Poetikalyq narratologiyada avtor beynesining týrli dengeydegi kórinisterimen qatar, kórkem shygharmanyng tuu jәne jetkizilu, yaky bayandalu mehanizmderi zertteletini belgili. Ádebiyetti shygharmashylyqtyng tegi retinde qarastyratyn avtor teoriyasynda «avtor», «aktor», «auktor», «narrator», «reseptor», «benefisariy», «skriptor», «komplitator», «kommentator», t.b. ataular tiyesilenip jýrse, kórkem shygharmadaghy avtordyng kórinisine baylanysty «avtor», «avtor beynesi», «aqyn túlghasy», «lirikalyq qaharman», «lirikalyq keyipker», «lirikalyq personaj», lirikalyq «men», «avtor túlghasy», avtorlyq «men», «lirikalyq túlgha», «lirikalyq obraz», «lirikalyq beyne», «aqyn beynesi», aqyndyq «men», «lirikalyq qaharman obrazy», t.b. Kórkem shygharmadaghy avtordyng kórinisine qatysty kóptegen úghymdar әdebiyetting lirika tegine qatysty qoldanylady.  Eposqa baylanysty avtor beynesi bólekshe órbigenimen, lirikadaghy avtorgha tәn qasiyetteri de joq emes. Demek, әdebiyet tekterining spesifikalyq erekshelikterine tәn tuyndaytyn ózindik erekshelikteri, aiyrmashylyqtary bar, sonday-aq әdebiyetting ózge tekterimen tútastyqtary da joq emes.

Poetikalyq narratologiyada avtor beynesining týrli dengeydegi kórinisterimen qatar, kórkem shygharmanyng tuu jәne jetkizilu, yaky bayandalu mehanizmderi zertteletini belgili. Ádebiyetti shygharmashylyqtyng tegi retinde qarastyratyn avtor teoriyasynda «avtor», «aktor», «auktor», «narrator», «reseptor», «benefisariy», «skriptor», «komplitator», «kommentator», t.b. ataular tiyesilenip jýrse, kórkem shygharmadaghy avtordyng kórinisine baylanysty «avtor», «avtor beynesi», «aqyn túlghasy», «lirikalyq qaharman», «lirikalyq keyipker», «lirikalyq personaj», lirikalyq «men», «avtor túlghasy», avtorlyq «men», «lirikalyq túlgha», «lirikalyq obraz», «lirikalyq beyne», «aqyn beynesi», aqyndyq «men», «lirikalyq qaharman obrazy», t.b. Kórkem shygharmadaghy avtordyng kórinisine qatysty kóptegen úghymdar әdebiyetting lirika tegine qatysty qoldanylady.  Eposqa baylanysty avtor beynesi bólekshe órbigenimen, lirikadaghy avtorgha tәn qasiyetteri de joq emes. Demek, әdebiyet tekterining spesifikalyq erekshelikterine tәn tuyndaytyn ózindik erekshelikteri, aiyrmashylyqtary bar, sonday-aq әdebiyetting ózge tekterimen tútastyqtary da joq emes.

Poeziyadaghy avtorlyq diskurste qoldanylatyn kórkemdik,  poetikalyq ónimdi tәsilderding biri - avtorlyq maska, rolidyq oiyndar, rolidyq oiyndardaghy keyipker beynesi bolyp tabylady. Lirikatanuda poetikalyq bayandaudyng tәsilderine baylanysty qalyptasyp qalghan týrli pikirler bar. Sonyng biri, lirikalyq shygharma avtor tarapynan bayandalady, lirika kóp jaghdayda monologty, jeke túlghanyng óz ishki әlemindegi oi-tújyrymdaryn, sezim-tolghanystaryn beynelep, syrtqa shygharuy degen syndy kózqaras. Alayda kóptegen kórkem shygharmanyng mәtining zertteushiler poetikalyq narratologiyada monologtyq bayandaudan basqa da kóptegen tәsilderi bar ekendigin ghylymy týrde anyqtap, dәleldep bergen jóni bar: «Avtorskoy monolog - eto lishi predelinaya liricheskaya forma. Lirika znaet raznye stepeny udaleniya ot monologicheskogo tipa, raznye sposoby predmetnoy y povestvovatelinoy zashifrovky avtorskogo soznaniya - ot masok liricheskogo geroya do vsevozmojnyh «obektivnyh» sujetov, personajey, veshey, zashifrovyvaishih liricheskui lichnosti iymenno s tem, chtoby ona skvozi nih prosvechivala» [1, 7].

