Kýni keshe qazaq preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Mәskeu baryp qaytqany belgili. Qyzyl alannyng túraqty túrghyny qazaq preziydentin óz jol-joralghysymen (protokol boyynsha) Kremlide kýtip aldy. Kezdesti, sóilesti. Bitpey túrghan birli-jarym sharuanyng basyn qayyrghan boldy. Soltýstikte bolghan sol bir kezdesu turaly orys aqparaty da, qazaq aqparaty da az jazghan joq. Aytpaghymyz ol da emes.

Keshe Vladimir Putinning Qazaqstanda orys mektebin ashatyny turaly aitqan sózderin orys aqparaty sýiinshi súraghanday qylyp taratty. Sol turaly sóz etpekpiz, býgin.

«Biz Qazaqstan preziydentimen birge ekijaqty mәdeniy-ghylymy baylanysty әri qaray da nyghaytugha kýsh salamyz. Qazir Qazaqstanda jana orys mektebi men uniyversiytetin ashu mәselesi qaralyp jatyr. Sonday-aq, Almatyda mәdeniy-ghylymy ortalyqtyng filialyn ashu da josparymyzda bar» depti Putiyn.

Osy rette aitpasqa taghy bolmaydy, biyl aqpanda (27.02.2019 jyl) «Abai.kz» aqparattyq portaly «Reseydegi songhy qazaq mektebi jabyldy» atty maqala jariyalady.

Onda Reseyding Altay aimaghyndaghy Kerey deytin qazaghy kóp kip-kishkene auylda bar jalghyz qazaq mektebining biylik pәrmenimen jabylghany aitylghan.

Áueli búl turaly biz estimey, bilmey qalar ma edik, Aybar Azamatov deytin bloger jigit әleumettik jelide jazdy. Jazghan adam janylghan bolar dedik, әuelde. Sóitsek shyn eken. Búl turaly tipti Qazaqstannyng qazirgi bilim ministri Kýlәsh apay Shәmshidinova da pikir bildirdi.

«Resey tarapynan osy qazaq mektebin әdeyi jauyp qoy turaly mәsele kóterilgen joq. Jalpy balalardyn, ata-analardyng súranysyna qaray ashylady mektepter. Ata-analar mektepting oqu tilin anyqtaydy» dep qysqa qayyrdy.

Kýlәsh apay, Altaydaghy aghayynnyng jalghyz qazaq mektebi jabylmaytynyn, tek qazaq mektebi dep atalmaytynyn aitty. Sóitse, búl Duma deputattarynyn, orys biyligining jasaghan bilim reformasyna say jalpy standartizasiyalau sayasatynyng nәtiyjesinde bolghan ózgeris eken.

Aytyp-aytpay ne kerek, aqyry әlgi mektep jabyldy. Búl orys jerindegi jalghyz qazaq mektebi edi. Qazaq tildi mektep bolatyn. Endi Reseyde birde-bir qazaq mektebi, birde-bir qazaq balabaqshasy joq.

Salystyru ýshin jazayyq, mysaly bizding elde qazirgi uaqta 3,5 milliongha juyq orys bar. Sol 3,5 million orys ýshin 1500 orys mektebi júmys istep túr. Janaghy 3,5 millionynyzdyng barlyghy oqushy emes qoy. Dese de, jan basyna shaghyp taghy esepteyik, al. Sonda әrbir 2400 slavyan adamyna bir mektepten tiyesili eken.

Qazir Reseyde shamamen 1 milliongha juyq qazaq túrady. Dәl osy matematikalyq tendikpen esepteytin bolsaq, Reseyde eng kemi 400 qazaq mektebi boluy kerek. Al ol jaqta qazir mektep týgili balabaqsha joq. Qazaghy kóp Kerey deytin auyldaghy jabylyp qalghan qazaq mektebinde qazaq tili endi tek fakulitativ retinde oqytylady.

Resey de biz sekildi kóp últty memleket. Onysyn óz konstitusiyalaryna aishyqtap jazyp qoyghan, taghy. Onda qazir qazaqtan bólek, tatar, bashqúrt, avar, buryat, yakut, balqar, noghay, altay qatarly 190 últ túryp jatyr. Biz odaqtasymyz bolyp otyrghan orys osylay istedi dep ókpeledik. Shyndap kelgende, búl ondaghy barlyq últty jappay orystandyru sayasaty jýrip jatqanynyng aighaghy. Putiyn, Jirinovskiy, Mironovtar bastaghan әidik propogandister nasihattap jýrgen «Orys әleminin» qúru degen osy, mine.

Jә, taqyrypqa oralayyq. Qazaq preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Mәskeu bardy. Anyghynda barghysy kelgendikten bardy deuge taghy kelmeydi. Ony orys jurnalisterine súhbat bergen preziydent Toqaevtyng ózi de emeurinmen bildirgen eken. «Shaqyrghan song keldim» degen auanda sóz sóilepti. Shyndyghynda solay ghoy. Preziydent Toqaev aghayyn-júrttyng aldynda ant qabyldap, preziydenttik qyzmetine kirise salghan sәtten bastap Matviyenkosy - bir, Peskovy - eki, Ushakovy - ýsh aityp jatyp Toqaevty Mәskeuge shaqyrdy.

Tipti bolmaghan son, Putin bir jedelhat joldady, ózi qonyrau shalyp, telefonmen taghy sóilesti. Aragha eks-preziydent Nazarbaevty aralastyrdy. Ne kerek, sóitip kezdesetin bolyp kelisken edi. Keshe kezdesti. Sol kezdesude Putin jogharydaghy әngimeni aitty. Óz jerindegi jalghyz qazaq mektebin japqan Vladimir Putin Qazaqstanda orys mektebin, ol az deseniz orys uniyversiytetin ashu turaly aitty.

Týiin

Qosh! Qazaqy tilmen aitsaq, Resey qazaq preziydentin jalynghanday etip shaqyryp aldy. Osy arqyly әlemge "Qazaqstan syrtqy sayasatynda әli de Reseyge basymdyq berip otyr" degendi anghartpaq boldy. Solay ýsh ret shaqyryp әreng әkelgen Toqaevqa "orys mektebi men uniyversiytetin ash" dep taghy buynsyz jerden pyshaq úrdy. Bizding biylikke "beregen qolym alaghannyn" kebin kiyer sәt tudy. Endeshe Toqaev ta Putinnen Reseyde 400 qazaq mektebin ashudy talap etui kerek. Eger ol talap oryndalmasa, jana orys mektebi men uniyversiytetin ashu emes, Qazaqstanda bar 1500 mektepti jappay jabu júmysy qarqyn alugha tiyis...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz