Últtyq iydeya – tәuelsizdik kepili
Júmyr jerdegi adamzat tarihyn terenirek ghylymgha jýgine saralaytyn bolsaq, onda biz osy ýderisting tabighy zandylyqqa sýiene otyryp damitynyna shek keltire almaymyz.
Júmyr jerdegi adamzat tarihyn terenirek ghylymgha jýgine saralaytyn bolsaq, onda biz osy ýderisting tabighy zandylyqqa sýiene otyryp damitynyna shek keltire almaymyz.
Adamzattyng әrbir damu dәuirindegi qoghamdyq formasiyany qúru, adamdardyng fiziologiyalyq qasiyetine tikeley baylanysty bola otyryp qoghamdyq sananyng damu dengeyine tәueldi. Árbir qoghamdyq formasiyadaghy óndiris kýshining payda borlyp, damyp sapasynyng ózgerip otyruy adamdardyng tabighy qoghamdyq sanalarynyng damuymen tikeley baylanysty. Bastapqyda adamdardyng birigip әreket jasauynan bastalghan qarapayym ara qatynastar kele, kele kýrdeli qauymdastyqtar men qoghamdyq jýie qalyptastyryp, memleketterding payda boluyna alyp keldi. Alghashqy qauymdastyqtar men memleket qanqasyn qúrugha múryndyq bolghan taypalar men halyqtar bolsa, qazirgi kezende memleketterdi sol aimaqta túryp jatqan etnostar ókilderin óz manyna biriktirip tek bir últ qúraytyny belgili. Jәne de ol adamzat damuyndaghy tabighy zandylyq. Ony әlemdegi damyghan memleketter men damyp kele jatqan memleketterding tәjriybesinen kóremiz. Sol sebepten, eger biz qazaq elining derbes, tәuelsiz memleket boluyna mýddeli bolsaq. Onda biz bolashaq tәuelsiz memleketimizding temirqazyghy últtyq iydeyany anyqtap, zandastyryp bekituimiz jәne osy baghyttaghy ústamymyzdan auytqugha jol bermeuimiz qajet. Álemdegi memleketterding sayasy ústamynyn, yaghny últyq iydeyalarynyng ózegi barlyq memleketterge tәn bir ortaq zandylyqqa baghynady. Ol zandylyq (últtyq iydeya) - memleket óz últynyng ekonomikalyq, sayasi, ruhany tәuelsizdiginin, el men jer birtútastyghynyng mәngi saqtaluyna jәne últtyq baylyghy tek halyqynyng iygiligine júmsalyp, júrtynyng әleumettik jaghdayynyn ýnemi jaqsaryp otyruy men óz últyna tәn ruhany damuyna arnalghan baghytty qatang ústanuy. Osy zandylyq barlyq memleketterding damu ýrdisining últtyq iydeyasynyng negizgi ózegi retinde barlyghyna ortaq.. Ýitkeni tek osy qúndylyqtar ghana әr elde barsha halyqty ortaq mýdde retinde toptastyra alady. Sondyqtan, qazaq halqy qúryp otyrghan memleketining últtyq iydeyasynyng da temir qazyghy osy qúndylyq boluy zandylyq.. Biz búny damyghan iri memleketter Úlybritaniya, Fransiya, Qytay, Germaniya, Resey, Japoniya, Indiya, Týrkiya, Italiya t. b.-dyng sayasy ústamynan anyq kórip otyrmyz. Osy zandylyq әlemdik ekonomikalyq daghdarys kezinde óte aiqyn kórindi. Osy baghytta damudy bekitu, «jahandanu men әlemdik demokratiyalyq standartqa say bolamyz» degen úghymmen alpauyt elderding qiytúrqy ekonomikalyq ekspansiyasynyng yqpaldyq shenberine kirip ketuden saqtaydy. Qazirgi bizding biylikting demokratiyalyq ashyq qogham qúramyz degen jeleumen últtyq iydeyasy bekimegen, memleketting kimning mýdesin, qanday qúndylyqty qorghap otyrghanyn jәne osy qoghamdy kim ýshin qúryp otyrghanyn aiqynday almay jatyp,tәy - tәy basyp kele jatqan elimizdi alpauyt elderding mýddesine qyzmet etetin halyqaralyq úiymdardyng ústamynyng qúshaghyna oisyz, ghylymy negizsiz, «biz damyghan el bolamyz» dep elikteumen kirgizuge talpynuy últ keleshegine qauip әkeledi. Tәuelsiz últtyq memleket bolghymyz kelse, ekonomikalyq jәne sayasy kiriptarlyq shenberine týsip qalmau ýshin jahandanugha tәn halyqaralyq integrasiyagha kiru sayasaty óte saq, óz tәuelsizdigining keleshegine núqsan keltirmeytindey, útymdylyqpen jýrgizilui tiyis. Osy qaterden aman qalu joly eng aldymen últtyq iydeya negizinde memleket qúrudy jýzege asyru bolady..Últtyq iydeya negizinde memleket qúrugha tәn zandylyq - onyng ekonomikasynyn, ishki jәne syrtqy sayasatynyn, ghylymynyn, zang jýiesin qúruynyn, ekologiyalyq qauipsizdiginin, bilim beru jýiesinin, mәdeniyetinin, aqparat taratu, úrpaq tәrbiyeleu, qoghamdyq sana qalyptastyru men ruhany damuynyng iydeologiyasy memleket qúrushy halyqtyng (últtyn) mýddesin qaltqysyz qorghap, onyng últyq ereksheligin saqtaugha arnalady. Qanday da memleket bolmasyn, ózining tәuelsizdigin saqtau ýshin, eng birinshi ekonomikalyq tәuelsizdigin qorghaydy.Búl zandylyq..
Ekonomikasy tәuelsiz el ghana ózining sayasy tәuelsizdigin qorghay alady.Sondyqtan, memleket ekonomikalyq damu joly men el basqaru jýiesining qanday týrin tandasada onyng ekonomikalyq sayasatynyn iydeologiyasy últtyq iydeyanyng zandylyghyn qatal baghynuy eng basqy shart bolady. Yaghni, elding ekonomikalyq damu ýderisi men eldi basqaru - últtyq baylyqty talan-tarajgha salmay óz halqynyng iygiline(әleumettik jaghdayyn jaqsartugha) paydalana otyryp últtyng mýddesin mýltiksiz qorghaugha qatang baghyttalady. Últtyng negizgi baylyghy jer men jer qoynauynyng qazynasy memleketting emes, halyqtyng ortaq baylyghy ekenin bekitu qajet. Yaghni, jer - tabighy baylyq, ony óndiruge eshqanday kapital men óndirushi kýsh paydalanbaghandyqtan tauar retinde onyng qúnyn ghylymy negizde anyqtaugha bolmaydy, ol ekonomika zanyna qayshy sondyqtan jerdi payda quyp tauargha jasandy ainaldyru rúhsyzdandyru sayasaty bolghandyqtan, jer satudy toqtatu qajet (Qazirgi әlemdegi alpauyttardyng payda tabu men óktemdik jýrgizu jolynda jerding qúnyn volutarizmdik jolmen satu alayaqtyq jәne keleshekte adamzatty tabighy damudan aiyryp, daghdarysqa tireytin jol).Jer halyqtyq menshikte bolyp, memleket tek ony paydalanuyn rettep otyrugha ghana qúqyly boluy qajet. Jer әr azamattyng minimaldy ómir sýru qajettiligin óteuge arnalghan(túrghyn ýi, qorajay,baqsha) zandy týrde beketilgen mólsherde tegin berilui kerek. Kәsiptik baghytta paydalanugha memleket óz azamattaryna jerdi jalgha beruge qúqyly bolugha tiyis. Shet el kompaniyalary men azamattaryna jer satu toqtatylmasa keleshekte memleketting tәuelsizdigine qauip әkeledi. Jer men jer baylyghy últtyq mýddeni qorghaytyn zanmen rettelui tiyis.
Industriyalyq damu baghyty jer qoynauynyng baylyghy men tabighy basqa baylyqtar resursyn shiykizat kýiinde shetke shygharudy neghúrlym tejep, elimizge jana tehnologiyalardy әkelip, súranysqa say, sapasy men dizayny joghary, halyqaralyq dengeydegi óndiristik ónimderdi shygharyp satudy jolgha qoy. Osy shygharylatyn óndiristik ónimder eng aldymen ishki qajettikti qamtamasyz etui qajet. Ekonomika zandylyghy boyynsha әr eldegi shygharylatyn ónimnin ishki qajettiligin de neghúrlym súranysy joghary bolsa, sonda ghana shet elderde súranysqa ie bolyp, bәsekelestike tótep bere alady.Al ekonomikalyq zandylyqpen sanaspay qoldan bәsekelestikke say tauar óndirudi iske asyru valutarizm, ol tek ekonomikada tuyndaytyn daghdarystardy tudyrugha yqpal etedi. Jer qoynauynan shyghatyn shiykizat ónimin óndeu kәsiporyndarynan basqa óndiris kәsiporyndaryn jobalaghanda olardyng óte iri boluy olardyng janama shyghyndarynyn kóp boluyna әkelip, tehnologiyany tez almastyryp, jana ónimderdi iygerudi tejeui ónerkisip ornynyng tez, shyghynsyz beyimdelu ýderisin әlsiretip, әlemdik bәsekelestik sayysynda útylysqa әkeledi jәne ekonomikalyq daghdarys kezinde kóp ziyan shektiredi.Ekonomikalyq tiyimdi, ónimderining óz qúnyn tómendetip sapasyn kóteretin jana tehnolgiyany uaq -uaq jedel ózgertuge beyimdelgen ortasha jәne shaghyn ónerkәsip oryndary bolugha tiyis.
Jenil ónerkәsipting ekonomikalyq tiyimdilik qasiyetin paydalana otyryp jәne ónimderining elding ishki qajettilikte zor súranysqa ie bolatynyn eskerip, osy baghyttaghy orta jәne shaghyn ónerkәsipti jana jetik tehnologiya negizinde bir jerge shoghyrlandyrmay , barlyq aimaqtarda damytu enbek resursyn paydalanugha da, ónimning baghasynyng tiyimdi boluyna da yqpal etedi.Jәne de osy kәsiporyndar tauar ónimderining últtyq brendining payda bolyp qalyptasuyna, jergilikti shiykizat qoryn tiyimdi paydalanugha da qajet. Sonymen qatar Malayziya, Singapur elderining tәjriybesinde bar, últyq ghylymnyn, jeke ghalymdardyn, ónertapqyshtardyng jetistikterin, últtyq intelektualdy kadrlerdi paydalana otyryp, qalalarda elektronika baghytyndaghy shaghyn ónerkәsipterding payda boluyna kónil audaru últtyq ekonomikanyng damuyna óte tiyimdi yqpal etedi.
Auyl sharuashylyghynyng damuyn últtyq mentaliytetke baylanystyra jurgizuding negizi auyldyq jerdegi shiykizatty qaldyqsyz óndeudi әr aimaqtaghy eldi mekenderde jana óndeu tehnlologiyasyna negizdelgen shaghyn ónerkәsipterde sapaly, joghary dizayndy
bezendirilgen ónim shygharudy iske asyryp, ishki súranysty qamtamasyz etu elimizdi azyq-týlik ónimine degen tәuelsizdikten aryltyp qayta kórshi elderge dayyn ónimderdi shygharugha jol ashady. Yaghni, últtyq ereksheligimizge baghyttalghan ekonomikamyzdyng ózine tәn brendteri әlemdik bәsekelestik dodasyna týse alady.Osy baghytta damyghan auyl ekonomikasy auyl túrghyndarynyng әleumettik, túrmystyq damu dengeyin, mәdeniyetin qalalyq ómir dengeyine jaqyndatady. Qazir ozyq tehnika men tehnologiya paydalanuyn qolayly degen jeleumen beleng alghan iri latifundisterdin baghyty últyq mýdege qayshy keletinin eskere otyryp, keleshekte orta jәne shaghyn sharuashylyqtardyn kooperasiya odaqtaryn qúryp, auyl sharuashylyghynnyng ónimining óndiristen tútynushylargha deyingi jolyn biriktiretin, tiyimdiligi joghary, alypsatarlyqpen ónim qúnynyng jasandy ósuin tejeytin salanyng negizin qalauymyz qajet.
Qazirgi ekonomikalyq damu kezendegi beleng alghan jemqorlyq ýrdisi bizding últymyzgha tәn qúbylys emes. Búl qúbylystyng tamyry kapitalizmdik baghyttaghy sharuashylyq qúru negizindegi payda(pribyli) óndiru teoriyasynyng tabighatyna tәn ekenin kezinde K. Marks kórsetken. Osy kelensiz ýrdis býkil әlemdegi naryqtyq baghytty tu ghyp ústap, payda tabudyng jolynda adami qasiyet qúndylyqtan airylyp, ruhany azghyndyq jolyna týsken elderding bәrinde keninen jol alghan. Qazaq eline jemqorlyq pen paraqorlyq otarlandyru kelgennen keyin payda bolghan. Elimizdegi jemqorlyqty toqtatu tek rúhsyzdandyrudy tejegende ghana iske asady.
Elimizding keleshekte tәuelsizdigin saqtau ýshin taghy bir manyzdy ústam, ol ekonomikany kóteremiz, әlemdegi ortaq qarjy narqyndaghy integrasiyagha enemiz degendi basshylyqqa alyp, invistisiya tartudaghy jiberilip otyrghan qateni týzeu. Ár últtyq memleket óz elining strategilyq manyzy bar salalardyng ýlesin shet elderding azamattary men kompaniyalar menshigine satqanda ózderining baqylauynda aksiyanyng 51 payyzdan kem bolmauyn qatal saqtaydy. Mysaly: AQSh, Resey shet el kompaniyasyna satylatyn menshiktik ýlesting 25 - 30 payyzdan aspauyn zandastyrghan. Elimizding keleshekegi ekonomikalyq tәuelsizdigi men qauipsizdigin oilasaq salalar men kisiporyndarynyng shet el kompaniyasyna satylatyn ýles mólsherining eng joghary dengeyi 49 payyzdan aspaytyn bolyp jәne әrbir shet eldik kompaniyanyng menshigine 15 payyzdan artyq ýles satugha shek qoy qajat.Búl jerde naryqtyq zandylyq, demokratiyalyq halyq aralyq ústam degen úrandardy últtyq qauipsizdik mýddesinen joghary qoigha bolmaydy. Búl әlemdegi barlyq últtyq memleketterding berik ústamy. Osy zandylyq qazirgi әlemdik ekonomikadaghy daghdarys kezinde óte aiqyn kórinip otyr.
Memleketting tәuelsizdigining mәngi boluy onyng útymdy, últtyq mýddeni kózining qarashyghynday qorghaytyn syrtqy sayasatynyng iydeologiyasyna baylanysty. Syrtqy sayasat jýrgizu diplomatiyasy óte qiynda, kýrdeli de ekenin jәne әlemde qalyptasyp qalghan steoretipting yqpalymen sanasudyng qajettiligin úgha otyryp, últtyng mýdesin qorghau ýshin tek diplomatiyalyq salanyng oy - qyryn bilumen qatar tazalyqty, batyldyqty, kóregendikti, óz halqynyng bedelin saqtaudaghy beriktik pen adaldyqqa myqty bolu qajet. Sol sebepten de syrtqy sayasat iydeologiyasy últtyq iydeya shenberinen qanday da bir syltaumen, ne bolmasa tar shenberlik sayasat jetegine erip, madaq , jasandy bedel jinau maqsatymen auytqu - últtyng tәuelsizdigine qauip tóndiredi. Eshqashanda sayasy kóregendikti, qazirgi halyqaralyq qatynastarda tuyndap otyrghan keybir jaghdaygha sayasy beyimdelumen shatastyrugha bolmaydy. Álemdegi bolyp jatqan jaghdaylarmen sanasyp, der kezinde ýlken payda әkeletin sharalardy qoldap әreket etu - sayasy beyimdelu. Sayasy beyimdelu payda berumen qatar keleshekte últtyq mýddege ýlken zyyan әkelui de mýmkin. Sayasy kóregendik, tek býgingi jәne jaqyn aradaghy maqsatqa ghana jetu emes, ol últtyng tarihyn eskerip jәne ertengisin oilap, halqynyng ar, namysyna kir juytpay, keleshgine núqsan keltiretin jaghdaylardy boljay bilip - sheshim qabyldau. Sondyqtanda últtyq memleketting qabyrghasyn qataytpay jatyp, әlemdik alpauyt elderding ekonomikalyq jәne sayasy ekspansiyas jýrgizudegi óz mýddelerin jýzege asyrugha