«Ómir degenimiz - teatr, al barlyghymyz sonyn  akterlerimiz»-, degen úly Shekspirding sózin nazarda ústanatyn bolsaq, ómirde әleumettik qatynasqa týsken әr adamnyng týrli jaghdayattargha baylanysty әr týrli beynege enetini ayan. Búl modelidi, әsirese, adamnyng minez-qúlqy men adamy qasiyet-qúndylyqtaryna, ústanghan moralidyq kredolaryna baylanysty qoldanatynymyz ayan. Ómirding shyrghalang shatpaghynda adamy qasiyetterimiz, belgili jaghdayattargha baylanysty kózqaras-pikirlerimiz ben niyet-tilekterimiz, is-әreketterimizding san ózgerip jatatyny shyndyq.

Al dana Aristoteliding ónerding «miymesistik» tabighaty turaly qaghidasyn eske alatyn bolsaq, adam boyyndaghy týrli qúbylu-ózgerister kórkem-әdeby tәsil retinde ónerge, onyng ishinde lirika janryna kóshkeni tandanys tudyrmaydy.

«Maska» sózining qazaq tilindegi balamasy «bet-perde» degenge sayady. Auyzeki tilde aitylatyn «bet-perdesin ashu», «bet-perdesin sypyru» degen sóz tirkesterining «adamnyng jalghan qalybyn sylyp tastap, shynayy qasiyetterin әshkere etu» degen maghynada qoldanylatyny anyq.

Lirikadaghy bet-perde avtordyng týrli beynelerdi tereng somdaugha, shygharmashylyghynda jana pishin, jana mazmún ashatyn, janr tabighatynyng baylyghyna say, oidy kórkem jetkizuding tәsili retinde qoldanylady.

Abay ózining «Jasymda ghylym bar dep eskermedim» degen óleninde:

Jasymda ghylym bar dep eskermedim,

Paydasyn kóre túra teksermedim.

Erjetken song týspedi uysyma,

Qolymdy mezgilinen kesh sermedim.

Búl mahrúm qalmaghyma kim jazaly,

Qolymdy dóp sermesem, óster me edim? [2, 47],-

dep avtorlyq maskany shygharmashylyq tәsil retinde paydalanady dep aita alamyz. Lirikalyq shygharmada avtor men lirikalyq qaharman, lirikalyq keyipker beyneleri qatar jýretini zandylyq. Ádebiyettanushylardyng mәtindi poetikalyq taldauy, qarapayym oqyrmannyng taldauynan bólek boluy kerek. Qatardaghy oqyrman avtor búl shumaqtarda óz ómir joldary turaly aityp túr dep ary qaray iydeyalyq taldau jasaydy. Alayda, ókinishke oray, kóptegen jyldar boyyna әdebiyetshiler qauymy da, qatardaghy oqyrmandyq taldau qalybynda qalyp, lirika әrbir aitylghan sóz tura realdy avtordyng ózine tiyesili degen qaghidadan úzay almaghandyghymyzdy kórsetedi. Ýnemi ósu, izdenis, damu, dinamika, evolusiya ýstindegi aqyn jany әdeby tәsil әsireleu arqyly, ózin barlyq nәrseden mahrúm qalghan jan etip kórsetui, әdette tiyimdi paydalanylghan bet-perde ekendigin aita alamyz. Ghylymnan shet qalghan, habary joq, ghylym-bilim esh uysyna týspegen jannyng óz әreketterin kóre bilip saraptauy, oy qorytuy, ózinen esep aluy, taldauy «aqyldy» jandargha layyq qasiyet ekendigi ayan. Aqyn keyingi oqushylaryna, bolashaq jas órken balausagha әser etip, jýrekterindegi otty ýrlep oyatu ýshin qoldanghan kórkem tәsili dep qarastyramyz.

