Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Alashorda 4981 4 pikir 14 Mamyr, 2019 saghat 22:29

Qanat Ábilqayyr. Súrmergen – Sýleymenov

Tarihtaghy kólenkeli kýnder tizbegi tym úzaqqa sozylyp shúbatylyp jatyr. Sonau 1945 jyldyng kóktemindegi úlan-asar toydyng ózi sol kólenkening qaptalynda qalyp barady. Qandy qyrghynnyng ayaghy qyzyl jalaudyng jelbiregenimen tәmamdalghan-dy. Sol bir qyrghynda qyzyl jalaudaghy týske qanshama batyrdyng qany sindi eken? Onyng ishinde qanshasy qazaq?

Qazir ornynda bar onalghan zaman. Úrpaqtan úrpaq ósti. Ótken kýn bolmaghanday mamyrajay tirlik keship jatyrmyz. San myndaghan jandardyng bir jenis iydeyasyna toptasyp, talmay qyzmet etkeni úmyt. Qyrshyn qiylghan jandar da kómeskilenip sanamyzdyng kýnjiyegine batyp barady. Qazir tek Reseyding synarjaq iydeologiyasymen ulanyp, óz batyrlarymyzdy izdemeytin, olar turaly jazbaytyn boldyq.

Ras. Jyldar diyirmeni shyr ainalyp, bizge tәuelsizdik syilady. Taghdyrymyzgha jazylghan tauqymetti taghdyrdyng aqyrghy nýktesi qoyyldy.

Etek-jenimizdi jyighaly kólenkeli tarihtyng kýngeyine bettegimiz keldi.

Sol kýngeydegi ekinshi dýniyejýzilik soghystyng әr kýnine ýnilgimiz keldi.

Sol qiyan-keski úrystarda Otan ýshin opat bolghan batyrlarymyzdyng erligimen maqtanghymyz keldi.

Soghystan jәdigerlikke qalghan sary-ala qaghazdargha ýnildik. Tau-tau qújattardyng iyisi sonau 1915-1945 jyldardaghy әr kýndi kóz aldymyzgha elestetti. Oilanynyzshy, sol kýnderding jәdigerindey jandardyng ózi siyrep, bituge tayady. Taghy da tozyghy jetken arhiv qaghazdaryna ýnildik. Bizding kóz aldymyzda Jambyl atamyzdyng jyrynday tizbektelgen kóp batyrdyng ishinen daralanyp jas batyr Ybyrayym mergenning keskini túryp aldy. Ol jaudyrghan әrbir oq qazaqtyng qanday batyr halyq ekenin ózgelerge úghyndyryp jatqanday әserge bóledi. Bizge 281 fashisti jer jastandyrghan mergen óz biyiginen qarap túr. Biraq, halqy ýnsiz otyrghanday ma, qalay ózi?.

Qaraqtarym, oqydym!

Hattaryndy arnaghan,

Batyrlyqty toqydym,

Búryn qúlaq shalmaghan,

Neshe aluan el ótken,

Múnday erlik bolmaghan,

Qaharyng jer terbetken

Qayrat bergen sol maghan,

Baymúrzin men Búryshev,

Jaughan oqtan taymaghan,

Tanktermen úrysyp,

Najaghaysha oinaghan,

Ybyrayym, Myrzabay,

Jau qyrugha toymaghan…

Jәkeng jaryqtyqtyng (Jambyl Jabaev) osy ólenin oqyghan jan bar ma aramyzda qazir. Oqysa, osyndaghy Ybyrayymdy biler kim bar? Tarqatyp kórsek, әletimizshe...

Túlpardy túyaghynan tanyghan…

Ras. Biz Tolaghay syndy tau qoparatyn bir úldy ansaghan elmiz. Qobylandy men Alpamystay arda tughan azamattargha zar bolghan últpyz. Áriyne, alyp anadan tuady. Onday úldy qazaqtyng altyn qúrsaqty analary dýniyege san mәrte әkelgen. Sonda da, әli kýnge qoghamyna týbegeyli ózgeris әkeletin batyr úldy ansaymyz. Bir qyzyghy, onday jandar ortamyzda jýrui de mýmkin. Bolmasa, ólgennen song ghana onyng Alpamystyghyn (Altynbek pen Zamanbek mysalyn alynyz) moyyndaymyz. Qoghamy jelkesinen myltyq atqanday, ólgennen keyin de eskermey qoyatyn Qobylandylarymyz jetkilikti. Sonday eskerusiz oghlannyng biri hәm biregeyi Ybyrayym Sýleymenov edi. Ybyrayymnyng batyrlyghy sonau soghys jyldary maydandaghy sarbazdardyng Jambyl Jabaevqa jazghan hatynda bylay kórsetilipti:

«Qyraghy qyrdyng qyrany,

Dalanyng or qoyany,

Taudyng jýirik búlany,

Nemisterdi eki jýz,

Otyz toghyz óltirgen

Sýleymenov Ybyrayym

Qazaqtyng batyr úlany».

