Ghylym men tehnikanyng damuymen baylanysty qalyptasatyn ghylym tili terminder negizinde damidy. Termin týzude últtyq tanym men mәdeniyet úghymdaryn basshylyqqa alghan jaghdayda qazaq tilin ghylym tiline ainaldyrugha bolady. Búl ýlken isti atqaruda terminjasamnyng negizgi qaghidattaryna toqtalmau mýmkin emes. Aty aityp túrghanday, qazaq terminologiyasy qazaqtyng tildik birlikterimen týzilgeni qashanda abzal. Ghalym Sh.Qúrmanbayúlynyng «Qazaq tilining terminologiyalyq qorynyng qalyptasuyna negiz bolghan basty kóz últ tilining óz baylyghy ekendigi sózsiz. Onyng bastaularyn әriden, týrki tilderinen, tól tilimizding tarmaqtalyp derbes damu tarihymen qaraghan jón» degen pikiri oiymyzgha dәlel bolmaq. Qazaq terminologiyasyn últtyq tanym negizinde qalyptastyru qaghidatyn algha qoyghan A.Baytúrsynúlynyng qazaq til bilimi men әdebiyettanu salalaryna qatysty terminderi býginde manyzdylyghyn joya qoymady. Joymaydy da. Sebebi ol terminder, eng aldymen, qazaq halqynyng bolmys-bitimine, mәdeniyetine, últtyq tanymyna say qúrylghan bolsa, ekinshiden, últtyq tilimizding ghylym arenasyndaghy ornyn tanytuda jyldar boyy qyzmet etken terminder bolyp sanalady. A.Baytúrsynúlynyng termin týzudegi qaghidattarynyng biri – termin qalyptastyruda eng aldymen qazaq sózderin alu. Qarapayym tilmen aitqanda, «qazaq terminologiyasy» qazaq tilining tildik birlikteri arqyly jasaluy tiyis, ghylym tilindegi әrbir termin demesek te, basym kópshiligining aty da, onyng zaty da qazaqy sipatqa ie boluy kerek. Endigi kezekte ghalymnyng qazaq til bilimining ghylymy dәrejesin tanytqan terminderine nazar audarsaq. A.Baytúrsynúlynyng «Til-qúral» enbeginen buyn, dybys, nýkte, dauysty dybystar, zat esim, syn esim, san esim, esimdik, etistik, ýsteu, qosymsha, jalghau, júrnaq, t.s.s. terminder qataryn kóruge bolady. Ghalym týzgen әrbir termin qazaqtyng últtyq tanymyn kóruge bolady. Qazaqy tәrbiyemen boy týzegen, qazaq shygharmalarymen ruhany azyqtalghan әrbir qazaq búl terminderdi birden qabyldaydy әri tәjiriybede qoldanady. Desek te, ghalym qoldanghan keybir shaghys etis, dýrkindi etis, ósinki etis, biylik ray, ereuil ray, renish ray, senimdi ray, senimsiz ray, múng ray, kónis ray, qayrau ray, azaly ray, teris ray syndy terminder býgingi qúrylymdyq grammatikada qoldanylmaydy. Ghalymnyng búl terminderi qoldanysqa ie bolmaghanymen, oqyrmangha týsinikti, qabyldaugha jenil. Kognitivti lingvistika salasyn zertteushi ghalym E.Orazaliyeva A.Baytúrsynúlynyng zertteulerindegi  tildik birlikterdi tanymdyq ayada qarastyra otyryp, mynaday pikir aitqan: «Sóz basyn «Andatu» dep bastap, «...anyq kórip, sezip, bilip túrghan ainalamyzdaghy zattardyng bәrine» zer salghan ghalym til men tanymnyng tyghyz baylanysqan araqatynasyn óz tújyrymdamasynyng ózegine ainaldyrdy. Búl rette tilshi «adam sanasynyn» ýsh negizin barlyq tiltanymdyq faktilerge arqau etti, sóitip, tilding mindetin de osy ýsh arnadan órbitti. Olar – aqyl, qiyal, kónil. «Aqyl isi – andau, yaghny nәrselerding jayyn úghu, tanu, aqylgha salyp raylau, qiyal isi – menzeu, yaghny oidaghy nәrselerdi belgili nәrselerding túrpatyna, bernesine úqsatu, berneleu, surettep oilau, kónil isi – týn, talghau» dey otyryp, ghalym býgingi tanymdyq lingvistikanyng maqsat-mindetin, negizgi úghymdaryn ózektedi» [1,29]. Sóz saptauda ústanghan osynday qaghidattar negizinde jasalghan terminder qazaq til bilimi, әdebiyettanu salalaryn ghylymy túrghyda qalyptastyrdy әri osy salalardy býgingi túghyryna jetkizdi. Qanday da bir termin týzude últtyq bolmysymyzdy, dýniyetanymymyzdy negizge ala otyryp, últ taqyryby ayasynan alystamaghan jaghdayda jasalghan termin halyq ýshin, tútynushy ýshin qashanda ómirsheng keledi. Qay elding termiyni bolmasyn, ol sol elding tildik erekshelikterinen, mәdeniyetinen, dilinen, tanymynan habar berui tiyis. Sebebi termin ghylym tilining bir bólshegi ghana emes, ol – últty tanytushy qúraldardyng biri. Osy qaghidat negizinde jazylghan S.Qojanúlynyng «Eseptanu qúraly», J.Kýderinning «Ósimdiktanu», E.Omarúlynyng «Pishindeme», J.Aymauytúlynyng «Psihologiya», M.Júmabaevtyng «Pedagogika», N.Qaratyshqanovtyng «Pәn sózderi» jәne «Ataular sózdigi» enbekteri qazirgi salalyq terminologiyanyng qaynar kózi bolyp sanalady. Búl avtorlardyng jaqsha, ólsheuish, aiyrym, bólim, sabaqsha, túqymsha, analyq, atalyq, tikshe, úqsastyq, әdis, әdisteme, kenes, janartau syndy kóptegen terminderi әli kýnge deyin ghylymy enbekterde de, kýndelikti túrmys-tirshilikte de qoldanylyp keledi. Olardyng qay-qaysy da qarapayym halyq ýshin óte týsinikti. Býgingi terminologiyalyq qordaghy kóptegen birlikter qabyldaugha auyr bolyp keledi. Onyng sebebi terminder kirme sózdermen ataluynda. Al últtyq tilding birlikteri arqyly jasalghan terminder qabyldaugha jenil bolyp keledi әri qazaqtyng ghylym tilin damytugha ýlken mýmkindikterge jol ashady. Ghylym tilining negizgi birlikteri – terminder. Terminderding ýnemi qoldanysta boluy qazaq ghylym tilining damyghandyghyn kórsetedi.

