Almatynyng qarjy ortalyghyna ainaluy, ekonomikagha auqymdy investisiya tartudyng ontayly joly.
Naryqtyq ekonomikagha ótkeli beri, Qazaqstan investisiya tartudyng jana mýmkindikterin, jana kózderin izdeude talpynys jasauda. Tәuelsizdik alghan jyldardan beri sheteldik investisiyanyng basym bóligi múnay-gaz salasymen týrli-týsti metallurgiya salasyna, jalpy shiykizat eksporty sektoryna tartyldy. Mysaly, 1993-shi jylmen 2007-shi jyldar arasynda Qazaqstangha tek qana AQSh tarapynan 68,8 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartylghan. Búl jyldar el ekonomikasy ýshin qolayly jyldar bolghany belgili, osy jyldary Qazaqstanda ekinshi dengeyli bank, zeynetaqy, investisiyalyq qorlary men saqtandyru kompaniyalary aktivterining ósimi qarqyndy boldy. Qazaqstan basshylyghynyng payymdauynsha elimizding investisiyalyq mýmkindigin arttyru baghytynda 2008-2010-shy jyldary aldyn-ala boljam boyynsha 255-285 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu kerek eken, onyng ishinde Kaspiy tenizi shelifine 2008-shi jyly 12,9 mlrd. AQSh dollary kóleminde, al 2011-2015-shi jyldary 16 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu josparlanghan, aldaghy bes jyldyq kóleminde eldegi infroqúrylymdy damytu ýshin 30 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu, 2015-shi jylgha deyin temir jolmen ýlken avtojoldargha 10 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu kózdelgen bolatyn, alayda búl josparlardyng iske asyryluyna әlemdik qarjy daghdarysy óz ózgerisin tiygizgeni beligili.
Naryqtyq ekonomikagha ótkeli beri, Qazaqstan investisiya tartudyng jana mýmkindikterin, jana kózderin izdeude talpynys jasauda. Tәuelsizdik alghan jyldardan beri sheteldik investisiyanyng basym bóligi múnay-gaz salasymen týrli-týsti metallurgiya salasyna, jalpy shiykizat eksporty sektoryna tartyldy. Mysaly, 1993-shi jylmen 2007-shi jyldar arasynda Qazaqstangha tek qana AQSh tarapynan 68,8 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartylghan. Búl jyldar el ekonomikasy ýshin qolayly jyldar bolghany belgili, osy jyldary Qazaqstanda ekinshi dengeyli bank, zeynetaqy, investisiyalyq qorlary men saqtandyru kompaniyalary aktivterining ósimi qarqyndy boldy. Qazaqstan basshylyghynyng payymdauynsha elimizding investisiyalyq mýmkindigin arttyru baghytynda 2008-2010-shy jyldary aldyn-ala boljam boyynsha 255-285 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu kerek eken, onyng ishinde Kaspiy tenizi shelifine 2008-shi jyly 12,9 mlrd. AQSh dollary kóleminde, al 2011-2015-shi jyldary 16 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu josparlanghan, aldaghy bes jyldyq kóleminde eldegi infroqúrylymdy damytu ýshin 30 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu, 2015-shi jylgha deyin temir jolmen ýlken avtojoldargha 10 mlrd. AQSh dollary kóleminde investisiya tartu kózdelgen bolatyn, alayda búl josparlardyng iske asyryluyna әlemdik qarjy daghdarysy óz ózgerisin tiygizgeni beligili. Qazirgi kezde tikeley sheteldik investisiyanyng 40%-y shiykizat sektoryna kelip otyr. Ishki investisiyalyq mýmkindikterimizdi alatyn bolsaq, bank sektorynyng kólemi IJÓ kólemimen alghanda 92,6%-y, zeynetaqy qorlarynyng ýlesi 9,7%-dy, saqtandyru kompaniyalyrynyng ýlesi 1,7%-dy, paylyq investisiyalyq qorlarynyng IJÓ shaqqandaghy kólemi 1,6%-dy qúraydy eken. Búl kórsetkishter qarjy sektorynyng damuynda da ýlken alshaqtyqtar jәne kenjelep qalghan tústary bar ekenin kórsetedi.