Áriyne, búl jyr. Jyrgha tatityn Ybyrayymnyng jýrip ótken iyir-qiyr joldary ne deydi? Biz әletimizshe sony jyrlaghymyz keledi.

Ybyrayym 1911 jyly Sarysu audanynyn, «Qyzyl kýnshyghys» újymsharynda (Qazirgi Bayqadam kenshary) tughan. Soghysqa attanghangha deyin Jambyl audanyndaghy Jambyl MTS-inde traktorshy bolyp júmys istegen. 1941 jyldyng kýzinde Jambyl qalasynan әskerge shaqyrylyp, Almatygha jóneltilgen. Onda 100-shi jeke atqyshtar brigadasynyng qúramynyng 2-shi batalionynda mergendikke shynyqqan. Komandiyri kapitan F.Ushakov, komissary kapitan R.Ashkeev bolghan. Sol kezding ózinde F.Ushakov Ybyrayymnyng batyrlyghyn tanyp:

«Bizding Sýleymenovke eshkim teng kelmeydi. Otan soghysynda qazaqta Sýleymenovten asqan mergen joq. Bizding Sýleymenov Sovet Odaghynyng batyry bolady», — depti. Ústazdan osynday bagha alghan Ybyrayym batyr 1941-42 jyldyng qysynda Mәskeu týbinde qorghanys shebinde attanady.

IYir-qiyr joldar…

Brigadagha M.IY.Kalinin men Rezerv maydany soghys kenesining mýshesi K.F.Telegin «Qyzyl tu» tapsyrady. Aldynghy qatarghy ofiyserler men әskerlerding keudesine «Otlichnik RKKA» degen tósbelgi taghady, sol tósbelgining biri Y.Sýleymenovke beriledi. Osydan keyin 100-brigada Kalinin maydanynyng qúramynda Pskov oblysynyng jerin azat etuge qatysady. Ondaghan eldi-mekenderdi qan keship jýrip azat etedi. Priyezdovo, Drozdovo, Troynya, Plehanovo jәne t.b. Molooy Tud derevnyasy ýshin bolghan jan alysyp, jan berisken shayqasqa qatysady. Osy úrysta Ybyrayym Sýleymenov 79 fashisti jer jastandyrghany ýshin «Erligi ýshin» medalimen marapattalady. Velikie Luky týbindegi shayqastarda bir ózi 60 fashisti jәne joyady. Osy erligi ýshin «Qyzyl Júldyz» ordeni bergen.

Sol kezde 239 fashisting kózin joyghan súrmergenge arnalyp, «Frontoviyk» gazetining 1943 jylgha 10 nauryzyndaghy sany jaryq kóredi. Osylaysha Ybyrayymnyng batyrlyghy býkil maydangha jariya boldy. Odan әri qaray jyljyghan batyrlar Neveli qalasy ýshin shayqasty. Osy shayqasta nemisting 42 әskerin o dýniyege attandyryp, batyr qazaq Ybyrayym erlikpen qaza tabady. Búl qazan aiynyng 15 júldyzy edi.

Nevelidikter Ybyrayymdy әli qúrmetteydi

Ybyrayym batyr jayly derekterdi qarap otyrsanyz biraz jaylargha qanyghasyz. Ybyrayymnyng atynda sonau Neveli qalasynda kóshening aty berilipti. Ybyrayymmen qazaqtyng batyr qyzy Mәnshýk Mәmetova, qazaqtyng belgili jazushysy Ázilhan Núrshayyqov birge soghysypty. Onyng arpalysty joldarynyng aqtyq nýktesi de ózgeshe qoyylghan. Neveli qalasynda qazaqtyng maqtanyshy Mәnshýk ekeui bir kýnde opat bolghan. Qayghynyng qara búlty qazaqtyng eki aptal azamatynyng jýzin japqan. Ajal ekesh, ajal da bir últtyng qos maqtanyshyn bir kýnde alyp ketken. Búl jóninde Jambyl oblystyq ardagerler úiymynyng tóraghasyna Almaty qalasynyng Áuezov audandyq Ardagerler úiymynyng mýshesi Ahmetqazy Bulatovtyng jazghan haty aitady.

