Otbasy - kishkentay memleket. Onyng eshkimge jariya etpeytin ózindik ishki ústanym-erejeleri bolady. Neke - búl eki taghdyrdyng bir arnada toghysuy. Ol asa nəzik, syrt kózden tasada óte ayalap, abaylap saqtaluy qajet qarym-qatynastyng bastaluy. Kópshilikke úsynylatyn qyzyqty shou emes.

Songhy kezderi adamdar arasynda ərbir əreketin əlemge pash etip, əleumettik jelige jariyalau jappay beleng alyp barady. Búrynghylar "Jaqsy - kórgenin, jaman - jegenin aitar" deushi edi, qazirgi tanda ol sózding qúny bes tiyn bop qalghanday. Əleumettik jelini ashsan, kimning qayda barghany, ol jerde neshe saghat otyrghany, ne jegeni, ne ishkeni jayly jazba men suretterden kóz sýrinedi. Sondaylardy kórgende eriksiz oigha qalasyn. "Bireu toyyp sekiredi, bireu  tonyp sekiredi", ainalamyzdaghylardyng bərining «auzynan aq mayy aqtarylyp» otyrmaghany anyq. Ərbir jeli tútynushy jazba men suretterdi qoyarda kýndik asyn əzer tauyp iship otyrghan, taghdyrdyng týrli tauqymetin tartyp jýrgen, ne bolmasa qimasynan airylyp, anyrap qalghan qanshama jannyng bar ekenin eskerip, «olardyng kóniline qayau týsirip jatqan joqpyn ba?» dep az-kem oilansa qaytedi.

"Bir apam bir apamnan soraqy" demekshi, búl jeli qúrghyrdy qaray berseniz, nebir «qyzyqty» kóre beresiz. Sóitesiz de, ishken-jegenin jazatyndarmen jylap kórisersiz, sirə. Songhy kezde bayqaghanymyzday, nekeli ómirdegi nebir nəzik, bireu túrghay óz súghynnan saqtanatynday dýniyelerdi əleumettik jelige jýkteu sənge ainalyp barady. Boyyna "shyr" bitse, əlemge jar salyp, əli biline qoymaghan ishin ústap, kiyimin tartyp, ishin kere týsken suretterding talayyn kózimiz kórip jýr. Ana baqytyn sezinu əriyne erekshe jaghday ekeni dausyz,  alayda, ony sýiinshileuding de óz ədebi bar. Búlaysha jariyagha jar saludy qazaqy orta, qazaqy qogham qabylday qoymasy anyq. Eng soraqysy búl suretti onyng əkesi, aghasy kórmey me? Sonda úyattyng osynshalyqty arzandap ketkeni me?  Qazaqtyng boyyna qanymen daryghan kelindik iba, əke men qyzdyng arasyndaghy jazylmaghan ədep zandylyqtarynyng býginde ədira qalghany ma? Halyqtyng ýlgi-ónege, təlim-tərbie berudegi taptyrmas qúraly «tyiym» degen bar emes pe edi?

Bala jastayynan ýlkenderden esti tyiym estip ósse, aitylghan aqyl-kenesterdi kónilge toqysa qúba-qúp. Biz de Anamyz, alayda, jýkti kezimizde suretimizdi jelide jariyalamaq túrghay, bir ret əkemizding kózine kórinuge ynghaysyzdanyp, jyldap tórkinimizdi tónirektey almaytynbyz. Ata-babamyz ghúryp boyynsha boyyna bala bitken kelinshekti býgingilerdey  «jarqyratyp»  jarnamalamaq túrghay, til-kózding súghynan saqtasyn dep, «kýməndi», «ishinde kójesi bar», «ayaghy auyr» dep túspaldap aitqan. Sonymen qosa, halyq ayaghy auyr, bolashaq anany tərbiyeleudi de əste úmyt qaldyrmaghan, analarymyz jas kelinning tanym-talghamyn úshtap, ómirlik təlimge baulyghan. Bizding de jan qalauymyz osy. Búl bir jaghy.

