QR Túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen qolgha alynghan «100 jana esim» jobasynyng 2018 jyly ekinshi kezeni ótti. Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligi men Qazaqstan halqy Assambleyasy birlese úiymdastyrghan jobanyng ekinshi kezenine 2 388 ótinim kelip týsken. Solardyng ishinen 29 ýmitker ýzdik dep tanyldy. Erekshe aita keterligi, biyl jenimpazdar qatarynda alghash ret әdebiyet salasynan ýzdik jas tandaldy. Ózining syrly lirikalyq poeziyasymen oqyrman jýregin jaulaghan jas aqyn, Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi, audarmashy Maqpal Tәjmaghambetova (Mysa) «Qazaqstannyng jýz jana esimi» atandy.

Maqpal Mysa — tau túmasynday túp-túnyng poeziyasymen, ózine ghana tәn syrshyl jyrlarymen erekshelengen aqyn. Eldegi eng ýzdik jastardy iriktep, ózgege ýlgi etudi maqsat etken biregey jobanyng tandauy Maqpalgha týsuining basty sebebi de osy. Qasiyetti óleng ólkesinde ózgege ýlgi bolarlyq sara jol sala bilgen jas aqyn «100 jana esim» jobasynda jeniske jetip, Elbasymen didarlasu ózine erekshe әser etkenin aitady.

– «100 jana esim» jobasy – esh elde bolmaghan tyng bastama. Elimizding týkpir-týkpirinde әr salada jetistikke jetken talantty jastardy nasihattudy maqsat etedi. Búl jastargha motivasiya, serpilis beretin biregey joba dep esepteymin. Óitkeni, kóptegen jetistikke jetken, elge ýlgi bolugha layyq jastar zerttelmey, nasihattalmay jatyr. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin búl joba óte kerek. Elbasy ózi aitqanday, qasiyetti boytúmarymyz tәuelsizdigimiz túrghanda, egemendi elding irgesi berik qalanyp jatqan tústa jastarymyz elding tarihyn jasauy kerek. «100 jana esim» jobasy da osy maqsatta qolgha alynyp jatqany sózsiz.

Jobagha qalay qatysqanymdy ózim bilgen de joqpyn. Meni Qapshaghay qalalyq kitaphana úsynghan eken. Shynymdy aitsam, alghashqyda qatty mәn berip, belsendilik tanyta qoymadym. Tek birneshe irikteu kezeninen ótip, jalpyhalyqtyq dauys beru satysyna jetkende ghana dostarymnan, tanystarymnan dauys berulerin súradym. Dauys beru qorytyndysynda 20-orynmen joba jenimpazdarynyng qataryna qosyldym. Eng aldymen shynayy qoldau bildirgen Jetisu júrtyna jәne barsha oqyrmandaryma alghys aitamyn.

«100 jana esim» atanghan song qatty quandym. Quanyshyma qanat bitirgen negizgi sebep, osynday iri jobada alghash ret әdebiyet salasynan jenimpaz shyghyp otyr. Ádebiyetke osylay kónil bólingenine quandym. «Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» deydi, jobanyng marapattau rәsimine dayyndyq barysynyng ózi keremet qyzyq әserlerimen ese qaldy. Qalay bolar eken degen qobalju da boldy. Dayyndyq kezinde ministr Dәuren Abaev Elbasymen kezdesude patriottyq taqyrypta óleng oqyp beruimdi súrady. Biraq, kezdesude sóileytin sózderimdi ózgertip nemese redaksiyalaghan joq, óz kónilimdegi sózderimdi dayyndadym.

Saltanatty jinalystyng barynsha shynayy ótuin qaladym. Ózge qatysushylargha da osy oiymdy aityp, bir shenberge qamalyp qalmaugha jigerlendirdim. Búghan qosa, Elbasy zalgha kirip kelgende maghan keremet әser etti. Óz ýiimde, ata-anammen birge otyrghanday sezindim. Tipti keng zalda tek jaqyn adamdarym otyrghanday boldy. Osy әsermen Elbasynyng aldynda esh qysylmay, barynsha erkin sóiledim. Tipti aldyn-ala keliskendey patriottyq óleng emes, óz qalauymdaghy ólendi oqydym. «Sen mennen alystama» óleni Elbasyna da, basqalargha da óte únady.

— «100 jana esim» jobasy jetistikke jetken jastardy nasihattaytyn jaqsy bastama. Biraq, key jaghdayda jaqsy bastalghan osy isting sony úranshyldyqqa úlasyp bara jatqan sekildi. Elimizding «100 jana esimi» atanghan jastardyng búrynghy enbegin elep-eskermey, tek joba jenimpazy ekenin ghana aityp, esep beru syndy nauqanshyldyqqa ainalyp bara jatqanday…

– «Qazaqstannyng 100 jana esimi» keremet auqymdy joba ekenin dúrystap týsine bilu kerek. Shynymen joba jenimazy retinde jappay nasihattalyp, súhbattar alyp jatyr. Mening oiymsha, jastardyng enbegi barynsha aityluy, zerttelui kerek. Mәselen, mennen «jobada qalay jeniske jettiniz», «әseriniz qalay» dep súhbat ala bermey shygharmalarymdy zerttese deymin. Ne jazyp jýrgenimdi, ne aitqym kelgenin synshylar auqymdy týrde qarastyrsa ong bolar edi.

– Ólenderiniz tuysqan últ tilderine ghana emes, alys shetel tilderine de audarylyp jýr.