Ol hatta:

«1941 jyldyng qazan-qarasha ailarynda Almatyda 100-shi derbes qazaqtyng atqyshtar brigadasy qúryldy. Sonyng 2-shi batalionynyng komandiyri F.Ushakov, shtab bastyghy O.Syrlybaev bolatyn. Marqúm Ybyrayym osy brigadanyng snayperler bóliminde boldy. Jattyghu kezinde komandiyrimiz Sýleymenovti jii maqtap, «mergen bolsan, Sýleymenovtey bol» deushi edi. Ybyrayym soghys әdisterin — shabuylda da, qorghanysta da, barlauda da dәldikpen, aqylmen oryndaytyn. Ol ózi alpamsaday deneli, qyzyl shyrayly, kóp sóilemeytin salmaqty, minezi qasyndaghy jauyngerlerge ýlgi edi.

Bizding brigada Apreliskoe, Pogoreloe, Gorodiyshe, Starisa jәne t.b kóptegen eldi-mekenderdi basyp, jayau auyr joryqtardy bastan ótkerdi. 1942 jyldyng yzgharly kýzinde Solijarovo men Rjev arasynda maydannyng aldynghy shebi jaudyng qystyq bekinisine keldik. 39-shy Armiyanyng qúramynda boldyq. Kelgen bette 12 bekinis eldi-mekenin bosattyq. Osy bekinisterdi búzuda Ybyrayymnyng enbegi kóp boldy.

Pulemet pen jabyq zenbirekterdi algha bastyrmay túrghan kezde olardy dәldikpen atyp, kózin joyyp bataliongha jol ashyp otyrdy. Osydan bastap, onyng erligi kýn sanap arta berdi. Eki iyghyna eki vintovka, bireui SVT, bireui besatar, optikalyq pribor, eki meshok, birinde oq dәri, birinde kerek-jaraghy bolushy edi. Orystyng syqyrlaghan sary ayazynda «ózining ang aulaghan» kәsibimen mergendik esep knijkasyn toltyra bastap edi. Ol óltirgen jau 50-den asyp ketti, onyng enbegi «Za boevye zaslugi» medaliimen atap ótildi. Marqúmnyng ataghy ekinshi — kishi Stalingrad dep atalghan Velikie Luky qalasy ýshin bolghan shayqasta erekshelenedi. 15 tәulikke sozylghan búl soghysta óltirgen fashisting sanyn 180-ge jetkizdi.

1943 jyly aqpan aiynda Neveli baghytyna shyqtyq. Qazannyng 14-inen 15-ine qaraghan týninde bizding brigada Neveli qalasynan 15 shaqyrym qashyqtyqta jatqan Izochy stansiyasyn alugha búiryq aldy. Osy úrysta amal qansha jau snaryadynyng jaryqshaghy tiygen Ybyrayym qaza boldy.

Osy shayqasta arttan kómek jete qoymay, jau bizdi biraz shyghyngha úshyratty. Mәnshýk Mәmetova sol kýni qaytys boldy. Biraq ony sol týni jerley almadyq, mýmkindik bermedi. Esil er Ybyrayymnyng denesin jeke arbagha salyp Neveli qalasynyng ortasyna jetkizip ziratqa qoydyq. Neveli qalalyq soveti batyrdy mәngilik este saqtau ýshin bir kóshening atyn berdi. 1979 jyly barghanda sol kóshening boyynda kezdesken adamnan búl kóshening atyn alyp túrghan kim dep súraghanymyzda, «bilemiz osy qala ýshin janyn qighan qazaqtyng ataqty mergeni» dedi. Al bizdi osy soghystan keyin taratyp, brigadadan diviziya jasap, basqa frontqa auystyryp jiberdi. Tarap ketken son, Mәnshýkke de, Ybyrayymgha da Júldyz berilmedi. Mәnshýkke 6 aidan keyin M.Ghabdullinning joqtauymen batyrlyq berildi».

Ras. Búl hat ta biraz dýniyening betin ashady. Neveli qalasynda bir búrylys pen bir kóshening aty Ybyrayymnyng atynda boluynyng ózi maqtanysh. Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn shendiler bermegenimen, sol tústa jergilikti halyq Sýleymenovti qúrmettep óz qalasynan bir kóshening atyn bergen. Áli de qúrmettey bereri sózsiz.

