Sәrsenbi, 30 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Ádebiyet 9694 26 pikir 9 Sәuir, 2019 saghat 09:18

Abaydyn óleni Serikbay Qosannyn menshigi emes

Tayauda әdebiyetshi ghalym Serikbay Qosan әleumettik jelide menin
adresime "jiyendik" jasady, uәdeni búzdy" degen orynsyz sózder aytypty. «Daudyn basy Dayrabaydyn kók siyry» demekshi, әngime Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan Abaydyn «Jana zakon» atty óleni turaly bolyp otyr. Ony Serikbay myrza 2007 jyldan beri menshiktegen, bilem.

"Menin ólenimdi Asan Omarov aqparat betterinde jariyalap jiberipti" degen ókpesi qara qazanday avtor: «Ólendi 5-nauryz kýni «Jas alashta» jariyalap, bir jerinde menin aty-jónimdi nemketti týrde sýykep ótipsiz. Enbeginizde menin keybir oylarym, derek-pikirlerimnin izi sayrap jatyr. Siz qansha býrkemelegeninizben kórinip túr» depti.

Múny oqyghan kez kelgen jan, әsirese, jastar jaghy, Abaydy zertteushiler arasynda da alayaq, qu, pysyqtar bar eken-au dep jaghasyn ústary sózsiz. Sondyqtan eriksiz qolgha qalam alyp otyrmyn.

Aqiqatynda, menin ólendi tauyp alyp, jariya etuime Sizdin eshbir
qatysynyz joq, Seke. Qúday kuә, Siz maghan bir shumaq ta jibergen joqsyz,
men alghan joqpyn. Kompiyuterde saqtauly dedin. Solay ghoy. Endi kómegin,
yqylasyn ayamaghan kisidey «tiksinip qaldym» degeniniz qalay? Ne ýshin? En
bolmaghanda, tuyndy qayda jariyalanghany turaly tis jardynyz ba?
Menin tiksinip qalghanym mynau: ózine qonyrau shalghanymda «tútas
ólen mende, birer ay kýte túrynyz, búyyrtsa jiberem» dedin. Biraq, ay ótti
habar joq. Taghy bir habarlasqanda «Jana zakon» ólenin arab qarpinen
kirillisagha alghash týsirgen men edim» dep sendirdin. «O, búl zor enbek,
eskerem!» degendi sonda aytqam. Biraq prof. Y. Dýysenbaevtyn maqalasynan 4-5 shumaqty kórgenimde sәtte: «Pәli, Seken jalghan aytqan ba, ólen qazirgi qaripke bayaghyda týsipti ghoy» dep sener-senbesimdi bilmey, birtýrli kýy keshtim. Biraq, betine aytyp saludy úyat kórdim. Telefon nómirindi óshirip, baylanysty dogharumen tyndym.

Qoldy bir siltep, Abay ólenin óz betimshe izdeuge kiriskenimde, bir kýni
belgili ghalym Túrsyn Júrtbay kezdesti, qúrdasqa «Jana zakondy» qalay
tabam deuim mún eken, ol: «Sol da qiyn ba, ólen 1970, bәlkim, 1971 jyly
«Jalynda» jaryq kórgen» desin. Mine, menin ólendi tapqan tarihym osy,
taghy bir aytayyn, búl mәselede ózinnen maghan tittey de kómek tiygen emes.
Men songhy eki jylda Abay shygharmalarynyn hronologiyasy degen
mәseleni tynbay zerttep-zerdelegen paqyrmyn. Sondyqtan «Jana zakon»
jyryn Abay qay jyly, qanday jaghdayda jazghan degendi onay anyqtadym.
Eshkimnen pikir úrlamadym, nebary 4-5 kýnnin ishinde týsindirmesin jazyp,
«Abai.kz» aqparattyq portalyna jariyaladym da jiberdim. Boldy,
bitti. Nege men aylap, jyldap kýtip otyruym kerek, әlde, bireuden rúqsat
alugha tiyistimin be? Mәni men maghynasy qoldyn sausaghynday anyq «Jana
zakon» 12 jylday menin qolymda depsin, osyny oqyp, an-tanmyn: «Saghyzday
sozghany, búl nesi-ey?» dep. Biz tittey derekti tirnektep jinap әuremiz.
Qoryta aytqanda, Abaydyn «Jana zakon» óleni 1971 jylghy «Jalyn»
jurnalynan, al jetispey túrghan ýsh shumaghy, internetke rahmet, kezinde prof. Ysqaq Dýysenbaev jazghan maqaladan alyndy (ghalym «Jana zakon»
óleninen 4-5 shumaqty «búl tuyndy Abaydiki emes» dep dәleldeuge tyrysqan bolatyn). Demek, ólendi tapqanyma Sizdin esh qyrynan qatysynyz joq. Jiyendik jasadyn deuiniz orynsyz, shyndyqqa janaspaydy.
Seke.

