Beysenbi, 15 Sәuir 2021
Ádebiyet 10132 26 pikir 9 Sәuir, 2019 saghat 09:18

Abaydyng óleni Serikbay Qosannyng menshigi emes

Tayauda әdebiyetshi ghalym Serikbay Qosan әleumettik jelide menin
adresime "jiyendik" jasady, uәdeni búzdy" degen orynsyz sózder aitypty. «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, әngime Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan Abaydyng «Jana zakon» atty óleni turaly bolyp otyr. Ony Serikbay myrza 2007 jyldan beri menshiktegen, bilem.

"Mening ólenimdi Asan Omarov aqparat betterinde jariyalap jiberipti" degen ókpesi qara qazanday avtor: «Ólendi 5-nauryz kýni «Jas alashta» jariyalap, bir jerinde mening aty-jónimdi nemketti týrde sýikep ótipsiz. Enbeginizde mening keybir oilarym, derek-pikirlerimning izi sayrap jatyr. Siz qansha býrkemelegeninizben kórinip túr» depti.

Múny oqyghan kez kelgen jan, әsirese, jastar jaghy, Abaydy zertteushiler arasynda da alayaq, qu, pysyqtar bar eken-au dep jaghasyn ústary sózsiz. Sondyqtan eriksiz qolgha qalam alyp otyrmyn.

Aqiqatynda, mening ólendi tauyp alyp, jariya etuime Sizding eshbir
qatysynyz joq, Seke. Qúday kuә, Siz maghan bir shumaq ta jibergen joqsyz,
men alghan joqpyn. Kompiuterde saqtauly dedin. Solay ghoy. Endi kómegin,
yqylasyn ayamaghan kisidey «tiksinip qaldym» degeniniz qalay? Ne ýshin? En
bolmaghanda, tuyndy qayda jariyalanghany turaly tis jardynyz ba?
Mening tiksinip qalghanym mynau: ózine qonyrau shalghanymda «tútas
óleng mende, birer ay kýte túrynyz, búiyrtsa jiberem» dedin. Biraq, ay ótti
habar joq. Taghy bir habarlasqanda «Jana zakon» ólenin arab qarpinen
kirillisagha alghash týsirgen men edim» dep sendirdin. «O, búl zor enbek,
eskerem!» degendi sonda aitqam. Biraq prof. Y. Dýisenbaevtyng maqalasynan 4-5 shumaqty kórgenimde sәtte: «Pәli, Sekeng jalghan aitqan ba, óleng qazirgi qaripke bayaghyda týsipti ghoy» dep sener-senbesimdi bilmey, birtýrli kýy keshtim. Biraq, betine aityp saludy úyat kórdim. Telefon nómirindi óshirip, baylanysty dogharumen tyndym.

Qoldy bir siltep, Abay ólenin óz betimshe izdeuge kiriskenimde, bir kýni
belgili ghalym Túrsyn Júrtbay kezdesti, qúrdasqa «Jana zakondy» qalay
tabam deuim múng eken, ol: «Sol da qiyn ba, óleng 1970, bәlkim, 1971 jyly
«Jalynda» jaryq kórgen» desin. Mine, mening ólendi tapqan tarihym osy,
taghy bir aitayyn, búl mәselede ózinnen maghan tittey de kómek tiygen emes.
Men songhy eki jylda Abay shygharmalarynyng hronologiyasy degen
mәseleni tynbay zerttep-zerdelegen paqyrmyn. Sondyqtan «Jana zakon»
jyryn Abay qay jyly, qanday jaghdayda jazghan degendi onay anyqtadym.
Eshkimnen pikir úrlamadym, nebary 4-5 kýnning ishinde týsindirmesin jazyp,
«Abai.kz» aqparattyq portalyna jariyaladym da jiberdim. Boldy,
bitti. Nege men ailap, jyldap kýtip otyruym kerek, әlde, bireuden rúqsat
alugha tiyistimin be? Mәni men maghynasy qoldyng sausaghynday anyq «Jana
zakon» 12 jylday mening qolymda depsin, osyny oqyp, an-tanmyn: «Saghyzday
sozghany, búl nesi-ey?» dep. Biz tittey derekti tirnektep jinap әuremiz.
Qoryta aitqanda, Abaydyng «Jana zakon» óleni 1971 jylghy «Jalyn»
jurnalynan, al jetispey túrghan ýsh shumaghy, internetke rahmet, kezinde prof. Ysqaq Dýisenbaev jazghan maqaladan alyndy (ghalym «Jana zakon»
óleninen 4-5 shumaqty «búl tuyndy Abaydiki emes» dep dәleldeuge tyrysqan bolatyn). Demek, ólendi tapqanyma Sizding esh qyrynan qatysynyz joq. Jiyendik jasadyng deuiniz orynsyz, shyndyqqa janaspaydy.
Seke.