Ekinshi, Bala - Allanyng nyghmeti, amanaty. Endeshe, sol amanatqa qiyanat jasalmauy tiyis. Olay deytinimiz, boydaghy balanyng dúrys damyp, jetiluine jaghday jasau ananyng mindeti. Balasynyng densaulyghyna, amandyghyna alandaytyn ərbir ana múnday qadamdargha barmaghany abzal. Sebebi, jýktilik kezinde əyel qyl ýstinde jýrgendey nəzik kýide bolatyndyqtan barynsha syrt kózden, súqty janarlardan saqtanghany dúrys, əytpegende búl balanyng ne ananyng ómirine qauip tóndirui mýmkin. Qasiyetti Qúranda "...Sonda oghan (әielge) jýktiligining әr kýni ýshin kýndiz oraza tútqannyn, týnde Allagha qúlshylyq etkenning sauaby jazylady» delingen. Búl kezenning óte jauapty sət ekenin osydan-aq payymdaugha bolady.

Ýshinshi, osy bir suret qoy arqyly qanshama jannyng jarasyn janghyrtyp, janyn jýdetesiz. Sebebi, ómirde perzentting tətti iyisin iyiskeu ekining birine búiyra bermeytin baq. Al sizge búiyrghan eken, onda əlemge jar salmay, ýnsiz shýkir etiniz. Jabyrqau jannyng jýregine artyq jýk artpanyz.

Búl oiymyzgha qarsy dau aitatyndar da az bolmas. "Búl olardyng taghdyry" der. Jaraydy, solay-aq bolsyn. Alayda, odan góri ómirde kórgeniniz ben týigeninizdi jazsanyz, bilgeninizben bólisseniz qanshama jannyng sauabyn alyp, qarlyghashtyng qanatymen su sepkenindey, siz de nesheme jannyng jýregine izgilik dənin eger ediniz.

Osy əleumettik jelini dúrys paydalanbaudyng kesirinen qanshama otbasy oiran bop jatyr býginde.

Otbasynyng eshkim bilmeuge tiyis ishki qúpiyalary bolady. Quanyshyn et jaqyny bilse jetip jatyr emes pe? Bógde jandardyng nazar tikkeni
onyng taghdyryn tas-talqan etui əbden mýmkin. Sebebi, til-kóz, súq degen dýniyelerding bary da ras. Kóz tii jayynda Payghambarymyz (s.gh.s.): "Kóz tii - aqiqat. Eger taghdyrmen jarysqa týse alatyn bir nərse bolsa, onda ol nərse kóz tii bolar edi (taghdyrdy ózgerter edi)" - degen. (Mýsliym, Ibn Majә). Osy túrghyda din ókilderi "Adamgha bógde adamdardan bólek ózinin, tuystary men dostarynyng da tarapynan kóz tiii mýmkin" degendi algha tartady.

Qazirgi qoghamda ushyghyp túrghan túrmystyq týrli kiykiljinder men tirshilikting qiiy qashqan kórinisterining tuyndauyna osy əleumettik jeli belgili bir dengeyde sebepker bolyp jýrgenin moyyndauymyz kerek.

Qazaq qoghamynda aqyl-esi dúrys ərbir adam jýrgen-túrghan jerinde elge jaqsy is, ýlgi-taghylym qaldyryp, sonymen qatar jolda jatqan bir týiir tas bolsa da alyp tastau syndy qarapayym jol jomarttyghyn jasap otyrghan. Al, búl jomarttyq – el ishinde naghyz erlik sanalghan. Olay bolsa, bərimiz Ómir kóshine ilesken jolaushy ekenimizdi dəyim esten shygharmay, keler úrpaqtyng bolashaghyna temirqazyq bolarlyq jol jomarttyghymyzdy kórsete jýreyik.

Gýlbala Qoshtay

Abai.kz