Siz ýsh saual joldaghan ekensiz, endi solargha keleyin. Birinshisi –
«Álkey Marghúlan 70-jyldary tapqan ólendi qalaysha ghylymi aynalymgha
alghash engizip otyrsyz?» – degen. Aynalayyn-au, «aynalymgha týsti» dep
tuyndy kimdiki ekeni tolyqtay dәleldenip, halyq iygiligine paydalanylghanda
aytady. Myna jarty ghasyr úmyt bolghan «Jana zakondy» zertteushi atanyp
jýrgen menin ózim ólip-talyp әren taptym. Qaydaghy ghylymi aynalym?
Qoljazba at tóbelindey ghalymdar qolynda jýrse, bireu ony menshiktep alsa, onan jamany joq, tipti qiyanatqa parapar qúbylys búl.

Ekinshi saualda: «Ne ýshin Álkey Marghúlannyn tapqan janalyghy sizdin
«sýbeli oljanyz» boluy kerek?» dep dýnk etkizipsin. Kýleyin be, jylayyn
ba, búlaysha búrmalauyn qay sasqanyn, Seke? Abay aqyndyq qyzmetke ne
ýshin belsene kirisken, jana baghyttaghy poeziya qalyptastyrudy qanday
jaghdayda qolgha alghan degenge sәulesin týsiretin, osyny úghynudyn altyn
kilti esepti tamasha ólen qalaysha bir kisinin ghana «sýbeli oljasy» bolmaq?!

Songhy saualynyzda «Siz ólennin ýsh shumaghy kem degensiz, ol shumaqtardy
qaydan taptynyz?» – degen. Oghan jogharyda «internettegi Y.Dýysenbaevtyn
maqalasynan taptym» degen naqtyly jauap berildi.

Sonymen, zerttemekti «yntaly jýrek, shyn kónilmen» emes, bireudin
enbegin paydalanyp, sensasiya quyp, ya bolmasa ózgedey qulyq-súmdyqpen
qolgha alghan adamgha Abay jabyq. Aqtalmaq sózimdi osymen sabaqtaymyn.
Serikbay myrza, Abay ólenin kim ashty, kim tapty? Búl mәsele emes, sol
siyaqty «Jana zakon» ólenin tauyp, týsindirme beru júmystyn tek jýzden
birindey bóligi. Abaydy tanytu men nasihattau isi teren toqyrauda. Búl
pikir meniki emes, qarapayym halyqtiki. Biylik nazaryn osyghan audarsaq she?
Estiymin, Túraghúldyn 262 bet jana esteligi tabylghan, biraq pәlenbay jyl
kereksiz, eskerusiz jatyr. Óstip, «Abaygha abay bolayyq» degen aldaumen týk
bitirmey, qapersiz ghapyldyqpen jýre bersek, onda ne boldyq? Abayyn
ayalamaghan qogham qaydan onady, qaytip ruhaniy indetterge balta shabady...

Ilkide ayttym, Abaydyn eki tomdyq jinaghyn jana formatta, tyn
ýlgide dayarlap ýlgerdim. Ár ólenge týsinik berildi, hronologiyasy týzeldi
degendey ýyrenshikti Tolyq jinaq tanymastay ózgerdi. Songhy 1995 jylghy
tolyq jinaqta Abaydyn tól ólenderi sany 173 bolsa, jana jinaqta búl
kórsetkish 195-ke jetkeni sonyn bir dәleli. Árbirinin óz tarihy bar.
Eger qarjy kózi tabylyp, jana jinaq jaryq kórse, daudyn kókesi
sonda bolaryn sezemin, oghan dayarmyn. Osy maqalany sony oylap jazyp
otyrmyn.

Serikbay inim, aramyzdaghy әnsheyingi týsinbestikke bola renjiy
kórmeniz. Ózindi qabiletti zertteushi, aqyn dep erteden bilemin, syilaymyn,
osy jazghan jauap hatymdy da dúrys qabyldar dep senim artamyn.

Qúrmetpen, Asan Omarov

Abai.kz

26 pikir