Resmy derekter sóileydi

Soghys kezinde tyldaghylardyng da enbegi eren bolghany barshagha ayan. Tipti, Jambyl atamyzdyng «Leningradtyq órenim» atty jyryn bala kezde biz de jattap óstik. Toqsandy alqymdaghan aqsaqal ýiinde jatyp, jyrymen soghys dalasyndaghy balalarynyng namysyn janyghan-dy. Ybyrayymnyng da maydandas dostary Jambyl atagha hat jazypty. Oghan jauap retinde qart aqyn arnau jazady. Sol arnau әskerge kýsh beredi. Tylda jýrip, jaumen shayqasqan Jambyldyng jyryna Ybyrayymnyng erligi de arqau bolady. Búl óleng «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde, sonymen qatar barlyq maydandyq basylymdardyng betinde jaryq kóredi.

«Tanktermen úrysyp,

Najaghaysha oinaghan,

Ybyrayym, Myrzabay,

Jau qyrugha toymaghan…» — degen joldardy әrbir qazaq oqydy.

Al 100-atqyshtar brigadasy óz qúramynda bolghan 3-tegeurindi armiyanyng sol kezdegi qolbasshysy, armiya generaly K.IY.Galiskiy ózining «Gody surovyh ispytaniy 1941-1944» degen kitabynda Ybyrayym Sýleymenovting enbegin bylay dep atap kórsetedi.

«Znakomya menya s lichnym sostavom…, v chastnosti, predstavily dvuh snayperov — starshego serjanta Ibragima Suleymanova, nagrajdennogo ordenom Krasnoy Zvezdy, y Ahmata Jumagulova. Na schetu u pervogo iz nih bylo 239 ubityh fashistov, u vtorogo — 101». (Izdatelistvo «Nauka», 1973, str. 152).

Brigadalyq gazetting redaktory bolghan Qasym Shәripov ózining «Qatardaghy qaharman» degen kitabynyng tútas bir bóligin «Snayper Sýleymenovke» arnaydy («Qazaqstan» baspasy, 1965, 135-153 better). Al, «Qarulastar» atty kitabynda jogharyda keltirgen F.Ushakovtyng Sýleymenovke arnaghan pikirin beredi. Búl kitaptyng da birneshe beti Ybyrayymgha arnalghan («Qarulastar», «Jazushy» baspasy, 1986 j. 166-180 better).

Kalinin maydanyna qaraytyn ýshinshi tegeurindi Armiyanyng Soghys Kenesi (qolbasshy Armiya generaly Galiskiy K.N) 1943 jyldyng shilde aiynda Ybyrayymdy soghystaghy asqan mergendigin, batyrlyghyn baghalay kelip ony Kenes Odaghynyng batyry ataghyna layyq dep joghary jaqqa úsynys jasaghan. Áriyne, múnday ataqqa kim kóringendi úsyna bermeydi. Ýsh jýzge juyq jaudy jer jastandyrghan batyr búl ataqty almay qaluy mýmkin degen oy eshkimning sanasyna da kirmeydi. Búl úsynys qabyldanbay jatyp, senimdi týrde ýshinshi Armiyanyng Soghys Kenesi Jambyldyng partiya, kenes oryndaryna jedel hat jiberip, habardar etken. Osy quanyshty habardy alysymen múndaghylar batyrdyng әke sheshesin, otbasyn, tughan tuystaryn quantqan. Jambyl MTS-nyng újymy estigen, mitingiler ótken, quanyshty habar tyl enbekkerlerin "qajyrlandyrghan"… Sol kýnnen bastap súrmergen Ybyrayym Kenes Odaghynyng batyry bolyp marapattalghan.

Biraq ta búl jaqsylyq habardyng songhy nýktesi qoyylmaghan edi. 1943 jyldyng 15 qazanynda orystyng eski qalalarynyng biri Neveli ýshin bolghan qandy shayqasta Ybyrayym men Mәnshýk Mәmetova ekeui mert bolady. Qazaqtyng eki batyrynyng denesi sol Neveli qalasynda jerlenedi. Batyrdyng ólimi jayly Jambyl oblystyq partiya komiytetine 1943 jyldyng kýzinde arnayy habar jiberiledi. Obkomnyng hatshysy Ýshayaqov, oblystyq komsomol komiytetining hatshysy A.Óteuliyn, Jambyl audandyq partiya komiytetining hatshysy Prosolupov, Auatkomnyng tóraghasy Jylqybaevtar Sýleymenovterding otbasyna qayghyly qazany estirtedi.

