Sonau jyldary esimi әigili sayasatker, Resey ýkimetining basshysy Evgeniy Primakov bir kýni Reseyding eng jogharghy dinbasy patriarh Alekseiymen dusharlasyp qalypty. Últy evrey E.Primakovtyng negizgi mamandyghy shyghystanushy әri arab tilin jetik mengergen óte mәdeniyetti de sypayy adam-túghyn. Ýkimet adamymen kezdesuge patriarh Aleksiy de eng basty diny kiyimin kiyip kelipti. Kiyimning syrtynan moynynan tómen qaray jalpaq qos asyrma taspa  asuly túrady. Patriarhtyng moynyndaghy asyrmada jazylghan jazudy kórgen Primakov jәy ghana jymiyp búl matany shirkeu qaydan alatynyn súraydy. Aleksiy búl óte qasiyetti asyrma, búny tek eng joghary dengeyli rәsimder kezinde moynymyzgha asyp alamyz. Búl jýzdegen jyldardan beri kele jatqan saltymyz deydi. Sonda E.Primakov jymiyp: «Búl qasiyetti asyrmada ne jazylghanyn oqu eshqaysynyzdyng esinizge kelmedi me» dep súraydy.  Al patriarh búl asyrmada eshqanday da jazu joq degendey qylady. Primakovtyng jymiyp túryp aityp bergenin estigen Aleksiy patriarhtyng kózi sharasynan shygha jazdapty. Sóitse, Siriyadan satyp alynghan parcha-taspada әdemi órnektep túryp «Lә illaha illalahu ua Múhammad-rasulullah» dep jazylghan eken. Primakov patriarhpen jylyshyrayly qoshtasyp shyghyp baratyp ta jymiyp kýlip bara jatypty, al patriarh Aleksiy kezdesuden osy kýngi sәndi sózben aitqanda «shok alyp qaytypty» deydi eken sol kezdesude bolghandar.

Osyndayda oigha týsedi-au: Reseydi Resey qylghan 1-Petrding últy kim ekeni turaly pikirtalas kóp, әiteuir taza orys emesi anyq. Onyng S.Peterburgtegi eskertkishining avtory Falikone degen fransuz. Ekaterina patshayym – nemis qyzy. Ataqty qolbasylar Barklay de Tolli, Bagrationdardy aitpaghanda kýni keshege sheyingi әskerbasylary, general-gubernatorlary tolghan nemis, Pushkinning tegi – arab, Tolstoy – nemis, Lermontov – shotlandiyalyq, Blok – nemis, Esenin – IYsen tatardyng túqymy t.s.s. Dinbasylarynyng moynyna asqan asyrmasyndaghy jazu anau. Ózderi «Moskva», «Kremli» degen sózderding ne maghyna beretinin bilmeydi. Tilining teng jartysy – turkizm. Sirә, orekender de bizding qazekeng siyaqty anqaulau, aqkónil halyq pa dep qalamyn keyde. Olay deyin desem, ózderin «velikiy russkiy narod» deytini taghy bar. Áyteuir týsiniksiz.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz