Beysenbi, 7 Shilde 2022
Álipby 2757 7 pikir 19 Nauryz, 2019 saghat 12:07

Emle mәselesindegi Jýsipbek Aymauytúlynyng ústanymdaryn mysalgha aluymyz kerek

Jazu tarihynda qazaq halqy ýsh ret әlipby auystyrdy. Álipby mәselesi boyynsha qazaq qoghamynda eki ret qyzu tartys oryn alghany mәlim. Birinshisi, 1910 jyldardan bastalghan talas – arab әlipbiyin ózgerissiz qoldanu nemese A.Baytúrsynúlynyng әlipbiyin paydalanu; ekinshisi, 1920 jyldardyng ayaghynda bolghan tartys – arab әlipbiyin qoldanystan shygharmau nemese latyn әlipbiyin qabyldau. Búl eki kezende missionerlerding orys әlipbiyin endiruge degen talpynysy da qatar jýrdi.

Álipbiyge qatysty qyzu pikirtalastan últym degen úly túlghalardyng eshqaysysy da syrt qalghan joq. Sebebi, jazu mәdeniy-ruhany dýniyening negizgi kilti bolatynyn, sondyqtan әlipby halyqtyng bolashaghymen tyghyz baylanysty ekenin barlyq ziyalylar tereninen úghynyp, óz pikirlerin ashyq týrde bildirip otyrdy. Al latyn jazuynan kirillisagha kóshu mәselesi Alash kósemderinin, últtyng qamyn oilaghan úly túlghalardyng kózin birjola qúrtqannan keyin, yaghny 1937 jyldary qayta kóterile bastaydy. Búl kezde últ bolashaghyn oilaghan azamattardyng barlyghynyng kózi joyylghandyqtan, qarsylyq kórseter ziyaly qauymnyng әlsireui sebepti, orys jazuyn «halyqtyng súrauy boyynsha» degen syltaumen esh qiyndyqsyz qabyldata saldy. 1940 jyly 13 qarashada «Latyndandyrylghan qazaq jazbasyn orys grafikasy negizindegi jana әlipbiyge kóshiru turaly» zang qabyldandy. Onda «Qazaq elining ótinishteri negizinde orys grafikasyna kóshirilu qanaghattandyrylsyn» degen mazmúnda kórsetilip, eshqanday zorlyqsyz, kerisinshe, halyq qalauy boyynsha orys әlipbiyin qabyldady degen túrpatta búiryq shygharylghan edi.

Jazu men emle mәselelerindegi týitkilderdi talqylauda qazaq ziyalylary baspasóz betterinde dýrkin-dýrkin maqala jariyalap, óz pikirlerin halyq nazaryna úsynyp otyrghan bolatyn. Emle erejelerining qolayly, jazugha ynghayly boluyn jii kótergenderding biri Jýsipbek Aymauytúly. Últ túlghasynyng bir ghasyr búryn aitqan úsynystarynyng jazudyng jýielenuine aitarlyqtay yqpal etkenin bayqaugha bolady.

Emleni onaylatu jobasy

(Jana mektep, 1928, № 4,5)

Emlemizding keybir qiyn jerlerin tәjiriybeden kórip jýrmiz. Qiyndy onaylatpasaq, hat tanu, jazu kópke qonymdy dәulet bola almaydy. Onaylatu kerek degende sýienetin dәlelimiz mynalar:

A) Jazu degen sózding shartty tanbasy, sózdegi bolar bolmas barlyq dybysty jazu men tanbalau mýmkin emes. Sondyqtan bolmashy kýdikti dybystar (әripter) jazugha oralghy bolmauy kerek.

B) Til ósip ónetin zat. Hat jazu tasqa basylyp, kitapqa ornyghyp eski erejemen eseptesip, artta qalyp otyratyn tartbaqy zat. Dýniyede ózgermeytin zat joq. Til ózgerse, órlese, sonymen qabat artyn ala bolsa da hat ta ózgerip otyruy kerek.

Sh) Jazu ýiretuden maqsút – júrttyng bәrin til zanyn týbirlep teksererlik til ghalymy qylyp shygharu emes. Kórgen-bilgenin, keshirgenin, oilaghan oiyn sózben, sózin tanbamen ózgelerge bildirtu, ózi de úmytpaytyn qylu, til zanyna sýienip jýielengen emle oqymystylar, ghalymdar enshisi. Jazu kóptiki bolu ýshin til zanyna sýiene bermey, onay bolu kerek. Ereje neghúrlym az bolsa, soghúrlym jazu onay bolady.

E) Jazuda artyq buyn, artyq әrip bolmauy kerek. Sózding buynyn ólsheytin ólsheuish til zany da emes, bolmashy estilui de emes óleng ólsheui bolu kerek.  Ólende eki dauysty dybys qatar kelse, bir dauysty bir (buyn) bolyp aitylady. Qara sózde de solay. Sóz yqshamdyq tileydi. Jazuda yqsham bolghan jón, yqsham bolghan sayyn jazugha da, tanugha da jenil bolmaq.