Y.Sýleymenovting erligin mәngi este qaldyru ýshin Neveli qalasynyng (RSFSR) Atqaru Komiyteti ózining birinshi qarasha 1943 jylghy 1 qaulysymen bir kóshenin, bir búrylystyng atyn Sýleymenov atymen ataghanyn jetkizedi. Onan keyin jerlesteri de qarap jatpay, Sarysu audanyna qarasty bir újymshargha, bir auyldyq keneske, Jambyl audanynda bir újymshargha, Jambyl qalasynda bir kóshege Ybyrayym batyrdyng esimin bergen. Ybyrayymnyng әke-sheshesine Jambyl qalasynan ýy túrghyzylghan.
Sonymen Ybyrayymnyng batyrlyghyna arnalghan Jarlyqty kýtumen kóz sarghayady. Batyrdyng jalghyz qyzy erjetip, әkesining danqy jayly súrau sala bastaydy. KSRO Joghary Kenesi Sovetining Tóralqasynyng Tóraghasy K.E.Voroshilovtyng atyna 1957 jyly hat jiberedi (Songhy ekinshi haty 30.04.1958 jyly jazylghan). Búl hattargha úzaq tekseristen son, jauap keledi. KSRO Qorghanys ministrligining kadrlar jónindegi bas basqarmasynan kelgen jauapta (05.04.1958j): «Armiya Kenesining úsynysyn Kalinin maydanynyng kenesi Soveti qoldamay bir saty tómendetip, Lenin ordenimen marapattaudy úsyndy. Sonymen, KSRO Joghary Kenesi Tóralqasynyng 04.06.1944 jylghy Jarlyghymen Y.Sýleymenov Lenin ordenimen marapattaldy» delingen. 1943 jyldyng shildesindegi úsynys 1944 jyldyng mausymyna deyin qaralmaghanynda qanday syr jatyr?. Búl tústa Ybyrayym Sýleymenov o dýniyelik bolyp ketken edi. Búl orayda sol kezdegi solaqay sayasatty kinәlaudan ózge eshtene joq.

Tarihtaghy әdiletsizdik

Mәnshýk Mәmetova men Ybyrayym Sýleymenovting erligin ýzbey aityp kele jatqan jauynger-jazushy Ázilhan Núrshayyqovtyng Jenisting 50 jyldyghy qarsanynda jazghan bir maqalasy qolyma ilindi. Sol jazbany oqyp otyryp, jenisti jaqyndatu jolynda qasyqtay qanyn, shybynday janyn ayamay jaumen shayqasqan keshegi eresen erlerdi esime aldym (Ázilhan atamsha aitqanda, әriyne). Solardyng kóbining esimderi kómeskilenip bara jatqanyna kýiindim. Mening de, Ybyrayym siyaqty 239 fashisti jalghyz ózi jayratqan qazaqtyng qas batyrynyng ózine layyqty Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn ala almay ketkenine ishim uday ashydy. Óitkeni dәl osy ataqqa qyrghan jauy jýzge jetpegen talay jayauәsker soldaty ie bolypty.

Oghan kóz jetkizu ýshin 1987-1988 jyldary Mәskeuding әskery baspasynan jaryq kórgen «Geroy Sovetskogo Soyza» degen eki tomdyqty aqtaryp shyqsanyz jetkilikti. Mysalgha:

1) Artemiev Ivan Timofeevich. Ruskiy. Pulemetchiyk. Ognem svoega pulemeta unichtojil bolee 30 soldat y ofiyserov pr-ka (1-tomnyng 78-79 betteri),

2) Arhipov Vasiliy Stepanovich. Ruskiy. Pulemetchiyk. Pry otrajeniy kontrakaky pr-ka unichtojil neskoliko desyatkov gitlerovsev (1 tomnyng 81 beti),

3) Belousov Pavel Aleksandrovich. Ruskiy. Avtomatchiyk. Unichtojil neskoliko vrajeskih soldat (1-tomnyng 146 beti),

4) Blajkun Andrey Fedorovich. Ukraiynes. Strelok. V rukopashnoy shvatke unichtojil neskoliko gitlersev (1-tomnyng 146 betinde).