Qazirgi tanda tildi jandy qúbylys retinde zerttep jýrgen ghalymdar onyng birneshe qyzmetin anyqtap kórsetken. Polyak ghalymy A.Kiklevich «Vetka vishni. Statiy po lingvistiyke» [2] atty enbeginde tilding nominativti, magiyalyq, indeksaldy, ekspressivti, әleumettik, pragmatikalyq, stilistikalyq, etologiyalyq, tanymdyq, kreativti, konstitutivti, interlingvistikalyq syndy 11 qyzmetin ajyratyp kórsetken. Sonyng ishindegi nominativti jәne tanymdyq qyzmeti - osy terminologiya salasyna qatysty úghym. Termin týzude negizge alynatyn birden-bir úghym – tanym. Sebebi qanday da bir oidyng týpki tamyry tanymnan bastau alady. Tanym arqyly uәj, assosiasiya, boljam syndy qúbylystar jýzege asady. Terminder de boyynan osy ýderisti ótkizedi. Yaghny belgili bir tildik birlik tanymdyq, psihologiyalyq, filosofiyalyq saralaudan ótip baryp oigha ainalady. Tanymdyq túrghyda әbden súryptalghan oy kommunikasiyanyng birligi retinde qorshaghan ortamen baylanysqa týsedi. Múndaghy qorshaghan orta dep otyrghanymyz, dialogqa qatysushylar nemese termin týzushi men ony qoldanushy. Naqtyraq aitsaq, qanday da bir aqparatty aitushy jәne ony qabyldaushy bolady. Demek, termindi týzushi de, qabyldaushy da últtyq mәdeniyetimizden, dilimizden habary bar túlgha boluy kerek. Sonda ghana terminologiyamyzdy últtyq sipatta qalyptastyrugha mýmkindik alamyz. Endigi kezekte últtyq sanamyzdyng qabyldauyna qiyndau keletin terminder jayynda oy qozghasaq. Tilimizde zaman talabyna qaray keninen qoldanylyp jýrgen bankomat, lombard, terminal, reyting, imidj, animasiya, brend, trend, parking, meyk ap, dress-kod, bloger, brifing, depoziyt, grant, bonus, kasting, karaoke, logiyn, media siyaqty terminder bar. Ártýrli sala boyynsha múnday terminderding sany óte kóp. Ghalym B.Qaliyevting «Halyqaralyq terminderdi nege audarugha bolmaydy?!» degen maqalasynda osy mәsele qozghalghan.  Naqtyraq aitsaq: «Halyqaralyq terminder» degen termin joq. Bolsa, olardyng ishinde eng qúryghanda qytay, japon, arab, parsy tәrizdi shyghys halyqtarynyng nemese týrki halyqtarynyng bir-eki sózi jýretin edi ghoy. Termin degenimiz bar bolghany kez kelgen tildegi ghylymy úghymdardyng ataulary ghana. Ár halyq ghylymy terminderdi ózderining últtyq tilderi negizinde ózderi jasap alulary kerek» [3]. Demek, tilge enip ýlgergen búnday terminderdi sýzgiden ótkizip, barynsha últtyq tilimizge beyimdegenimiz abzal. Sonda ghana últtyq termiynqordyng qúramy qazaq sózderimen tolyghatyn bolady.