Siz ýsh saual joldaghan ekensiz, endi solargha keleyin. Birinshisi –
«Álkey Marghúlan 70-jyldary tapqan ólendi qalaysha ghylymy ainalymgha
alghash engizip otyrsyz?» – degen. Aynalayyn-au, «aynalymgha týsti» dep
tuyndy kimdiki ekeni tolyqtay dәleldenip, halyq iygiligine paydalanylghanda
aytady. Myna jarty ghasyr úmyt bolghan «Jana zakondy» zertteushi atanyp
jýrgen mening ózim ólip-talyp әreng taptym. Qaydaghy ghylymy ainalym?
Qoljazba at tóbelindey ghalymdar qolynda jýrse, bireu ony menshiktep alsa, onan jamany joq, tipti qiyanatqa parapar qúbylys búl.

Ekinshi saualda: «Ne ýshin Álkey Marghúlannyng tapqan janalyghy sizdin
«sýbeli oljanyz» boluy kerek?» dep dýnk etkizipsin. Kýleyin be, jylayyn
ba, búlaysha búrmalauyng qay sasqanyn, Seke? Abay aqyndyq qyzmetke ne
ýshin belsene kirisken, jana baghyttaghy poeziya qalyptastyrudy qanday
jaghdayda qolgha alghan degenge sәulesin týsiretin, osyny úghynudyng altyn
kilti esepti tamasha óleng qalaysha bir kisining ghana «sýbeli oljasy» bolmaq?!

Songhy saualynyzda «Siz ólenning ýsh shumaghy kem degensiz, ol shumaqtardy
qaydan taptynyz?» – degen. Oghan jogharyda «internettegi Y.Dýisenbaevtyn
maqalasynan taptym» degen naqtyly jauap berildi.

Sonymen, zerttemekti «yntaly jýrek, shyn kónilmen» emes, bireudin
enbegin paydalanyp, sensasiya quyp, ya bolmasa ózgedey qulyq-súmdyqpen
qolgha alghan adamgha Abay jabyq. Aqtalmaq sózimdi osymen sabaqtaymyn.
Serikbay myrza, Abay ólenin kim ashty, kim tapty? Búl mәsele emes, sol
siyaqty «Jana zakon» ólenin tauyp, týsindirme beru júmystyng tek jýzden
birindey bóligi. Abaydy tanytu men nasihattau isi tereng toqyrauda. Búl
pikir meniki emes, qarapayym halyqtiki. Biylik nazaryn osyghan audarsaq she?
Estiymin, Túraghúldyng 262 bet jana esteligi tabylghan, biraq pәlenbay jyl
kereksiz, eskerusiz jatyr. Óstip, «Abaygha abay bolayyq» degen aldaumen týk
bitirmey, qapersiz ghapyldyqpen jýre bersek, onda ne boldyq? Abayyn
ayalamaghan qogham qaydan onady, qaytip ruhany indetterge balta shabady...

Ilkide aittym, Abaydyng eki tomdyq jinaghyn jana formatta, tyn
ýlgide dayarlap ýlgerdim. Ár ólenge týsinik berildi, hronologiyasy týzeldi
degendey ýirenshikti Tolyq jinaq tanymastay ózgerdi. Songhy 1995 jylghy
tolyq jinaqta Abaydyng tól ólenderi sany 173 bolsa, jana jinaqta búl
kórsetkish 195-ke jetkeni sonyng bir dәleli. Árbirining óz tarihy bar.
Eger qarjy kózi tabylyp, jana jinaq jaryq kórse, daudyng kókesi
sonda bolaryn sezemin, oghan dayarmyn. Osy maqalany sony oilap jazyp
otyrmyn.

Serikbay inim, aramyzdaghy әnsheyingi týsinbestikke bola renjiy
kórmeniz. Ózindi qabiletti zertteushi, aqyn dep erteden bilemin, syilaymyn,
osy jazghan jauap hatymdy da dúrys qabyldar dep senim artamyn.

Qúrmetpen, Asan Omarov

Abai.kz

26 pikir