Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 14618 6 pikir 6 Mamyr, 2019 saghat 11:27

Toqaev – erding soyy, elding qamqory

Ardyng atymen bastadyq!

Eki sózimizding ekeuinde shyndyq, bireuinde – ótirik joq.

1. Biliktik qasiyetteri

Erteden, zaman beynetin elmen qatar kórudi mandayyna jazghan әulet eken, qazaq qasiretin de basqamen birge basynan tolyq keshti. Keyin, peshenesine jana qogham ornatu, alash memleketin qúru dәuirinde ómir sýru baqyty búiyrdy.

Ózi – jaqsy dәstýr jalghasy, soyy – últ qúndylyqtaryn qasterlegen qasiyetti shanyraq.

Qasym-Jomart Toqaev myrza, shyn mәnisinde, keshegi ata-babalarynan bastap býginge sheyin halqyna qaltqysyz qyzmet etip kele jatqan otbasy perzenti.

Ákesi de (Kemel Toqaev) eline eleuli, halqyna qalauly túlgha.

Qazaqstan Respublikasynyng irgetasyn qalaushy, QR Túnghysh Preziydenti – Elbasynyng Tәuelsizdikti qalyptastyru jәne nyghaytu jyldary, jas memleketimizding eng jauapty, eng kýrdeli kezenderinde, bilikti maman, tәjiriybeli memleketshil túlghalar tapshy tústarda, senimdi serigi, anyq qoldaushysy, tipti, talantty shәkirti bola bildi.

Talanty erte tanylghan Elshi.

Bir kezde jarty әlemdi biylegen Kenes Odaghy Qasym-Jomart Toqaevty kәsipqoy diplomat retinde asa joghary baghalady. Ol qyzmettik baspaldaqtardyng qarapayymynan Elshilikterding lauazymdy basshylary qataryna deyin jyldam ósti.

Áulet, aghayyn-tuys, qala berdi, últ maqtanyshyna ainalyp kele jatty. Biraq, eshqashan qúlamaytynday kóringen, arystanday aibatty, jolbarystay qayratty Odaq ydyrap, qaghaz qoraptay shashylyp qaldy. Qazaqstan Tәuelsizdik jariyalady. Jas maman, alghyr da súnghyla diplomat elge de qajet edi.

Parasatty adam. Bilimdi, bilikti әri qazirding ózinde Preziydent. Kenes Odaghy kezinde oqyghan-toqyghan, kórgen-bilgeni arqasynda, bәige shauyp, top jaryp shyqqan súnghyla qazaqtyng azy boldy. Sol azdyng – biri emes, biregeyi edi.

Mәrtebesi asa joghary oqugha týsti, eng ozyq ústazdar dәrisine qúlaq týrdi, óreli ortada qalyptasty, bilim jarystyrghan qarymdy, qabiletti shoghyrdyng aldy boldy, birneshe til mengerdi, kórgen tәlimin kókiregine týidi. Biraq, armany әli alda, qol sozghan múraty jolda edi, ol mektep qabyrghasynan últ mýddesine qyzmet etudi oilady, әke tәrbiyesi, ata ósiyeti, baba amanaty osy bolatyn.

Eldestirudi, memleket basqarudy biledi. Ýlken de úzaq mektepten kóz aldymyzda ótti.

2. Kisilikti qasiyetteri

Qasymjomart Kemelúly – qazaqtyng azapty jyldaryn óz basynan ótkerse de, moyymaghan, moyynsynbaghan, kerisinshe, qayta týlep, ilgeri úmtylghan, jalpy últ mýddesimen qatar, óz jeke baqyty ýshin janqiyarlyqpen ayausyz kýresken, jýzdegen, myndaghan qazaq shanyraghynyn, otbasynyng bir bel balasy boldy.

Elding qayghysyn týsine biletin, alashtyng hal-ahualyn tany alatyn, qalany da, auyldy da bólip-jarmay, qatar baghalap, Qazaqstandy Álem biyiginen, Álemdi Qazaqstan biyiginen kórgen, úqqan, qadirine jetken, keng masshtabta payymdaytyn is-tәjiriybesi, sayasy kemel sauaty, ornyqty pikiri, túraqty pozisiyasy, ózgermeytin ústyn-ústanymy bar, ýmitker júrt arasyndaghy eng bilikti, eng bilimdi, tipti, birden bir jýirik, baysaldy da tereng túlgha.

Kiyiz tuyrlyqty qazaqty, qara orman halyqty adastyrmaytyn, kóshti bastaugha kósheli kózqarasy, keshendi oi-payymy, eng bastysy, naqty jospary qolynda, atqaratyn qyzmeti, jýretin joly, basatyn qadamy anyq, keshegi últ qayratkerleri tәrizdi iyghyna týsken auyr jýkti auyrsynbay tik kótere túryp, jýrip kete alatyn ony býgingi zamannyng sayypqyrany dersiz.

