Memlekettik tildi damytu institutynyng sayty
Taqyryptyq nominasiyasy:maqalalar, súhbattar, til polisiyasy, qyzmet kórsetu;
Resurstyq tili: qazaqsha;
Ashylghan uaqyty: 2011 jyl;
Menshik iyesi: memlekettik tildi damytu instituty;
«Memlekettik tildi damytu instituty» JShS memlekettik tildi qoldanu men damytugha óz tarapynan ýles qosu ýshin qúrylghan. Negizgi qyzmeti:
- Orys jәne ózge tilderden qazaq tiline, qazaq tilinen ózge tilderge audarmalar jasau. Týrli mәtinderding qazaq tilining normasyna say qúrylghandyghyn tekseru, redaksiyalau, korrekturalyq tekserulerden ótkizu, lingvistikalyq kenester beru;
- Jeke adamdargha, memlekettik qyzmetkerlerge memlekettik tildi ýiretetin dengeyge bólingen toppen jәne jekeley oqytatyn kurstar úiymdastyru;
- Til ýiretetin, qazaqsha is jýrgizetin, audarmamen ainalysatyn mamandargha arnap biliktiligin arttyru kurstaryn jýrgizu, kurstardy sәtti ayaqtaghandargha sertifikattar beru. Memlekettik tildi damytu instituty til bilimine qatysty ghylymy zertteulermen aynalysady. Til bilimining barlyq (әleumettik lingvistika, funksionaldy grammatika, dengeylik grammatika jәne t.b.) salalaryna qatysty irgeli zertteuler jýrgizedi. Onda ghylymy júmystarmen shúghyldanatyn tәjiriybeli ghalymdar júmys isteydi.
Taqyryptyq nominasiyasy:maqalalar, súhbattar, til polisiyasy, qyzmet kórsetu;
Resurstyq tili: qazaqsha;
Ashylghan uaqyty: 2011 jyl;
Menshik iyesi: memlekettik tildi damytu instituty;
«Memlekettik tildi damytu instituty» JShS memlekettik tildi qoldanu men damytugha óz tarapynan ýles qosu ýshin qúrylghan. Negizgi qyzmeti:
- Orys jәne ózge tilderden qazaq tiline, qazaq tilinen ózge tilderge audarmalar jasau. Týrli mәtinderding qazaq tilining normasyna say qúrylghandyghyn tekseru, redaksiyalau, korrekturalyq tekserulerden ótkizu, lingvistikalyq kenester beru;
- Jeke adamdargha, memlekettik qyzmetkerlerge memlekettik tildi ýiretetin dengeyge bólingen toppen jәne jekeley oqytatyn kurstar úiymdastyru;
- Til ýiretetin, qazaqsha is jýrgizetin, audarmamen ainalysatyn mamandargha arnap biliktiligin arttyru kurstaryn jýrgizu, kurstardy sәtti ayaqtaghandargha sertifikattar beru. Memlekettik tildi damytu instituty til bilimine qatysty ghylymy zertteulermen aynalysady. Til bilimining barlyq (әleumettik lingvistika, funksionaldy grammatika, dengeylik grammatika jәne t.b.) salalaryna qatysty irgeli zertteuler jýrgizedi. Onda ghylymy júmystarmen shúghyldanatyn tәjiriybeli ghalymdar júmys isteydi.
Institut baspa ónimderin shygharady. Bizde kez kelgen tapsyrysty qoljazbadan bastap baspa ónimderine deyin jetkizetin bilikti mamandar júmys isteydi. Qoljazbany teru, redaksiyalau, betteu, korrektorlyq tekseruden ótkizu, dizaindik júmystar, múqabasyn dayyndau siyaqty júmystardy sapaly әri jyldam oryndap beredi jәne múqabasy әrtýrli (qatty, júmsaq) kitaptardyng taralymyn 1000 danadan 10000 danagha deyingi kólemin az ghana uaqytta shygharyp bere alady. Institut 2009 jyly 10 sәuirde Almaty qalasy Medeu audanyna qarasty Shaghyn jәne orta kәsipkerlikti órkendetu qauymdastyghyna mýshe bolyp qabyldandy. (№5 suret) Institut jeke adamdardyng bastamasymen qúralghandyqtan Qazaqstanda shaghyn jәne orta kәsipkerlerding órkendep damuyna asa mýddeli. Sondyqtan memlekettik satyp alulargha qatysyp, alghan tapsyrystaryn uaqytyly әri sapaly oryndaugha baryn salyp keledi.