Gh) Ýndestik zanyna (singormanizm) til ataulyny baghyndyram dep, jalpy kópke bayyrghy bop ketken tilderdi búzbaugha kerek. Jana jat tilderdi jaurypa tilinen asa alystatpau kerek. Jat tildermen aragha kedergini kóbeyte beru mәdeniyetten alystatady. Qara halyqtyng eriksiz sinirip alyp jatqan tilderi kóp. Eshbir zanmen onday tildi quyp shygha almaymyz.

Osy siyaqty dәlelderge sýienip, emlemizding ózgerterlik kezenderi songhylar dep shamalaymyz:

1) «U» jarty dauysty, jazalasa dauyssyz degen ereje joghalyp, ol dauysty qataryna kirsin. Ýsh týrli (bau, súu, asyu) jazylmay, biraq týrde «u» (bau, su, asu) jazylsyn. Erejege sýienip emes shartpen solay bolghan jón.

2) «I» da dauysty bop atalyp, jalghyz jazylsyn. Bәribir tay, ýi bolyp jazylsyn. M+iy jazsaq myi dep oqymay may, múi, moy nemese biy aghalar dep oqushy ma edi? Ózin «yi» sholaq «y» dep «y» jalghap býirekten siraq shygharudyng qajeti joq. Artyq әripting keregi joq. Joqqa tәndik nәzik dybysty qaldyrmay jazbaqshymyz. Onday dybysshyldyqtyng jazugha kesirinen basqa paydasy joq.

3) Sol dybysshyldyq saldarynan sóz basynda bolar bolmas «y» estiledi dep zary, raqat, ray, rúqsat, layyq, laj, laq degen sózderding basyna «y» jalghap jazyp jýrmiz. Bú da jaramaydy. Orysshada sonday bolmashy dybysqa týk jazylmaydy. Ózgede joq dybys bizde bar, bizding til zanymyz ózgeshe dep joqtan ózgege maqtanudyng orny joq. Orystyng key sózin qazaqsha jaz deseng bizding «dybysshyldar» yjdal, isdelal, ylgota, yryjiy dep jazar edi. Estilip túr qaytsin. Búl basqa jazylatyn «y» -lar óleng ólsheuinde de artyq buyn bop shyghady. Sondyqtan orynsyz «y»-lardy jazbau kerek.

4) Keyde estiluinshe jazylatyn dybystardyng tanbasyn ereje qualap sózdi ózgertip, týbirining ata tegin izdep basqasha jazdyramyz. Ol óte móte «b», «p» jóninen. Yqpaq, appaq, әlippe, shappaq degen sózderde týbirin qughandyqtan «b» jazghyzamyz, estilui «p». Búryn «d» men «t» shatasa berushi edi. Ony «t» estilgen jerde «t» jazylsyn dep ana jyly qauly qyldy. Oigha jýgirtsek soghan tete «p» bop estilgen jerde «p» jazylsyn dep qauly qylu kerek edi. Búghan kelgende tetelestik dalada qalghan. Týbir sózding dybystary ózgermeydi, ózgertpey jazamyz degen erejening keregi joq. Ózgermese aq – aghy, tók – tógip, tap – tauyp, qaq – qaghyp, qap – qauyp degende týbir nege ózgerip otyr? Búl dúrys emes. Estiluinshe appaq, shappaq bop jazylghan joq. Ádet әdet emes joq әdet.

5) «Tún»-dy «túghún»-nan shygharyp, baratún, alatún qyp jazu dúrys emes, estiluinshe baratyn, alatyn bop jazylu kerek.

11) Álippemizden shygharylghan h, h dybystary qayta qosyluy kerek. Búlar joq degenmen bar dybystar, qazaq ishine qoja-molda, arab-parsy tilderi taraghannan beri búl dybystar el qúlaghyna singen. Búl dybystar ózge jaurypa júrttarynda bar. Ózge júrttardyng tilinen at-tonymyzdy ala qashpaytyn bolsaq, oidyng jýrekting toqsan tarauly tolqynyn, yrghaghyn әdebiyetke, әuezge týsirgimiz kelse, tilimiz, dybysymyz órkendesin, óssin, týrlensin desek jattan auysqan dybystardan qashpay, bayyrghy malday bagha beru kerek. Kim biledi bir kezde v, ch dybystaryn da sinirip almasymyzdy. Óskemen, Zaysan qazaqtarynda ch dybysy bar. Oghan kýlmeu kerek, qarsy alu kerek, ol tildin, qúlaqtyng ústara bastaghany.

Gýlfar Mamyrbek, Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyn jetekshi ghylymy qyzmetkeri, Últtyq komissiya janynan qúrylghan Orfografiyalyq toptyng mýshesi

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2310
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1777