3. Últqa qyzmet

Qazaq ýshin qasterli úghymdar Tәuelsizdik pen Egemendik ekenin aityp, jazyp ótken ziyaly әke Kemel Toqaevtan onashada, oqshau sәtterde shytyrmangha toly jayttardy bilip, ótkeni men ketkeni asyl armangha bay, tileuqor júrt tarihynan saliqaly san әngime estidi, sherli shejirege qanyq, últ qazynasyna, ruhaniyatyna tereng boylap ósti, qashanda ekeuara súqbattary – qúnarly taqyryp ózegine qaray oiysa berushi edi, elding tiregi – atamekeni, Úly Dala, Úly Otan arqasýieri er-azamaty ekeni, qonaqta, ýide, dastarqan basynda jii kóterilip, qissalarday aitylyp, dastandarday shertiletin edi. Ruh qaynary, Temirqazyq  bastauy – bostan el, gýldengen jer, erkin halyq –  qadirli әkening últ taghdyry jayyndaghy úzaq tolghanystarynyng ózekti taqyryby edi.

“Áke turaly tolghanys” atty qúndy memuarlyq esteliginde súnghyla Qasym-Jomart Kemelúly jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda, qazaq basyna kýn tughan nәubet jyldary, atasynyng óz shanyraghyn, keregeli әuletin, ýielmeli-sýielmeli bala-shaghasyn kóldeneng qyrghyn, qarsy kelgen ajaldan aman alyp qalu jolynda qalay jantalasqany, qalay kýreskeni turaly jazghan tústaryn oqyghanda, Preziydent boyyna janashyrlyq, jomarttyq tәrizdi qaranyng qamyn jep, kópting jayyn oilaghan kisilik biyik qasiyetter qaydan kelgenin bir sәt týsingendey de bolasyz.

4. Qazaqtyng tól perzenti

Jankeshti baba, o tәiiri, bardyng malyna, joqtyng basyna jarmasqan alasapyran, qym-quyt, aumaly-tókpeli jyldary, qazaqty kýshtep újymgha kirgizip, kón­e qoymaghandaryn Itjekken aidatyp, jer audarghan әdiletsiz, ayar zamanda jaryn sonynan ertip, eki úl, bir qyzyn kezek kóterip, irgedegi qyrghyz eline, qa­zirgi Bishkek qalasyna bas sau­ghalap, qanghyp kele jatqanda, qazaq basyna týsken taghdyr tauqymeti Abylay dýnie salghan zamannan beri elge qayyr bermegeni, júrt bereke tappaghany turaly san mәrte oilanghan da shyghar. Qazaq tiri bolsa, talay Abylaylar tuar әli, sonyng biri, tipti, biregeyi qazaqqa memleket әperip, keyin onyng shәkirti óz kindiginen taraghan úrpaq bolaryn sol sәt anghardy ma desenizshi.

Qonystanushylardyng basqa jer, bóten elde kórgen beyneti, tart­qan azaby da az bolmaydy. Taghdyr tauqymetin kótere almaghan әieli dertke úshyrap, sal bolyp jatyp qalady.

Búl qazaq el asyp, jer aughan dýrbeleng zaman edi. Júrt, negizinen, Qytay audy. Ákesining aituynsha, atasy búl kóshten bas tartqan eken. Jat jerde ómir sýru onay emes, bireuding bosaghasyndaghy tirlikting jayly bola qoymasy taghy anyq.

Ári Otan men otbasy arasyndaghy baylanys ýziledi, aghayyn-tughan alystaydy, elden keletin habar-oshar toqtaydy, bir atanyng balasy bir-birine suidy.

Bәri jiylyp, otbasylyq keneste qyrghyz jaqty dúrys dep tabady. Frunzege deyingi azapty joldy jýrip ótip, qalagha aman-esen jetedi.

5. Tariyhqa – qúrmet. Dәstýrge – adaldyq

“Áke turaly tolghanysta” Qasym-Jomart Toqaev Frunzedegi әkesining ómiri qanday jaghdayda ótkenin, panalaghan ýii qanaday bolghanyn keyin kórgisi keletinin jazady.

“Qazaq otbasyn panalatqan qojayynnyng esimi Yakov eken, qazaq tilinde aitu qiyn bolghandyqtan ol birden "Jaqypqa" ainalyp ketken. 70-shi jyldary әkem maghan Bishkekke baryp, sol ýidi kórgisi keletinin aitatyn. Qym-quyt tirshilikting uayymymen jýrip saparyn keyinge qaldyrumen boldy, aqyry bara almay ketti... Qara ýidegi qasiret – ol eng auyr jyl edi, júrt ashtyqqa úshyrap, kýn sayyn myndaghan adam ajal qúshyp jatty. Kele jatqan qaharly qys eng auyr synaq boldy. Kedeyler ýshin qys eshqanday jaqsylyq әkelip jarytpaytyndyghy belgili. Sol qysta mert bolghandardyng arasynda әkemning jaqyn tuystary da bar edi... Qojayynnyng ýiinde júmys istep jýrgen kýnderding birinde atam enbegine alghan eski etikti nangha aiyrbastau ýshin qala bazaryna barady. Jeytin birdene izdeu maqsatynda aghasy Qasymmen birge әkem de bazargha ketedi. Qalagha barar jolda olardy qanghybas balalardy jinap jýrgen milisiya patruli toqtatady. Nashar kiyingen ekeuin túl jetim – qanghybas balalar dep oilap, olardy kýshpen arbagha otyrghyzady. Balalardyng qanghybas emespiz, bizding ata-anamyz bar degen sózderine, jalynyp-jalbarynghanyna milisionerler nazar audarmaydy. Tipti, olardyng biri “eger de qarsylasa bersender, qúdyqqa tastap jiberemiz” dep qorqytady. Osydan keyin balalar tynyshtalyp, taghdyrdyng degenine moyysúnyp, sabasyna týsken. Bir saghattan song olardy jetimderdi qabyldaytyn jerge әkeledi”.