Aqynnyng búl ólenine talay jyldar boyyna iydeyalyq taldaular jasaldy. Endi aqyn ólenderine diskurstyq, poetikalyq taldau jasaytyn kezeng keldi. Osy tústa Abay  poeziyasynyng basty ereksheligin moyyndauymyzgha tura keledi. Abay poeziyasy - hatqa týsip qattalghan lirika teoriyasynyng qalyptaryna týgel derlik siya bermeydi. Abay poeziyasy  - qazaq qoghamynyng qasiretti taghdyry tudyrghan tóltuma erekshelikteri bar poeziya.  Ólenderinde didaktika men filosofiyagha kóp boy aldyrtatyny, әr óleninde «halyqty týzesem eken», «halyqty oyatsam eken», «halyqty tura jolgha salsam eken» degen, J.P.Sartding tilimen aitsaq «angajirovannosti»- «әuestilik» [3, 331], yaghny halyq taghdyryna әuestilik, әleumet jaghdayyna әuestilik, eldegi sayasiy-әleumettik, ruhaniy-moralidyq deformasiyagha әuestilik basym bolyp keledi. Alyp Abay osynday mәjbýrli «әuestilikterdi» qatar ala jýrip, lirika janrynyng shynyna da qol jetkizedi.

Abay ólenderinde lirikalyq qaharman kóp jaghdayda әleumetten ruhany túrghyda joghary túrghan, tóniregindegi bolyp jatqan dýniyelerdi tarazygha salyp, baghamdap, baghalap otyratyn túlgha bolyp kelse, keybir ólenderinde ózimen-ózi arazdasyp, óz minin jipke tizgen, óz nәpsisimen arpalysqan adam tәrizdi kórinetin tústary bar. Mahabbat, dostyq, sýiispenshilik, ghashyqtyq taqyryptaryna kelgende «Jas jýregim, jandy menin» dep jeldey esetin aqyn, әleumet mәselelerine kelgende «qajyghan», «aryq», «qayghyly» qartqa ainalyp shygha keledi. «Qayghy shyghar ilimnen» degen óleninde aqynnyng lirikalyq keyipkeri ózimen súhbattasyp, mynaday sózderdi aitady:

Qaytip qyzyq kóremin

Áure-sarsang kýnimnen?

Qayrylyp qarap bayqasam,

At shaba almas minimnen [2, 182].

Aqyn kórkem beynelilik arqyly óz boyynda minining kóp ekendigin aityp otyr, aqyn da et pen sýiekten jaratylghan adam, onyng óz boyynda týrli minderding boluy zandylyq, lirikalyq keyipker sol minderden tazartudyn, qútyludyn, jondyng joldaryn izdestirip, kýresuge bel baylap otyr dep qarapayym taldauymyzgha da bolady. Lirikalyq keyipker kemshilikten ada, perishte tәrizdi jan emes, kópshilik qabyldaushylar syndy pende ekendigin eske salyp, qabyldaushy sanasynda búl da kemshilikti eken, sol kemshilikterimen kýresip otyr eken, búl syndy mende óz kemshilikterimdi týzetuge tyrysayyn degen katarsistik oy tudyrugha arnalghan tәsil dep týsinsek kerek. Bir kelisetin jәit, aqynnyng «aqylshy», «bәrin bilushi» bet-perdesinen auytqyp, qabyldaushy ýshin jana beynege kóshkendigi, onyng avtor maskasyn ózgertkendigin, kórkemdik tәsildi paydalandyghyn aighaqtaydy.

Abaydyng «Oygha týstim, oilandym» óleni lirikalyq shygharmadaghy avtor maskasynyng qoldanyluynyng klassikalyq ýlgisi dep aituymyzgha bolady.

Oygha týstim, tolghandym,

Óz minimdi qolgha aldym.

Minezime kóz saldym,

Tekseruge oilandym

Boydaghy mindi sanasam,

Tau tasynan az emes.