Qazaqstannyng qarjy-ekonomikalyq mýmindikterin arttyru baghytynda 2005-shi jyly Ýkimetting qaulysymen «Qazaqstan Respublikasy Almaty qalasynyng ónirlik qarjy ortalyghynyng qyzmetin retteu agenttigi» Aksionerlik qoghamy qúryldy, al 2006-shy jyly atalghan agenttik turaly zang qabyldandy. Ónirlik qarjy ortalyghyn qúru turaly bastamany 2004-shi jyly qarasha aiynda Qazaqstan qarjygerleri qauymdastyghynyng múryndyq boluymen ótken qarjygerler kongresinde elbasy Núrsúltan Nazarbaev aitqan bolatyn. Qazirgi kezde Almaty qalasy ónirlik qarjy ortalyghynyng qyzmetin retteu agenttigining qyzmetin Niu-York, London, Tokio, Shanhay qor birjalary, Shveysariya birjasy, Mәskeu bankaralyq valuta birjasy, Resey tauarlyq jýiesi sekildi qor birjasyndaghy azuly sauda ortalyqtary moyyndap otyr. Býgingi kýnde agenttik ayasynda arnayy sauda alany, reyting agenttigi, Agenttik akademiyasy júmys jasaydy. Sonymen qatar «Qazaqstan Respublikasy Almaty qalasynyng ónirlik qarjy ortalyghynyng qyzmetin retteu agenttigi» Aksionerlik qoghamy reseylik «RTS qor birjasy» AAQ-men birigip Almaty qalasynda «Euraziyalyq sauda jýiesi» AQ qúrdy. Búl jana qordyng 60%-y «RTS qor birjasy» AAQ-na, al 40%-y Almaty qalasynyng ónirlik qarjy ortalyghyna tiyesili. Agenttik tóraghasy Árken Arystanovtyng payymdauynsha qazirgi daghdarysqa qaramay, Qazaqstan ekonomikasyna investisiya salghylary keletinderding sany jeterlik, ol tek qana batys baghytynda ghana emes, sonymen qatar ontýstik aziya, arab elderinen de invesitsiya qúigha dayar investorlar bar deydi. Salalyq agenttikting qúryluyna baylanysty, Qazaqstanda túnghysh ret 2011-shi jylgha deyin josparlanghan qor birjasyn damytu jónindegi strategiyalyq baghdarlama qabyldandy. Agenttikting qúryluy sonymen qatar Almaty qalasynda ýlken halyqarylyq qarjy úiymdyrynyng ókildikterin ashugha mýmkindik berdi, 2008-shi jyldyng 1-shi qantaryndaghy aqpar boyynsha agenttikte tirkelgen brokerlik jәne diylerlik úiymdardyng jalpy sany 2007-shi jyldyng ayaghynda 65-ke jetken. Agenttikting baghytty júmys jasauyna baylanysty emiytentterding san jәne sapa jaghynan alghanda nәtiyjesi óse týsti, qarjy qadaghalau agenttigining mәlimetine sensek, eger de 2005-shi jyly emiytentterding sany bar-joghy 94 bolsa, 2007-shi jyly onyng sany 126-gha deyin ósken. Agenttik qúrylghannan beri elimizdegi qor naryghy qozghala bastap, qor naryghy sektoryndaghy zannamalar qabyldanyp, olar jetildirile, sonymen qatar jana qarjy tetikteri engizile bastady.