baghyttalghan, bólip alyp biylik jýrgizu sayasi dodasyna enip, әskery odaqqa kirudi, shekara ashyp kedendik odaq qúrudy qoldau últtyq tәuelsizdigimizding keleshegine ýlken qauip әkeletinin boljay almaumen qatar, últtyq namysqa da núqsan keltiretinin úqpau. Qazirgi últtyq ekonomikamyzdyng tәuelsizdigine orasan yqpal etipip otyrghan Reseyding ekonomikalyq ekspansiyasy kezinde (mysaly basqasyn aitpaghanda «Lukokoyl», «Rostnefti», «Gazprom» tipti Almaty qalasynyng energo jýiesi men azyq-týlik salasyndaghy «Aqsaynan» siyaqty kompaniyanyng damu ýrdisinde ózderining arjaqtaghy qojalarynyng ishki maqsattaryn jýzege asyru yqpalynan kóptegen qazaq kәsipkerlerinin, kәsiporyndarynyng daghdarysqa úshyrap otyrghanyn kóru qiyn emes, Osy kompaniyanyng basqaru salasynda qazaqtyng mýddesin qoghaytyn mamandar men júmysshy toptary barma degen súraqtar tuyndaydy. Sonymen qatar, elimizdegi kórshi úly derjaviyalyq memlekettting aqparat ekspansiyasynyn qalyptasyp otyrghanyn úmytpau qajet). Otarlyq sayasattyng qaldyq yqpalynan tazara almay otyryp, ózining úly derjaviyalyq kóz qarasyn búrynghy imperiyalyq sayasat jýrgizgen baghyt ústamynda ústap otyrghan alpauyt elding yqpalyn kiru sayasatyn, óz elining mәngi tәuelsizdigin maqsat etetin qazaq halqy eshqashan da úqpaytynyn da, qoldamaytynyn da esten shygharmau kerek.
Últtyq iydeya negizinde memleket qalyptastyru ýshin konstitusiyagha ózgertu engizip, memleketting atynan «Qazaqstan» sózin alyp tastap «Qazaq Respublikasy» degen atau berip, al qazirgi konstitusiyadaghy «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy....» degen jalpylyma qazaq halqynyng tarihy men mýddesin moyyndamaytyn kosmopolittik úghymdy alyp tastap, qazaq halqynyng osy memleketti qúrushy últ ekenin naqtylaytyn babty engizu qajet. Sonymen qatar últtyq iydeya negizinde memleket qúrudy bekitetin bab engizilse ghana qazaq elining keleshegining tәuelsizdigine kýmәnsiz qaray alamyz.
Qazirgi zyyalylardyng da, últ keleshegin oilaghan barsha azamattardyng da, biylikte jýrgen últjandymyz deytinderding de memleket tilining dengeyin kóteremiz dep jasap jýrgen isterining tiyimdiligi, tek osy qazaq tilining ómir sýrip damuyna orta tughyzugha baylanysty.
Memleket qúruda til men ruhany tәrbie mәselesinng manyzy adamzattyng damu ýrdisinde alatyn orny erekshe ekenin osydan eki myng bes jýz jylday búryn ómir sýrgen, әigili Dariy patsha bylay dep aityp ketken - «Bayandy memleket bolu ýshin halyqtyng bir tilde, bir dinde boluyn qamtamasyz etu kerek». Osy qaghida tarihtaghy jәne kazirgi kezdegi myqty memleketterding tәjriybesimen ózining ómirsheng zandylyq ekenin kórsetip otyrghanyna eshkim kýmәn keltire almaydy. Ol ýshin ekonomikanyn, sayasattyn, ghylymnyn, tehnologiyanyn, bilim beru men ruhany tәrbie jýiesinin, aqparat kenistiginin qazaq tilinde sóileuin birinshi kezekte iske asyru qajet Bizding azamattyq boryshymyz óz últymyzdyng damuyn ghylymy jetistikterdi paydalana otyryp, tabighy zandylyqtan auytqymay, voluntarizmge jol bermey iske asyru. . Osy orta qalyptastyrugha ýlken әser etetip, otarshyldyq yqpalynan aryltatyn onomastika mәselesine erekshe kónil bólu kerek.
Bolat Dýisembi - ekonomist, «Últ taghdyry» qozghalysy Ortalyq Basqarma mýshesi
«Abay-inform»