Jýregimdi bayqasam,

IYnedeyin taza emes [4, 120], -

degen óleng joldaryn realistik әdis shenberinde taldasaq, aqynnyng synshyl da syrshyl lirikasy, «minsiz adam bolmaydy», «adam bolghannan keyin kemshilik tәn» dep óz minimen kýreske týsken adamnyng jan syry dep qaraytyn edik. Monodialog, avtokommunikasiya lirikalyq qaharmannyng óz ishki dýniyesining jaghdayynan habar berui, arylu, tazaru prosesterining jýre bastauy dep taldaugha bolatyn-dy. Qazirgi tandaghy oqyrman ýshin últtyq iydeal dengeyine jetip, danalyqtyn, adaldyqtyn, tazalyqtyn, әdildikting simvoly bolyp sanalatyn Abay beynesine «boyyndaghy mini tau tasynan az emes, jýregi iynedeyin taza emes degen» teneuler qanshalyqty jarasymdy bola qoyar eken. Oqushy Abaydyng qay beynesine senedi?Jyldar boyyna qalyptasqan hakim Abay beynesine me, «jýregi iynedeyin taza emes» óz-ózimen arpalalysqan kemshilikti adam beynesine me? Ózin synau, ózine kónili tolmau, óz janyn jegidey jeu, ózin qoyargha jer taba almay ar aldynda arpalysu, ar tazalyghyna baylanysty nevrozdyq hal syndy modernistik, ekstensialdyq әdebiyetting elementteri úshyrasqanymen, búl ólende aqyn avtor maskasyn útymdy paydalanyp, lirikanyng basty funksiyalarynyng biri «әser etu estetikasyna» say qabyldaushygha әser etuding jana dengeyine shyghady [5, 133]. Lirikatanushy ghalym L.Ginzburgtyng myna pikirleri týrli oy salady: «Liricheskaya poeziya - daleko ne vsegda pryamoy razgovor poeta o sebe y svoih chuvstvah, no eto raskrytiya tochka zreniya, otnoshenie liricheskogo subekta k vesham, osenka. Poeticheskoe slovo nepreryvno osenivaet vse, k chemu prikasaetsya, - eto slovo s proyavlennoy sennostiu. Po samoy svoey suty lirika -  razgovor o znachiytelinom, vysokom, prekrasnom (inogda v protivorechivom, ironicheskom prelomleniiy); svoego roda ekspozisiya iydealov y jiznennyh sennostey - v groteske, v oblicheniy y satiyre» [1, 8].

Aqyn Abay da lirikanyng janrlyq qasiyetterin jete mengergendikten, óz ólenderining jaryqqa shyghyp, bayandaluyn týrli tәsildermen jetkizuge tyrysqan. Kóbine «aqylman» lirikalyq qaharman búl tústa basqa «bet-perdemen» kóringen. Jaghymdy lirikalyq qaharmannan «jaghymsyz qaharmangha» ainalghan, grotesk tәsili, qarama-qarsylyqtardy oinatu arqyly jana effekt tudyrugha tyrysqan. Aqyn óz jýregining nelikten kirlegenining sebepterin de qabyldaushysyna ejiktep týsindirip ketedi:

Osynsha aqymaq bolghanym

Kóringenge qyzyqtym.

Ghadiletti jýrektin

Ádiletin búzyppyn.

Aqyl menen bilimnen

Ábden ýmit ýzippin;

Ayla menen amaldy

Meruerttey tizippin

Jalmauyzday jalandap,

Ar, úyattan kýsippin.

Qulyq penen súmdyqqa

Qúladynday úshyppyn;[4, 120].