Ras. Qansha bulyqsanyz da shyndyq osy. Songhysynan ózgesi pulemetshi men avtomatshylar. Jalghyz oqty snayper vintovkasyna qaraghanda búl qarulardan jaugha oqty qarsha boratugha bolady ghoy. Sonda da olardyng әli jýz jaugha әreng jetken (tipti jetpegen de). Úshaq, tank, zenbirek emes, jalghyz vintovkamen ýsh jýzge tarta jaudyng kózin jong Ybyrayymnyng ghana qolynan kelgen. Biraq, baqyt tarazysy qún jeydi eken. Syn saghattarda jenilder auyrlap, auyrlar jenildeydi eken. Onday sәtterde qazaqtyng qaysar úly emes, Ivan, Vasiliy, Pavel bolghan tiyimdi eken. Búl ataq almady degendegi ókinish. Al, ataqtyng ýlkeni — qazaqtyng úly bolu.

Ózimiz qojamyz ghoy, endi…

Ybyrayym — qazaqtyng úly. Qazaqtyng — qas batyry. Onyng jýrip ótken joldary osyny aitady. El boldyq. Taqiyamyzdy aspangha laqtyryp quandyq. Tarihymyzdyng kem-ketigin týgendedik. Aqtandaqtardy adaqtadyq. Ybyrayym batyrdyng joqtaushylar da qarap túrmady. Batyr aruaghyna arnap týrli sharalar ótkizdi. Týrli bastamalargha Ybyrayym atyndaghy qor bastamashy boldy. Jenisting elu jyldyghy qarsanynda Ybyrayymdy «Halyq qaharmany» degen ataqqa úsynady. Ózimiz qojamyz… Biraq, búl joly da Ybyrayymnyng júldyzy onynan tumady. Sholaq belsendilerding jauaby: «Y.Sýleymenovting soghystaghy enbegi baghalanypty ghoy… «Leniyn», «Qyzyl júldyz» ordenderin alypty ghoy… Bydy, bydy…» degennen aspady.

«Betke alyp bir júldyzdyng jymyndasyp

Jerde bir jarqyraydy «Qyzyl júldyz»

Jelpinse Ybyrayym «tósin ashyp»

Jalt etip әlgi júldyz ketti aghyp,

Jasylday týndi tilip, kókti jaryp,

«Jaraly jerindi erler kór» degendey

Qalagha jat túldaghan tókti jaryq.

Kýrsindi Ybyrayym qúbylysqa:

«Elim» dep kózinen jas ketti tamyp.

Jauyna jay oghynday atylugha

Keudede kek júldyzy «jatty janyp».

Osy bir Baltabay Adambaevting poemasyn oqyp otyryp, Ybyrayymnyng keudesindegi kek júldyzy әldeqashan halyq yqylasyna aiyrbastalar uaqyt kelgenin týsindim. Endeshe, qazaqtay batyr últtyng oghlany bolghan Ybyrayym Sýleymenovke «Halyq Qaharmany» ataghyn beretin kez de jetti. Óitkeni ol jaugha qazaqtyng jebesi bolyp atyldy, sadaghy bolyp tartyldy. Bizding kónil tarazymyz osylay deydi. Sizder she?

Týiindi oi:

Keshe kóp oilandym. Ybyrayymday batyr úlgha qazaqtyng batyry degen atty el berip, tizgin ústaghandar «lәm-miym» demey otyrghanyna kәdimgidey qanym qaraydy. Jabyqtym. Key-kezderi jabyqqanda janyma poeziya demeu bolushy edi. Baltabay Adambaevting «Ybyrayym batyr» atty poemasyn sydyrtyp oqyp shyqtym. Myna bir monolog janyma jattalyp qaldy.

«Atym qazaq», — batyrmyn,

Jaralanyp jatyrmyn.

Keshegi bir kýnderde

Moskvany arqama ap,

Otan kegin arqalap,

Granat bop jaryldym,

Snaryad bop atyldym,

Volgagha jau kelgende

Jalmauyzday tóngende

Aydahar bop ysqyrdym,

Jalyn bolyp japyrdym.

Endi mine Nevelide.

Tәuekel dep ólimge

Jyljy almay jatyrmyn,

Janymda joq jaqynym.

Qasyma eshkim kelmedi,

Qalaysha pende kórmedi?

Bir bútanyng týbinde

Eleusiz qalar er me edi?!

Siz de oilanyp kórinizshi… Eger qazir Putin basqaratyn Reseyding hәm bizding elding sayasaty dúrys bolsa Ybyrayym batyr eleusiz qalar er me edi, eleusiz qalar er me edi?!

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz

4 pikir