– Tatarstan, Ázerbayjan, Týrkiya, Qytay sekildi kórshiles jәne tuysqan elderde boldym. Sonyng bәri shygharmashylyqtaghy izdenisterim dep aitugha bolady. Osy elding aqyndarymen tanysyp, shygharmashylyq baylanys ornattyq. Osy baylanys negizinde ólenderimiz ózara audaryldy. Keyin qazaqtyng qyryq shaqty aqynyn birneshe tilge audaru isi qolgha alyndy. Osy joba ayasynda ólenderim ózge aqyndarmen birge ispan tilinde sóiledi. Oghan deyin orys tilinde ólenderim jaryq kórgen bolatyn.

Al «Shoghan abyz» atty poemam ýsh tilge audaryldy. Alghashqyda eki tilge ghana audarudy josparlaghan edik. Keyin týrik tilinde de jariyalaudy jón kórdik. Sóitip Týrkiyada oqyp jýrgen jas aqyn Balsan Mәdiyge audarttyq. Al orys tiline ózimmen búrynnan shygharmashylyq baylanysta jýrgen aqyn Nadejda Chernova audardy. Aghylshyn tilinde jaqsy audarmashy Gýlnәr Bekqojanova «sóiletti». Búl júmystar óz qarjymmen jýzege asty. Ózderiniz bilesizder «Shoghan abyz» shygharmasy «Altyn tobylghy» bayqauynda jýlde alghan. Sol jýldeni osy júmystardy atqarugha paydalanadyq.

– Ózinizdi audarmashy retinde de bilemiz, jalpy qay tilderden audarma jasaysyz?

– Jogharda aitylghan tuysqan elderding tili maghan qiyn emes. Búdan bólek azdap fransuz tilin bilem. Kóbinese orys tilinen audaram. Biz shetel shygharmalaryn kóbine orys tili arqyly audaramyz. Negizi osyny ózgertu kerek, týpnúsqadan oqyp-audarghan jón.

– Shygharmashylyghynyzgha әser etken aqyn-jazushylar boldy ma?

– Aspantaudyng qyzy bolghan song eng birinshi Múqaghaly Maqataevty oqyp óstik. Keyin Almaty qalasynda әdebiyet sabaghyn terendetip oqytatyn daryndy balalar mektebinde oqydym. Sol kezden bastap qazaqtyng ózge de ýlken aqyndarymen tanystym. Sóitip, ólenderi ózimning janyma jaqyn Kenshilik Myrzabekov, Qanipa Búghybaeva sekildi kisilerdi jii oqy bastadym. Búl kisilerding ólenindegi terendik, maghynaly astar meni baurap aldy. Ekinshi jaghynan, mening atam ýsh jýzding tarihyn biletin bilimdi, shejire kisi boldy. Bala kezimizden sol kisining әngimesin estip óstik. Ol kisi qazaqtyng kóptegen jyr-dastandaryn jatqa aitatyn. Ájem de ólenshi kisi edi, auylda jiyn-toylarda ózi janynan shygharyp óleng aitatyn. Mening aqyndyghym osy kisilerden kelgen qasiyet dep esepteymin. Tipti әuletimizben ólenge jaqynbyz deuge bolady.

– Ózinizden keyingi jas aqyndardyng shygharmashylyghymen tanyssyz ba?

– Jas aqyndardyng shygharmashylyghymen jaqsy tanyspyn. Áleumettik jelilerden bolsyn oqyp otyrugha tyrysamyn. Jastar shygharmashylyghy jayly aitylar syn kóp. «Sózjúmbaq sekildi» nemese «esep shygharghanday» degen syn pikirler bar. Alayda maghan óte únaydy. Mening oiymsha, qazirgi tanda tereng dramalyq-psihologiyalyq baghyt payda bolghan sekildi. Tabighatty surettep nemese ómir, filosofiya jayly ghana jazbay, adamnyng miynyng úry qyrtystaryna sapar shegetin siyaqtysyn. Kólenkede jatqan kóp oilardy tanugha tiyissin. Birqatar jas aqyndardy oqu barysynda osynday әserde boldym.

– Sóz sonynda josparlarynyzben bólise ketseniz?

– Aqyngha jospar jasaghannan góri jazghan jarasady… Biyl jazda Týrkiyada kitabymnyng prezentasiyasyn ótkizudi josparlap otyrmyz. Taghy bir jaghymdy janalyghym, besinshi kitabym memlekettik tapsyryspen shyqqaly jatyr. Búl kitapqa songhy bes-alty jylda jazghan ólenderim men poemalarym kiredi. Búghan qosa, mýmkindik bolsa ýlken sahnada shygharmashylyq kesh beru de oida bar. Onday dengeyge de jettim dep esepteymin.

Taghy bir aita keterligi, «100 jana esim» jobasy arqyly taghy bir jana qyrym ashyldy deuge bolady. «Dauysynyz әdemi eken, nege telearnada nemese radioda júmys istemeysiz» degen úsynystar kóbeydi. Dәl qazir oblystyq gazette júmystamyn. Gazettegi júmys ózime qansha únasa da, shygharmashylyghyma qansha qolayly bolsa da joghardaghy úsynystardy bayqap kóruge bekindim. «Almaty telearnasynda» efirge shyghatyn «Sәule ghúmyr» әdebiy-tanymdyq baghdarlamasyn jýrgizuge kelistim. Búl baghdarlama maghan jaqyn, keyipkerlerin tanimyn. Erkin әngimelese alam. 15 mamyrdan bastap «Almaty telearnasynda» kórsetiledi. Búghan qosa «Habar» telearnasynan da úsynys aldym. Eger avtorlyq, әdeby baghdarlama bolsa nege baghymdy synap kórmeske…

Quanysh Qappas

Abai.kz