Degenmen de, Qazaqstan Respublikasy qor naryghynyng jetispeytin tústary da bar, ol qor naryghy inroqúrylymynyng damu dengeyining tómendigi, elimizding qor naryghynyng basqa elderding qor naryghymen salystyrghanda bәsekelestik dengeyinin, ortalyq depozitariyding kapitalizasiyasymen avtomattandyryluynyng tómendigi, telekommunikasiyalyq úsynystardyng qymbattylyghy, otandyq kompaniyalarmen kәsipkerlerge útymdy bagha beruding jýielenbeui, korporativti basqarudyng tómendigi, kompaniyalardyng óz qyzmeti jónindegi aqparatty tolyq ashpauy, investorlardyng nashar qorghaluy, kórsetiletin qarjy úsynystarynyng birizdi boluy. Qazirgi kezde otandyq qor naryghynda tek qana aksiyalar men obligasiyalar ghana qoldanyluda. Taghy bir aita ketetin jetispeushilik, búl halyq tarapynan qor birjasyna degen senimsizdikting oryn aluy jәne investisiya, qor turaly aqparattyng jetispeui, jalpy búl saladaghy mәdeniyetting bolmauy jәne t.b. Qarjy daghdarysy osy sektordaghy kóptegen kemshilikterding betin ashyp berdi. Songhy uaqytta Almaty qalasy әkimi Ahmetjan Esimov te agenttikting júmysyna kónili tolmaytynyn aityp jýr. Onyng pikirinshe agenttik memleketting tarapynan jasaghan qoldaudy, senimdi aqtay almay otyr deydi. Almaty qalasyn halyqaralyq qarjy ortalyghyna ainaldyru jospary boyynsha, «Qazaqstan Respublikasy Almaty qalasynyng ónirlik qarjy ortalyghynyng qyzmetin retteu agenttigi» 2015-jylgha deyin Aziyadaghy aldynghy qatarly qarjy ortalyqtarynyng ondyghyna kirui tiyis. Qazirgi kezde daghdarys saldaryna qaramay búl salada bәsekelestik artyp kele jatyr. Álemdik qarjy ortalyqtary indeksining (Global Financial Centres Index) baghamy boyynsha, jetekshi qarjy ortalyqtaryna Gonkong, Singapur, Tokio, Dubay, Shanhay, Bahreyn, Pekiyn, Qatar, Mumbay, qalalary kiredi eken. Aldynghy qatardaghy ortalyq tizimine Seul, Osaka, Kuala-Lumpur, Manila, Bangkok, Ystambúl jәne Tehran qalalary da kiruge talpynys jasauda.
Songhy jyldary, kórshiles Resey, Mәskeu qalasyn halyqaralyq qarjy ortalyghyna ainaldyru boyynsha jýieli júmystar jýrgizip jatyr. Resey preziydenti Dmitriy Medvedevting aituynsha, Resey qazirgi qalyptasqan jaghdaygha qaramay, Mәskeu qalasyn halyqaralyq qarjy ortalyghyna ainaldyru bastamasynan bas tartpaydy, kerisinshe búl bastamany jýzege asyrudyng manyzdylyghy artyla týsti deydi. Almaty qalasynyng qarjy ortalyghyna ainaldyru ýshin TMD kóleminde bolashaqta basty bәsekelestik Mәskeu tarapynan tuyndauy mýmkin.
Almaty qalasyn halyqaralyq dengeydegi qarjy ortalyghyna ainaldyru ýshin atqarylatyn júmys kóp, ol bәsekelestikti kýsheytu, bәsekelestik orta qalyptastyru. Jekelegen kompaniyalardan, jeke túlghalardan baghaly qaghazdar rynogin damytugha qarjy kózderin tartu, Almaty qalasynyng qarjy ortalyghy boluy ýshin infroqúrylymyn damytu jәne janartu, halyqtyng qarjymen júmys jasau jónindegi mәdeniyetin arttyru, qolayly investisiyalyq jaghday jasaudy jalghastyru, qor naryghyna jana emiytentter tartu, qor naryghyn damytu ýshin memlekettik ýstemeleudi jalghastyru, baghaly qaghazdar naryghyn damytu, Qazaqstanda iskerlik belsendilikti arttyru jәne t.b. auqymdy isterdi jýzege asyru. Búl týitkildi mәseleler Qazaqstan Respublikasy Almaty qalasynyng ónirlik qarjy ortalyghynyng qyzmetin retteu agenttigining 2011-shi jylgha deyin jasaghan strategiyalyq josparynda keninen aitylyp ketken. Ýlken jobany iske asyru jolynda eng ýlken mәselelerding qataryna elde beleng alghan jemqorlyqpen kýresti kýsheytu, sot jýiesining ashyqtyghyn, tәuelsizdigin arttyru júmystaryn keneytu, sapaly mamandardy dayyndau sekildi týitkildi mәselelerdi sheshuimiz kerek. Últtyq qor naryghyn damytu bizding elimiz ýshin ishki qarjylandyru kózderin tabudyng ýlken balama sheshimi bolmaq. Jalpy alghanda daghdarys saldaryna qaramay atalghan bastamany qarqyndy jýzege asyru arqyly, biz aldynghy qatarly qarjy ortalyqtarynyng sanatyna bir saty jaqynday týsetinimiz anyq.
Ghadilbek Ákim, ekonomist.
«Abay-inform»