2006-2009 jyldary aralyghynda QR Ýkimeti janyndaghy respublikalyq terminologiya komissiyasymen bekitilgen audio – dybys, blokirovka –qúrsaulau, @ – aiqúlaq, rezume – týiindeme, problema – mәsele, knopka – týimeshik,  ekspert – sarapshy, kanion – shatqal, prosent – payyz, auksion – bәssauda, prosess – ýderis, prinsip – qaghidat syndy terminder býginde  halyq arasynda keninen qoldanylyp jýr. Búl bir jaghynan terminderding әdeby tilimizden negiz aluy bolsa, bir jaghynan sol birlikterding negizi bolatyn assosiasiyanyng boluy. Qanday da bir termin aitylghanda qabyldaushy sanasynda soghan sәikes uәjding bolu, bolmauy avtomatty týrde saralanady. Yaghny termin shyndyqpen sanasyp týzilgende ghana adresant pen adresat arasyndaghy baylanys ýzilmeydi. Búl jerdegi shyndyq dep otyrghanymyz – uәj. Desek te, jogharyda atalghan terminderding keybiri, yaghny payyz, ýderis, bәssauda, mәsele syndy terminder qaytadan kirme ataularmen (prosent, prosess, auksion, problema) bekitildi. Tilimizge sinip, ghylym tilinde ornyn tauyp ýlgergen búl terminder jalpyhalyqtyq tilde últtyq tilimizdegi tanbalanuymen qoldanylyp jýr. Demek, últtyq tildi tanytushy terminderdi joymay, kerisinshe olardyng sanyn kóbeytu kerek. Sh.Qúrmanbayúlynyng 2014 jyly shyqqan «Qazaq terminologiyasy» atty enbeginde  terminge qoyylatyn talaptardyng biri retinde terminning uәjdiligin kórsetken. «Terminning uәjdiligi – termin maghynasynyng úghynyqty, ózi belgileytin úghymy jóninde anyq mәlimet berui» [4,502]. Uәji men tanbasy bir-birimen ýilesim tapqan terminderdi I.Jarylghapovtyng enbekterinen kóruge bolady. I.Jarylghapovtyng ghylymgha engizgen balmúzdaq, oqyrman, kórermen, suretker, qalamger, ayaldama, dýniyetanym degen terminderi býgingi kýni terminologiyalyq qorymyzdaghy sәtti jasalghandar qatarynda. Búl terminderding syrtqy formasy men ishki maghynasy bir-birine ýilesimdi qoldanghan. Sol arqyly tildi tútynushy tarapynan ýlken súranysqa ie bolyp otyr.

