, kóseudi qay jerge qystyrayyn? Barghan song taba almay jýrmender!» dep әrli-berli sandalyp jýrdi de qoydy. Buryl saqaly dir-dir etken týrinen qobalju bayqalady.

Sandyqtan әtir sebilgen súr palitosyn, basyna palitosyna týstes keletin qalpaghyn kiygizip Habesti kórshiler sýiep alyp shyghyp jýk tiyelgen kólikke otyrghyzdy. Idayattyng kempiri Kýlәsh kelip Habesti qymtap ayaghyna jyly kórpe orady. Habesting betine eshqanday ózgeris joq, syghyr kózderin barynsha ejireytip kólikting jaryghy týsip túrghan soqpaq jolgha qarap otyrdy da qoydy. Tura sau kezindegidey qalpaghy da kegjie qalypty. Kiyimine týstes qalpaq kiyetin әdetine deyin  janylmaghan.

Baghanadan beri abyr-sabyrdan tysqary, eshkimning ayaghyna oratylmay ýishigining janynda túmsyghyn joghary kótere saq qúlaghyn qaqshityp dauystardy andyp túrghan Aqtós kólik gýr etip otalghanda ghana ornynan qozghalyp, kebisin tyrp-tyrp basyp asygha kólikke minip bara jatqan Aqsandyq kempirding izinen arsalanday jýgirdi. Sosyn itke tәn emes ýrgennen jinishkileu, qynsylaghannan juandau, úlyghangha úqsamaytyn ózgesheleu dauys shyghardy. Adamsha til qatyp, birdeme súraghysy kelgendey kózining aghy molayyp qolynan kóseui týspegen  Idayattyng jer syzghan shapanynan iyiskeledi.

Bylghary kýrtesi denesinen tyrsiyp, rólge enteley jabysyp alghan Erden úldyng ezui eki qúlaghynda. «Rayonda túrasyndar endi. Rayonskiy kempir-shal bolasyndar! Habekeng shyrt týkirip әli-aq jazylyp, krutoy shal bolady» dep janynda otyrghan әkesining iyghynan qaghyp-qaghyp qoyady. Ákesi sau kezinde qaharynan yghyp, qajetin súrau ýshin ortagha sheshesin salatyn jasyq úlynyng batyl minezine Aqsandyq birese tanyrqap qaraydy, birese shaly renjip qalady ma dep aurudyng betine jasqana qaraydy.

Aqsandyq shalynyng yghyna jyghylyp ýirenip qalghan. Qolyna aqsha ústau, bazar aralap kerek-jaraq alu degendi ómiri kórmegen. Ýige, sharuagha qajettining bәrin Habes ózi sheshetin, ózi ornyn toltyratyn. Eshtemeni shashau shygharmaydy, eshtemeni joqtatpaytyn. Kempirine ay sayyn gýl iyisti susabyn aludy da úmytpaytyn.

Habes qol-ayaq, tilden qalghan song sandyq týbindegi buma aqshany qayterin bilmey úldyng qolyna ústata saldy. Qolyna kelin ústap, bireuding qolynan shay iship kórmegen Aqsandyq әuelgi basta dastarhannyng qarsy betine otyrugha ýirene almay jýrgen. Qara tory jýzinde jylylyq bar, jymighanda eki beti oiylyp, kózderi oinaqshyp túratyn kelinmen til tabysu qiyn bolmady. «Ýiding ishi tar, zattarynyz syimaydy» degen kelinning sózimen eskileu jihazdar ishke kirgizilmedi. Júrtta qalghan, dәlirek aitqanda Idayattyng qolynda qalghan kóseu tipti joqtalmady. Jaz boyy jýn juyp, boyap, iyirip, býkreyip otyryp toqyghan terme alasha býkteui jazylmastan eski-qúsqy jinalghan saraygha ketti. Tabighatynan salmaqty, eshkimge qarsy uәj aityp kórmegen Aqsandyq búl joly da qabaghyn shytpady.

