Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
4104 0 pikir 7 Mausym, 2019 saghat 14:55

Jastar jylynda jastargha qoldau kóp

2019 jyl qazaqstandyq jastar ýshin jaqsylyqqa toly jyl bolmaq. Jyl basyndaghy alghashqy birneshe aidyng ózinde memleket tarapynan el jastaryna degen ýlken qoldaudy sezinip otyrmyz. Búnyng bәri Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng ótken jylghy 5 qazandaghy Joldauynda aitylghan tapsyrmalaryna baylanysty ekeni bәrimizge belgili. Elbasy sol joldauynda 2019 jyldy Jastar jyly dep jariyalaghan bolatyn.

Túnghysh Preziydent memleketting bolashaghy jastardyng qolynda ekenin ýnemi aityp jýredi. «El erteni – jastar» degen Elbasy sózine say memleket tarapynan jastardy qoldau isi búrynnan kýn tәrtibinen týsken emes. Arnayy jastar jylynyng jariyalanuyna oray jastargha degen sol qamqorlyq búrynghydan birneshe ese úlghaydy. El biyligi jastarymyzdyng býgini men ertengi bolashaghyna qoldau men qamqorlyq kórsetudi memleket sayasatynyng negizgi ózegi retinde ústanyp keledi. Ásirese Elbasy Núrsúltan Nazarbaev jyl sayynghy dәstýrli Joldaularynda jastar sayasatyn jetildire týsu baghytynda kóptegen tapsyrmalar berip kele jatqanyn bilemiz. Sol iygi sharalardyng shyrqau shyny 2019 jyldyng jastar jyly bolyp jariyalanuy boldy.

Biyl jyl basynan beri jastar jyly ayasynda jer-jerde jastardy qoldau maqsatynda is-sharalar ótip jatyr. Onyng birinde jastardyng oqyp-bilim aluyna jaghday jasasa, ekinshisinde jastardyng kәsip bastauyna múryndyq boluda. Al taghy birinde jastardyng ruhany ómirin bayytu ýshin iygi sharalar qolgha alynuda. Sonday  is-sharalardyng biri Manghystau oblysynda ótti. Jastar jylynyng ayasynda, myng jyldyq tarihy bar kóne ónir Manghystaudyng marqa tabighaty men mәndi taghylymyn jastardyng jadyna siniru maqsatynda oblystaghy belsendi jastardyng jazghy lageri úiymdastyryldy. Jastardy jauapkershilikke jetelep, olardyng otansýigishtik qasiyetin qalyptastyru ýshin tarihy oryndardy tanudyng manyzy zor.

Jastardyng tól mәdeniyetimizdi tanyp bilui, týisinui ýshin tarihy jadigerlerdi janyna jaqyn tartyp, jadyna saqtap ósui kerek. Óskeleng úrpaqtyng órkeniyetti ómirden óz ýlesin aluy ýshin jan-jaqty jetilgen, bilimdi de, bilikti boluy kerek. Osyny kózde ústaghan manghystaulyqtar jastaryn jetelep tarihy oryndardy aralatyp jýr.

Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Joldauyna say jastar jylyn shyn mәninde jastardy qoldaytyn jyl etu jauapty basshylardyng qolyndaghy is. Mәselen biz sóz etip otyrghan Manghystau ónirindegi lager Elbasynyng tapsyrmasyna say jastardy ruhany bayytugha baghyttalaghan iygi shara ekeni sózsiz. Biz sóz etip otyrghan lager Manghystau oblysy «Kógez» etno auylynda úiymdastyryldy. Atalghan sharagha oblystaghy týrli jastar úiymdarynyng ókilderi, belsendi jastar, jas kәsipkerler men daryndy jastar, ýzdik studentter men ýzdik oqushylar, sonymen qatar mýmkindigi shekteuli jastar qatysty.

Ónirding eng ýzdik jastarynyng basyn bir jerge qosqan osy iygi sharagha oblys әkimi Eraly Toghjanovtyng ózi kelip qatysty. Ári jalyndy jastarmen keremet tabighat ayasynda, tarihiy-mәdeny ortada kezdesip, belsendi jastardyng tóbesin kókke jetkizdi. Kezdesu beyresmy formatta ótti. Sonyng arqasynda ónir basshysynyng aldynda jastar ózderin barynsha erkin sezinip, óz kókeylerindegi súraqtaryn qoyyp, qajetti kenesterin aldy. Oblys basshysy da jastarmen erkin pikirlersip, olardyng ónirdi damytu jayly oilary men úsynystaryn tyndady. Ári tabysqa jetken jastardyng enbek jolymen tanysyp, olargha shabyt berdi әri ógelerege ýlgi etip kórsetti. Sonymen qatar ónirde jastardyng auyl sharuashylyghy men turizm salasyn damytugha arnalghan úsynys-pikirleri men tyng iydeyalaryna qúlaq týrdi.