“Qújattaryn shúghyl rәsimdegennen keyin balalar ýiine aparghan. Osylaysha әkem az ghana ghúmyry qalghan ata-analarynyng kózi tirisinde-aq jetim atanghan. Sol qasiretti kýni әjem ýide kishi qyzymen qalady. Ákemning qaryndasy qatty suyqtan qorghanyp, peshting janynda oinap otyrghan eken. Bir kezde ayaghy tayyp, janyp túrghan otqa týsip ketken. Tósekke tanylghan ana sәbiyine qol úshyn soza almaydy. Tughan balasy tiridey órt qúshaghyna oranghan qasiretti oqighany kóruden basqa dәrmeni joq ana jýregi de osynau jan shoshyrlyq kóriniske shyday almay, birneshe minuttan keyin mәngilik tynys tapqan. Bir súmdyqty sezgen atam men Yakov jýgirip jetken. Qayghyly oqighany kórip, әl-dәrmeni qúryghan atam әielining janyna tizerley otyryp, egilip jylaghan. Osy aralyqta Yakov peshke su shashyp, odan janyp ketken qyzdyng denesin shygharyp alghan”.

“Yakov atama әieli men qyzyn jerleuge kómektesken, odan keyin ekeui joghalghan balalardy izdeuge shyqqan. Úzaq uaqyt izdegenmen nәtiyje bolmaghan. Eshkim de olardyng qayda ekendigin aityp bere almaghan. Kórshilerining biri balalardy bir ýlken adamdar kýshpen arbagha otyrghyzyp, belgisiz baghytqa alyp ketkendigin aitady. Búl әieli men qyzynyng ólimine qosymsha taghy bir ýlken soqqy boldy. Oghan qos úlyn qylmyskerler nemese әldekim qúldyqqa alyp ketkendey kórinedi. Ol kezde múndaylar kóp eken. Ýige әreng degende jetken ol Yakovke ómirding mýlde mәni qalmaghanyn aityp múnayady. Balalardyng biri qaytyp oralatyn bolsa qol úshyn berudi súraydy. Sol týni atam ýiden birjola ketken. Sodan keyin ony eshkim kórmegen. Osylaysha ol iz-týzsiz joghalghan”.

 

6. Memleket jәne qogham qayratkeri

Tәuelsiz Qazaqstan tuyn kóterip, memleket qúrghan Elbasy serikterining biri retinde, ol halyqaralyq baylanystardy nyghaytyp, Respublikamyzdyng adam qúqyqtaryn, qúndylyqtaryn múrat tútqan beybit niyetti, zayyrly el ekenin býkil әlemge pash etti.

Qasym-Jomart Toqaev jaqsy sayasy mektepten ótkeni belgili. Ol memlekettik qyzmetting barlyq týrin atqardy: Premier-ministr de boldy, Senatty da basqardy, endi, mine, Memleket Basshysy bolyp otyr.

Qauipsizdik jónindegi Munhen konferensiyasy “Danyshpandar Kenesinin” mýshesi.

Bilimdi, bilikti әri qazirding ózinde Preziydent Toqaev – lauazymdy sheneunik qyzmetker ghana emes, ol, sonymen qatar, birneshe sayasi, ghylymy jәne kórkem kitaptardyng avtory.

Sayasy ghylymdardyng doktory.

Halyqshyl. Jasynan últyna qyzmet etti.

Qasym-Jomart Toqaev bir memleket qazaq jәne qazaqstandyqtardy kórkeytu jolynda eldi basqarugha dayar sayasatker.

Elding әleumettik jaghdayyn jaqsarta týsudi qazirding ózinde qolgha alyp jatyr. Ekonomikalyq sayasaty aiqyn, mәdeniyetke erekshe kónil bólip otyr.

Qasym-Jomart Toqaev – bizding Preziydent.

Qazaqstan halqy Preziydent myrzanyng aitqan uәdesine kәmil senedi, sebebi, qazaqtyng qiyn taghdyry jolynda, azap-mehnat jolynda qalyptasqan túlgha, beynetin de kórgen, zeynetin de tanyghan últ qayratkeri.

Qara halyq aldynda, jomart saylaushylar aldynda ary da taza, azamattyghy da abyroyly, bilikti maman ekendigi – eki bastan anyq.

“Myng ólip, myng tirilgen” últ qadirin, úly Otan qúnyn, qasterli  Tәuelsizdikting baghasyn jaqsy biledi.

Erding soyy, elding qamqory.

Didar Amantay

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379