Elbasy N.Nazarbaevtyng bastamasymen qúrylghan Qazaqstan Halqy Assambleyasy býginde elimizdegi kóp etnostardyng basyn biriktirgen tatulyq ordasy bolyp otyr. Assambleya әr ónirde týrli mәdeny sharalar ótkizu arqyly Elbasy sayasatyn qoldaytynyn bildirip keledi. Solardyng biri keshe Qaraghandy oblysynda ótken shara.

«Halyq dәstýrlerining úly qúndylyghy» dep atalghan oblystyq sharagha Assambleya jastary arasyndaghy qazaq mәdeniyeti, salt-dәstýrleri men әdet-ghúryptaryn bilu boyynsha ziyatkerlik oiyny ótken. Búl sharanyn
maqsaty - Elbasynyng Bolashaqqa baghdar: ruhany jaghyru baghdarlamalyq maqalasynda atap kórsetken últtyq salt dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz bir sózben aitqanda últtyq kodymyzdy dәripteu. Sonday aq, memleketimizde últtyq sayasatty iske asyru boyynsha, qoghamdyq-sayasy túraqtylyqty qamtamasyz etu jәne etnosaralyq qatynastar salasynda yntymaqtastyqty arttyru.

Qaraghandy oblysy Qazaqstan halqy Assambleyasy úiymdastyrghan búl shara «Qazaqtanu» jobasy ayasynda ótkenin atap ótu kerek. Joba iydeyasy alghash ret Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XXVI sessiyasynda kóterilgen bolatyn. Negizgi maqsaty – «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyru ayasynda barsha qazaqstandyqtardyng ortaq mәdeny kodynyn, birtútas qúndylyqtarynyng jәne jalpyúlttyq tarihy sanasynyng negizinde halyqtyng birligin nyghaytu. Sonday-aq atalmysh joba Qazaqstan etnostarynyng arasynda qazaq halqynyng tarihyn, dәstýrlerin, gumanitarlyq jәne adamgershilik prinsipterin dәripteuge baghyttalghan.

Búl kýni Dostyq ýiining foyesinde qolónershilerding kórmesi úiymdastyrylyp, qazaqy mәnermen toqylghan, kiyizden jasalghan neshe týrli búiymdar, qysh ydystar qoyyldy.

Bayqaugha qatysqan etnomәdeny birlestikter men jastar qanatynyng ókilderi ózderining qazaqy salt-dәstýrlerdi, tarihty qanshalyqty dengeyde biletindikterin kórsetti. Qazylyq etken alqa da tariyh, filologiya, mәdeniyet salasyndaghy ónirimizding belgili azamattarynan qúralghan.Sonday aq, «Ridne slovo» seriktestigining tórayymy Zenoviya Krasivskaya da osy jauapty qazylar arasynda boldy. Oiyn barysynda Qazaqstan tarihy jәne qazaqtyng salt-dәstýri jayly tanymdyq súraqtar qarastyryldy. 6 top qatysqan oiynnyng alghashqy ainalymynda komandalar Shildehana dәstýrine baylanysty súraqtargha jauap berdi. Ár tur 5 balldyq jýiemen baghalandy.

Ekinshi turda toptar Kelin týsiru salty boyynsha óz bilgenderin ortagha saldy. Qazylar alqasynyng tórayymy, E.A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy Memlekettik Uniyversiyteti «Túlghatanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory, t.gh.k., dosenti Núrsahan Beysenbekova: «Jas buyn ókilderi, elimizde túryp jatqan etnostar qazaq halqynynyng iygi dәstýrinen tәlim alyp, eljandylyq, patriottyq qasiyetterdi boyyna sinirip ósu ýshin naq osynday sharalardyng manyzdylyghy zor. Búl jerde Assambleyanyng jasap jatqan júmysyn atap ótu kerek. "Qazaqtanu" jobasynyng qolgha alynghanyna sәuir aiynda bir jyl bolady. Osy uaqyt ishinde qanshama tanymdyq, taghylymdyq sharalar ótude»,-deydi.

Oyynnyng ýshinshi tury «Qazaqtanu» dep ataldy. Búl bólimde qatysushylar sahnada ýy tapsyrmasy retinde dayyndap kelgen salt dәstýrlerinen qoyylymdar kórsetti. Qazylar sheshimin shygharghansha jýrgizushiler qonaqtarmen lotoreya oiynyn ótkizip, baghaly syilyqtardy ózara kil myqtylar bólisti. Shara sonynda ýzdik dep tanylghan Qaraghandy bank kolledjining «Sýiinshi» toby bas jýldege ie boldy.

Birinshi oryndy «Túlpar» tobyna búiyrsa, qalghan jýldeli oryndardy «Súnqar», «Volinisa» jәne «Siyaniye» toptary enshiledi. Jenimpazdar arnayy diplomdarmen marapattalyp, aqshalay sertifikattar iyelendi.

Túnghysh Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev: «Ruhany janghyrudaghy últtyq sana-sezim kókjiyegin keneytude últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalu kerek. Múndaghy basty iydeya bolashaq pen ótkendi ýilesimdi sabaqtastyra bilu. Ozyghyn alyp, tozyghyn tastau»,- degen bolatyn.

Abai.kz