Eraly Toghjanov, Manghystu oblysynyng әkimi:

«Manghystau atauynyng Mynjyldyghy kýni keshe oblys kóleminde bastau aldy. Búl -  ruhqa taghzym, ata-baba amanatyn oryndau, jetkinshek úrpaqqa ónege, tarih ýshin túghyrly beles dep esepteymin! Sizder de osy bastamany qoldap, әri qaray jalghastyrady dep senemin. Bәrimiz birge atsalysyp, ata-babalarymyzdyng aldyndaghy paryzdy abyroymen oryndauymyz qajet».

Eraly Toghjanov sonymen qatar manghystaulyq erkiti jastardyng erligin atap ótti. Ol kisi óz sózinde Qostanay olblysynda ótken jastar forumynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng manghystaulyq erikti jastardyng qyzmetin joghary baghalap, erekshe atap ótkenin maqtanyshpen aita kele, ózining de oblystyq jastar resurstyq ortalyghy janyndaghy «Eriktiler korpusyna» abyroyly qyzmetteri ýshin rizashylyghyn bildiretinin aitty. Ol kisining aituynsha, múqtaj jandargha kómek kórsetip, olargha shattyq syilau – kez-kelgen adam ýshin óte quanyshty is. Sol ýshin egemen elding erteni bolghan jastar da osy asyl qasiyetti boylaryna sinirip ósuleri qajet.

Eraly Toghjanov, Manghystu oblysynyng әkimi:

«Jalpy, meni quantatyny erikti jastardyng qatarynyng kóbengi. Juyrda Beyneu audanynda 10 jyl búryn mektep bitirgen týlekter jinalyp, jaghdayy tómen otbasygha ýy alyp bergen. Búl ýlken bastama. Ramazan aiynda múnday sauapty isti jasaghan jastarymyz kópke ýlgi».

Lagerge kelgen jastar tarihy oryndarmen tanysyp qana qoymay, últtyq tamyryna qan jýgirtetin qyzyqty aqparattargha ie boldy. Atap aitqanda  týrli últtyq oiyndar oinatylyp, jastardyng tarihy sana-sezimin ósiruge negiz qalandy. Búl keshe jalyndy jastar asyq atu, arqan tartu, jamby atu, kókpar, toghyzqúmalaq, úrshyq iyiru, audaryspaq, tenge ilu syndy últtyq oiyndardyng qyr-syrymen qanyghyp, ekinshi jaghynan naghyz dalalyq demalystyng dәmin tatty. Sonymen qatar, Qyzyl qala tarihy jeri men Sherqala - Ayraqty tauyna jastar sayahaty jәne jastardyng ekologiyalyq aksiyasy úiymdastyrylghanyn erekshe aita ketu kerek.

Taghy bir erekshe aita keterligi, oblys kólemindegi aghash ýy manyna daryndy suretshi Bekejan Mereyding kartinalary qoyylyp, «Óner» kolledji suretshilerining eng jana pleneri kórsetildi. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev әr dayym daryndy jastardy qoldap keledi. Ár jyl sayyn eldegi eng talantty jastardy qabyldap nemese olargha memleketttik stiypendiya taghayyndap, olardyng shygharmashylyq tabysqa jetuine óz kómegin ayaghan emes. Biz búl sózderdi talantty suretshi Bekejan Mereyding suretteri jinalghan jastardyng shygharmashylyqqa degen qúlshynysyn oyatqany ýshin aityp otyrmyz.

Kezdesu sonynda oblys әkimi Eraly Toghjanov jastarmen birge «Keshki alaugha» qatysqanyn aita keteyik, Búl jerde jastarymen tipti de emin-jarqyn jaqynnan әngimelesip, olardyng oiyn tyndady әri ózining qúndy aqyl-kenesin aitty. Jastar ónir basshysymen kezdesuden ýlken sabaq alyp tarasty. Taghy bir aita keterligi, osy kezdesu barysynda oblys jastary turizm jәne kәsipkerlik taqyrybynda seminartreningke qatysyp, jobalarmen tanystyrdy. Jastardyng búl ýlken qúlshynysy әr adamnyng kónilinen shyqty dep oilaymyz.

Manyghystau ónirindegi osy kezdesu Elbasy jariyalaghan jastar jyly ayasynda ótip jatqan kóptegen is-sharalardyng biri ghana. Búnday sharalar elimizding әr ónirinde qolgha alunda. Búnyng bәri elding erteni bolghan jastar ýshin ýlken qoldau, demeu ekenin sózsiz.

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572