Aqyn ózin jaghymsyz lirikalyq qaharman, ne antiqaharman retinde beyneley otyryp, óz zamanynyng qabyldaushylarynyng tiptik beynesin somdaydy. Avtor maskasyn paydalanyp, antiqaharman sipatyndaghy beyne surettey otyryp, bir ghana keyipkerding beynesin emes, myndaghan keyipkerlerding beynesin keskindeydi. Áser etu estetikasy, lirika qúdireti arqyly avtor ózin sókken bolyp, somdalghan obrazdan ózderin tanyghan qabyldaushy qauym ókilderin dertterin emdeuge, kemshilikterin týzeuge, antiqaharman beynesinen óz  beynesin kórip, avtoterapiya jasaugha úmtylar degen strategiyadan tuyndaghan tәsil. Jýrek sózin tyndaudy úmytqan, aila men amal serik etken, ar-úyatty yghystyryp qoyghan, qulyq-súmdyqqa epti qazaq qoghamynyng azamattaryna әdebiy-kórkem, estetikalyq әser etuding ýlgisi. Avtor jalang úran, jalghan pafos arqyly emes, ne qúrghaq didaktika, morali, sayasiy-әleumettik ýndeu, deklarasiyamen emes, sóz óneri, onyng ishinde lirikanyng qúdireti arqyly qabyldaushylardyng jan dýniyesine әser etudi kózdeydi. Abaydyng búl óleni qay zaman bolsyn óz qúndylyghyn joymaydy. Qay zamanda bolsyn búl ólendi oqyghan oqyrman, jýrek týkpirinde týrli oigha qalatyny anyq. Eng qarabayyry, alyp Abay ózin osylay sóge jamandaghanda, «men kim bolyppyn», «mening ishim, adamdyghym, bolmysym taza ma» degen saualdar qoyyp, tolghanatyny aqiqat. Demek, avtor óz maqsatyna, oqushyny tebirentu, tolghattyru, avtoterapiya ýderisin bastau degen syndy maqsat-mejesine qol jetkizip otyrghandyghyna kózimiz jetedi. Ghalym L.V.Safronovanyng avtorlyq maska turaly aitqan myna tújyrymdary Abay lirikalaryndaghy onyng qoldanysynyng óte útymdy ekendigin dәleldeytindey: «Odnovremenno avtorskaya maska iymeet y avtoterapevticheskie funksii, zashishaya avtora ot rasshepleniya lichnosty y «sosialinoy mesti» v liyterature andergrauiyde.

Avtorskaya maska predlagaet adresatu proizvedeniya pozisii vnutrenne svobodnogo, igrovogo, tvorchesky situativnogo povedeniya» [6, 184].

Avtorlyq maskany paydalanu arqyly avtor óz lirikalyq keyipkerining boyyna tanylghan «aqyldy, bәrin biletin, ýnemi aqyl aitatyn, jol kórsetetin, keyde jazghyratyn, kinәlaytyn, keyiytin» beynesin ózgerip, qatardaghy kemshilikti qabyldaushylardyng biri syndy bolyp kórinip, sol beynege enip sóz sóileui arqyly, qabyldaushygha jana estetikalyq, emosiyalyq, ruhani-etikalyq   affekt, әser syilaydy. Kóp ólenderinde aqyn tarapynan ótkir syn, ashy ajua, aqyl estip ýirengen qabyldaushygha, búl ólenderinde avtormen «terezi teng adam» ekendigin sezindirip, eshnәrsening qúrdymda ketpegendigin jәne týzeluge eshqashan kesh emestigin taghy da úghyndyrghanday әser qaldyrady.

Abay ólenderining narratativti, diskurstivti poetika túrghysynan әli de zerttele týsu qajettiligi seziledi. Aqyn poeziyasy iydeyalyq túrghyda kóp taldandy, endi keshendi poetikalyq zertteulerding nysanyna ainalu kerek.

Noyabri Kenjegharaev

Abay atyndaghy QazÚPU-nin

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu

ortalyghynyng agha ghylymy

qyzmetkeri, f.gh.k.

Ádebiyetter

1.     Ginzburg L. O liriyke. Leningrad: Sovetskiy pisateli, 1974.

2.     Abay. T.1. Almaty: Jazushy, 1995.

3.     Sartr J.P. Chto takoe liyteratura? - V kniyge: Zarubejnaya estetika y teoriya liyteratury HIH-HH vv. Traktaty, statii, esse. Moskva: Izd.Moskovskogo uniyversiyteta, 1987.

4.     Abay. T.2. Almaty: Jazushy, 1995.

5.     Nauman M. Liyteraturnoe proizvedenie y istoriya liyteratury. Moskva: Raduga, 1984.

6.     Safronova L.V. Avtor y geroy v postmodernistkoy proze. Dokt.disser na soiyk.st. doktora filologicheskih nauk. Almaty, 2007.