«Auyldaghy ýidi satamyz, baghasyna kelisip keldim» dep ózeurey kirgen úlgha da eshteme aita almay jaltaqtap appaq mamyq kórpening ortasynan oiysyp kirip, auru mendegeli shynashaqtay bolyp qalghan qara shalgha jautandap qaraghan da qoyghan. Habesting búl әngimeni estip jatqanyn mandayyna týsken qos syzyq әjimining iyirilip, jiyrylghanynan bayqady. Biraq kózin ashpastap, miz baqpastan jatty da qoydy.Úly bólmeden shyqqanda ghana kózin ashyp, tóbege ilingen jyltyr lustragha qarady. Ishinen óz ýiining tóbesindegi tastama aghashtardy oilap jatqany belgili edi.

Ýy búzyldy, aghashtarynan basqasy paydagha aspay ýgitilip, azyn aulaq aqshanyng basy qúralghan bolatyn. Sandyq týbinen shyqqan bir buma aqshagha búl qarajat qosylyp aq «Jiguli» satyp aldy úly. Aq kólikpen oraghytyp birese batysqa, birese shyghysqa shapqan úl «Habeke, kólik mynauskiy eken! Zyryldap túr» dep iyilmeytin badanaday barmaghyn әkesining túmsyghyna tygha jazdady. Aqsandyq birese shaly renjip qalady ma dep,  birese úlynyng batyldyghyna tanyrqap taghy da eki ortada jautandap qalghan. Habes  qabaghyn tars týiip, manday әjimderin bir-birine toghystyryp, tyjyrayyp jatyp aldy.

Aq kólikpen birge selkildep, eki betining shúnqyry oiylyp, appaq tisterin kórsete kýlip kelin de jadyrap jýrdi. Tórkin, dos jarandardy aralap, kórimdik jinady. Tar ýiding eki bólmesin toltyra qonaq shaqyryp, aq kólikti «judy» sosyn. Kelgen qonaqqa oryn jetpegen song Habes jatqan aq tósegi bar kereuet búryshqa qaray ysyryldy. Shalynyng bet-jýzindegi әr qimylyn baghyp Aqsandyq da kereuetpen birge shetke qaray oiysty. Tilekter aityldy, dombyra shertildi, әn salyndy. «Aq shashty kórdim apa-ou samayynnan» dep sharaptan basy ainalghan úl tәltirektep kelip, әndete Aqsandyqtyng betinen qúshyrlana iyiskep ketedi.

Qargha adym jerdegi dýkenge de kóligin otaldyryp alyp, elirip shabatyn úldyng quanyshy úzaqqa barmady. Kýzding qara suyghynada múz aralas balshyqqa tayyp, aq «Jiguli» joldyng shetine bir býiirimen auyp týsti. Yshqyry men kýrtesining arasy bir-birine jetpey qúiryghy jaltyrap, dýnkiyip joldyng shetine aunap týsken Erden úldyng kórer jaryghy bar eken. Balshyqqa aunaghan shoshqaday ýsti-basy las-las kýiinde ýige kirip kelip, qorsyldap jylady-ay kelip. Terezesi shaghylyp, motory myjyrayyp qalghan kóligin joqtady ma, әkesinen úyaldy ma ol jaghy eshkimge de belgisiz...

Alpamsaday denesine say kelmeytin jinishke dauysymen synsy jylap, midy shaghyp otyrghan borkemik úlgha nazar audarmastan, kózin tóbeden aiyrmaghan kýii sazaryp jatqan Habesting arada ay ótkende júrttyng juyndysyn jalap kórmegen Aqtós aryp-ashyp, boyynan әli ketkende auyldyng býkir, sabalaq itterine ayausyz talanatynyn, keler kóktemde úya salugha kelgen qarlyghashtar qonyr ýidi izdep, kishkene qanattaryn damylsyz dir-dir qaghyp, ýiden qalghan ýiindini ainalshyqtap úshyp jýretinin oilap jatqanyn  Aqsandyq qana sezdi.

Baqytgýl Sәrmekova

Derekkózi: "Qazaq әdebiyeti" gazeti

Abai.kz