Kóptegen shetel terminderi tilimizding akustikalyq-artikulyasiyalyq erekshelikterine say ózgeriske úshyrap qoldanylyp jýr. Búnday terminder jóninde A.Baytúrsynúly mynaday pikir aitady: «Iauropa halyqtarynyng bәrining de tiline sinip ketken jalpy júrtqa ortaq pәn sózder, qazaq tilining zandaryna keltirilip, bizge de pәn sóz bolyp alynsyn» [4]. Mysaly: kabeli – kәbil, rejim – rejim, tokari – tókir, slesari – silesir, stasiya – stansa, tabeli – tәbil, tabelishik – tәbilshi, pochta – poshta jәne t.b.  Búlardyng qazaqsha balamasy tabylmay jatqan jaghdayda osynday tildik amaldargha baru terminologiya salasynda kezdesedi. Ony jogharydaghy A.Baytúrsynúly tújyrymynan kóruge bolady. Degenmen, býgingi til bilimining qay salasyn alyp qarasaq ta, jii kezdestiruge bolatyn adresat, adresant, kommunikasiya, kommunikant, interpretasiya, narrator, aspekt, assosiasiya syndy terminderdi qazaq tilinde bergen dúrys. Til qanshalyqty úzaq ómir sýrse, búl terminder de sonshalyqty qoldanysyn toqtatpaydy. Soghan sәikes til salasynda kóp qoldanylatyn osy terminderdi býginde mynaday balamamen berudi úsynyp jýr. Mysaly: adresat – aitarman; adresant – oqyrman; kommunikasiya – qatysym; kommunikant – tildesushi; interpretasiya – týsindiru; narrator – bayanshy; aspekt – aya; assosiasiya – úqsastyq jәne t.b. Búnday terminder til bilimi salasynda óte kóp. Terminderdi qazaqshalau mәselesin qazaq til bilimi salasynan bastau kerek.

Termindi atanyng qanymen, ananyng sýtimen daryghan últtyq mәdeniyetimizdi, últtyq tәrbiyemen qalyptasqan bolmysymyzdy, jyldar boyy jinaqtalghan tanymymyzdy, tәjiriybemen jýielengen ayalyq bilimimizdi bir arnagha toghystyru arqyly  jasaghan jaghdayda últtyq terminologiyanyng negizi qalyptasady. Ghalym J.Mankeevanyng «Til – tek kommunikativtik qúral emes, sonymen birge adam bolmysynyn, onyng mədeniyetining kórinisi. Óitkeni mədeniyet tanba, belgiden tysqary, yaghny tilden tysqary ómir sýre almaydy. Adamdy týgeldey derlik tanbalyq əlem qorshaghan. Óitkeni adam bolmysynyng ózi tanbalyq, tildik bolmys. Adam bir mezgilde tanbany tudyrushy da, ony taldaushy da. Til – tek denotativti (belgili signaldyq) kommunikasiya qúraly ghana emes, sonymen birge konnotativti (belgili əleumettik-mədeni, iydeologiyalyq məni bar) qúral. Tilde ər halyqtyng tarihy, onyng ómiri, tirshiligi, sharuashylyghy men mədeniyeti jatyr» [6,126] degen pikirinen til men últtyng ajyramas úghymdar ekenin kóruge bolady.  Oyymyzdy qorytyndylaytyn bolsaq, qazaq terminologiyasyn últtyq dәrejege jetkizu ýshin termindegi últ, últtaghy termin kórinisin zerttep, soghan sәikes últtyq sipattaghy terminder jasau kerek. Búl, әriyne, qazaq terminologiyasy ýshin jana kezeng bolatyny anyq. Sebebi tilding mәrtebesin halyqaralyq dengeyde kóteretin ghylymy tili. Al ghylymy til dep otyrghanymyz – terminder. Sol terminder qazaq tilinde bolsa, últtyq tildi ghylymy túrghyda tanytugha mýmkindik tuady.

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. Orazaliyeva E. Kognitivti lingvistika: qalyptasuy men damuy. – Almaty, 2007.
2. Kiklevich A. Vetka vishni. Statiy po lingvistiyke. – Olstyn, 2013.
3. Qaliyev B. Halyqaralyq terminderdi nege audarugha bolmaydy?! // Jas Alash respublikalyq gazeti. 29 qantar, 2018.
4. Qúrmanbayúly Sh. Qazaq terminologiyasy. – Almaty, 2014.
5. Mankeeva J. Qazaq til bilimining mәseleleri. – Almaty, 2014.

Aygerim Qojabekqyzy Qojahmet

Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq  ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri, pedagogikalyq ghylymdar magistri

Abai.kz